ISADEPÄEV | Rauno Märks oma tütardest: „Suuremast südamevalust olen pääsenud.“

Helle Rudi, 6. november 2019

Tütardega on Retro FMi hommikusaatejuhil Rauno Märksil väga vedanud. Uksi pole paugutatud ja suuremast südamevalust on pääsetud. Ent kõik pole veel kaugeltki läbi. «Keira on meil kangema iseloomuga ja oma otsustes hästi kindel,» viitab isa pesamunale.

«Eks natuke tunnen ikka süümepiinu, et mind pole hommikuti kodus olnud,» tunnistab peaaegu 15 aastat raadios hommikusaateid teinud Rauno (44). Samas on kõik toiminud. Lasteaeda või kooli on jõudnud Mia Marii (17), Lii Heleen (15) ja Keira Isabel (9).

Seda, et isa neile raadioeetri kaudu hommikuti tere ütleb, tütred ette ei heida. Selle asemel on neil teised lahedad mälestused. «Kuna jõudsin mikrorajoonis ainsa lapsevanemana nii vara koju, sai minust lapsehoidja ka naabrilastele. Lõikad arbuusi, tood vett ja organiseerid mõne mängu,» muigab raadiohääl meenutuste peale muru- ja lumemängudest.

Õhtusöök on kindel
Märkside peres on üks väga kindel traditsioon: õhtust süüakse koos. Kuna hommikused toimetused on abikaasa Evelini õlul, vastutab enamasti päeva viimase toidukorra eest Rauno. «Meil on kombeks õhtuti ühise laua taha koguneda,» räägib saatejuht. Igal õhtul leitakse alati see tunnike ühiselt maha istumiseks ja maailma asjade arutamiseks. Võib-olla aitasid ühised õhtusöögid ja koos arutatud päevategemised kaasa ka sellele, et teismeiga on rahulikult möödunud. «Ise pelgasin puberteeti nagu tuld, aga usun, et kõik vanemad kardavad vanust 12–13. Äkki juhtub nii, et ei tunne oma last enam ära. Meil seda küsimust ei olnud. Teadsime, mida lapsed mõtlevad või kuidas käituvad.»

Isa kulinaarsed oskusi hindavad lapsed kõrgelt. «Kõik tuleb hästi välja,» kiidab kiirelt pere noorim liige Keira. «Kokk teeb seda, mis teistele sobib!» Mehele meenub, kuidas üksvahe oli tema lemmikroog borš. Kuigi küüslaugune ja äädikane supp talle hirmsasti maitses, ei leidunud majapidamises sellele rohkem austajaid. Katse ja eksituse meetodil selgus, et suuremat nõudlust pole ka Aasia köögi järele. Magustoidud on ema ja kookide küpsetamine hoopis tütarde pärusmaa.

NEED ISA NALJAD: «Mõnikord vaatad, mida isa on Facebookis oma seinale kirjutanud, ja täitsa naljakas on,» ütleb Mia. Vasakult Lii, Rauno, Mia. Keskel pesamuna Keira. (Stanislav Moshkov)

Tallinnast Tartusse
Suuremate lahkhelide puudumist kinnitab ka kõige vanem tütar Mia, kes ülejäänud perega enam igal õhtul ei kohtu. Pärast põhikooli lõpetamist Tallinnas tegi neiu katsed ka Tartus Treffneri gümnaasiumisse ja otsustas ema eeskujul sinna õppima asuda. Ülikoolilinna kasuks rääkis sobilikum õppekava, kus pannakse enam rõhku keemiale ja bioloogiale. «Tartu on ideaalne linn, kus iseseisvat elu alustada. Seal on palju noori ja kõik käe-jala juures,» ütleb ligi poolteist aastat kodust eemal elanud Mia.
«Ma otseselt ei pabistanud. Mia oli selleks ajaks piisavalt iseseisev,» kommenteerib Rauno tütre otsust koos kooliga ka linna vahetada. Rohkem hirmutab isa anekdoot sellest, kuidas laps pärast 30. sünnipäeva esimest korda tööle läheb. Tugivõrgustik on Tartus tugev – alustades vanavanematest, lõpetades tädi ja onu peredega. Kuigi Mia elab vanaema ja vanaisaga, leidub päevi, kus ta neid ei näegi. «Mõlemad on hästi ettevõtlikud. Pean oma asjadega ise hakkama saama. Pigem nagu elaks üksi, aga ma ei kurda,» kirjeldab gümnasist argipäeva.
Esialgu oli seda tunda, et laua taga istus üks kaasamõtleja vähem. «Nad on ikka kolmekesi koos kasvanud,» arvab isa. «Aga raske ei olnud. Mia tuli ju igal nädalavahetusel koju, siis nägime ikkagi,» poetab Lii vahele. Igatsust ei jõudnud isegi tekkida, sest tüdrukud suhtlesid pidevalt telefoni teel. Praegugi on nii, et kui Keira matemaatikaga näiteks hätta jääb, helistab mõnikord Tartusse. «Oleme Liiga üsna lähedased. Pärast minu ärakolimist muutusime isegi lähedasemaks, sest Lii nagu kasvas mulle järele,» toob Mia välja distantsi hea külje.

ELAVAD KOGU PEREGA KAASA: Kui Lii veel iluvõimlemisega tegeles, käis mõnikord pere võistlusi salaja vaatamas. Moelavadega on veidi kergem. Pilt on tehtud äsja lõppenud Tallinn Fashion Weekil pärast Tanel Veenre sõud. (Erlend Štaub / TFW)

Paratamatu poputamine
Küsimusele, kas pesamuna kasvatamisel ollakse leebemad, noogutavad Mia ja Lii korraga. «Vanemad võib-olla ise seda ei märka,» arvab Mia. Isa võtab selline otsekohesus viivuks veidi kogelema. «Ajaga muutud mugavamaks. Tahaks ise ka midagi teha,» pakub ilmselgelt poputamist möönev Rauno.
See ei tähenda sugugi, et pere kõige pisemale kõik lubatud oleks. Näiteks hobide puhul ei tule niisama allaandmine kõne alla. Küll oskavad vanemad nüüd selgemalt piiri näha, alates millest pole mõtet puhtalt tahtejõuga edasi suruda. Kuigi Keira käib kergejõustikutrennis edasi, lõppesid viis aastat laulutunde seekord suvise laulupeoga.
Seoses Keiraga meenub Raunole lugu ammusest ajast. «Olin just kunstiakadeemiasse läinud ja tegin tööd kodust. Keira magas käruga õues. Oli nii külm, et iga poole tunni tagant pidi lapsel põski katsuma,» meenutab isa. Küll ei julge ta enam pead anda, kas tööhoos päris iga pooltunni tagant õue jõudis. Fakt on see, et praegu on Keiral peres kõige tugevam tervis ja mis siin salata – natuke patsutab selles osas isa enda õlale.

Keerulised valikud
Öeldakse, et väikesed lapsed, väikesed mured, suured lapsed, suured mured. Märkside pere kohta see ei käi. Ent mida aeg edasi, seda enam tuleb keerulisemaid valikuid. Keskmine tütar Lii teeb esimesi samme moemaailmas. Äsja toimunud Tallinn Fashion Weeki ajal osales neiu kolmel moesõul. «Ainuüksi aastaga on ta tohutult arenenud,» märgib isa. Ehkki vanus ei lase veel iga rahvusvahelist pakkumist vastu võtta, oli suvel õhus võimalus, et sügisel alustab Lii kooliteed kaugõppes ja seda hoopis teisel pool maakera Hongkongis. Seekord oli kool olulisem ja kohvrid jäid pakkimata. «Kõik, mis on määratud juhtuma, see juhtub,» jääb Lii rahvusvahelise karjääri küsimuses tagasihoidlikuks. Isa on veendunud, et see polnud kindlasti viimane rahvusvaheline tööpakkumine. Lii kuulub Living Modelsi agentuuri alla, mida juhib Evelyn Mikomägi. Evelyni arvamust mööda on Liil edukaks modellitööks palju eeldusi.

KOHUKESED JA JÄÄTISED: «Varem üritusi, kuhu koos lastega kutsuti, nii palju ei olnud. Nüüd on korraldajatel endal lapsed, aga minu lapsed juba täiskasvanud,» naerab Rauno. Õnneks on Keira veel piisavalt väike. (Martin Ahven)

Hullusti ei saa minna
Suvel tähistas Rauno koos abikaasa Eveliniga 20. pulma-aastapäeva. Ajalehes viskas raadiohääl nalja, et pikaajalise abielu saladuseks on hea vorm – aastaid hiljem mahuvad nii pruudile kui ka peiule samad riided selga. «Me hoiame neid koos. Ühine elu, ühised eesmärgid,» pakub Lii, miks ema-isa endiselt hästi läbi saavad. «Seda ka, aga üksteise mõistmine on vanematel tugev. Teatakse, millal järele anda,» täpsustab Mia.
Mis puudutab tüdrukute suhteid poistega, siis selle küsimuse peale kerkivad ka isa kõrvad. «Öeldakse ju, et isa järgi valitakse poiss-sõber. Väga hullusti ei saa minna,» muigab Rauno. Nali naljaks, aga tõde on selles ka, kinnitavad vanemad õed. Seni on vanematele oma poiss-sõpra tutvustanud ainult Mia. «Kõige esimene kohtumine oli juhuslik. Läksin autoga Miale järele ja siis tuli välja, et üks reisija on veel. See tutvus tuli hästi orgaaniliselt ja on juba mitu kuud ajale vastu pidanud,» rõõmustab isa.

Hoiab omasid
Nädal enne isadepäeva on tüdrukute plaanid veel lahtised. Kaart tuleb Keiralt. Mia ja Lii arvatavasti küpsetavad midagi. Oma panuse annab ka päevakangelane ise, kes organiseeris lastele piletid lavastusele «Mõmmi ja sõbrad». «Mulle on lapsest saadik meeldinud Mõmmi suur aabits ja kui Ivo Eensalu sellega raadiosse intervjuud andma tuli, võttis olukord suisa kohmetuks,» räägib Rauno. Elevus oli nii suur, et kogenud saatejuht võttis väikese pausi enne lapsepõlvekangelasega kohtumist. «Alguses arvasin, et tahaks ise ka etendust vaadata. Hiljem mõtlesin, et oleks toredam, kui lapsed koos läheksid. Nad on «Mõmmi ja aabitsat» VHSilt vaadanud. Mia õppis isegi tähed nii selgeks,» selgitab isa, miks lähevad teatrisse pere noorimad.
Raadioga on lastel veel palju toredaid mälestusi. Kes on käinud enne valmimist Solarise keskust uudistamas, kes jäätist ja muud kraami degusteerinud. Rääkimata artistide esinemistest. Selle pärast, et mõni kodune seik isal töö juures avalikult jutuks tuleb, pole veel lapsed piinlikkust tundnud. Pigem vastupidi. «Mul läks süda soojaks, kui isa mainis midagi selle kohta, et ma Tartus õpin,» lausub Mia. Raadiohääl kinnitab, et jälgib hoolsalt, mida pere kohta eetris räägib. Omasid hoiab ta väga.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?