KUNINGAPERED | Taani kroonprintsessi tuleviku määras selgeltnägija

Tõlkinud: Allan Espenberg, 6. november 2019

«Sa loobud heast töökohast suure armastuse nimel välismaa mehe vastu, kolid Euroopasse ja sinust saab kuulsus kogu maailmas,» ennustati ammustel aegadel praegusele Taani kroonprintsessile.

See ammune lugu pole kaugeltki linnalegend, sest Jens Anderseni kirjutatud Mary ja Frederiki elulooraamatus «Under bjælken» tunnistab kroonprintsess Mary ise: «Lahkusin tol päeval turult ja mõtlesin, et see kõik on küll väga lõbus, aga ei enamat. Ma ei võtnud seda tarokaartidega tehtud ennustust tõsiselt, kuigi huvitusin müstikast ja saatuse saladustest.»
Aga … Ei möödunud palju aega, kui ettekuulutus hakkas täide minema. Kroonprints Frederik ja lihtsast soost Mary Elizabeth Donaldson kohtusid esimest korda 2000. aastal Sydney suveolümpiamängudel, kus kroonprints kunagise olümpiapurjetajana Taani purjetamistiimi aitas. Noorte pilgud leidsid teineteise kohalikus baaris, kus tulevased abikaasad juhtusid viibima ühes seltskonnas ja suhtlesid sundimatult kogu õhtu. Esimese kohtumise ajal vaikis prints oma kõrgest päritolust ja Mary sai alles hiljem teada temaga vestelnud sümpaatse noormehe tausta. Noored vahetasid telefoninumbreid ja armuromaan algas. «Tunded tekkisid esimestel minutitel ja tegu oli armastusega esimesest silmapilgust,» tunnistas paar hiljem.

Raske töö uue elu nimel
Kuigi alul peeti pikki telefonikõnelusi, saalis Frederik sageli ka Austraalia vahet. Ent üsna pea kolis Mary Euroopasse, esialgu Pariisi inglise keele õpetajaks. Varsti oli neiu aga Kopenhaagenis ja asus tööle Microsoftis.
Ent mõne aja pärast jättis Mary töö ja pühendus täielikult printsessiks olemisele. Ta süüvis põhjalikult kuninglikku etiketti: kuidas süüa-juua, istuda-astuda, mida kanda. Neiu õppis Taani ajalugu ja poliitikat, õukonnaprotokolli, meediat, tantsu, avalikku esinemist, fotograafiat, sotsiaaltööd, moevoolusid – ühesõnaga kõike, et olla kuningapere väärikas liige. Lühikese ajaga sai Mary selgeks ka taani keele. Alates kihlumisest kuni pulmadeni olid tulevase kroonprintsessi päevad ülipikad ja õhtul voodisse jõudes olevat ta silmapilkselt uinunud. Piinarikka töö tõttu võttis naine kaalus tugevasti alla ja kurjad keeled kahtlustasid isegi anoreksiat.

Parimatest parim
Ajakirjandus sai kroonprintsi väljavalitust teada 2001. aastal. Sellest päevast saati nimetati meedias Maryt täiuslikuks printsessiks, kauniks ja armsaks neiuks, kes sobib ideaalselt kuningannaks. Taanis leidus tollal ja leidub praegugi vähe neid, kellele maitseka riietumisstiiliga ning igati haritud Mary ei meeldi. Ta on rahva seas ülipopulaarne, sest seisab kahe jalaga maa peal ega peenutse kunagi.
Ka kroonprintsiga on rahvas väga rahul: kena, väga esinduslik, sportlik, hea haridusega ja suurepärane isa. Kuigi varasemast ajast mäletatakse Frederiki modelle ja poplauljaid taga ajamas, õhkab Taani rahvas õnnest, et ükski neist ei suutnud kroonprintsi südant võita.

Ajaloo suurim saluut
Pulmad peeti 14. mail 2004 Kopenhaagenis. Võimsaim kuninglik pidu ja vaatemäng kestis ligi kaks nädalat. Kopenhaagenit väisas 800 kõrget külalist, sealhulgas esindajad Euroopa ja Aasia kuningakodadest ning poliitilised liidrid üle ilma.
Pulmapeo avalöök oli Kopenhaageni staadionil toimunud rokk-kontsert, kus esines ka tulevase kroonprintsessi lemmikansambel Powderfinger. Kontsert oli noorpaari kingitus 40 000 pealinna elanikule, kes pääsesid staadionile muusikat nautima. Mary auks korraldati ka suurim sõjaväesaluut, mida viimase 37 aasta jooksul näha võis.
Suurim pidu peeti pärast ametlikku abielutseremooniat. «Jah, ma olen väga närviline, kuid mind ümbritsevad inimesed armastavad ja toetavad mind,» lausus naine vahetult enne pulmanädala algust.

Erilised kingitused
Noorpaari tahtis kesklinnas näha umbes miljon inimest. Sedavõrd suur rahvahulk väikesel maa-alal valmistas suurt muret Taani salateenistusele. Territooriumi turvas enam kui 4000 politseinikku, lisaks paigutati strateegilistesse kohtadesse hulgaliselt snaipreid.
Mary pulmakleidi autor oli Taani moekunstnik Uffe Frank. Elevandiluuvärvi kleit õmmeldi siidatlassist ja selle valmistamiseks kulus 350 tundi. Ära kulutati 67 meetrit atlassriiet, kaheksa meetrit vanaaegset Iiri pitsi ja 31 meetrit tülli, mida kõike ääristas saja meetri pikkune Chantilly pits. Pruudikimpu pandi kokku mitmeid Taanile ja Austraaliale iseloomulikke lilli ning värve.
Omavalitsused, ärikompaniid, välisriigid, eraisikud pidasid noorpaari meeles eriliste pulmakinkidega. Gröönimaalt saabusid käsitsi õmmeldud rahvarõivad ja 68 g kulda, valitsus kinkis Iraani vaiba, Taani soulilaulja Erann DD sai valmis personaalse ballaadi, relvajõud kinkisid 1962. aastal valmistatud neli skulptuuri. Austraalia valitsuse omapärane kingitus oli pruudi kodupaigast Tasmaaniast pärit üheksa kohalikku puud: välja valiti kolme sorti istikud, mis kannatavad külma ja võivad seetõttu Taaniski ellu jääda.
Ämmalt-äialt sai minia briljandist tiaara ja kaelakee, mille juurde kinkis Frederik sobivad briljantide ning pärlitega kõrvarõngad. Suurte rubiinide ja briljantidega kaunistatud Taani lipu värvitoonides kihlasõrmusele lisandus juba pulmas valgest kullast briljantidega abielusõrmus.

Tõrjuv suhtumine leebus
Taani kuningannat Margrethe II iseloomustab soov domineerida, mistõttu tekkis peres aeg-ajalt suuri probleeme. Oli ju kuninganna pikka aega riius omaenda abikaasagagi, kes elas vahepeal isegi protestimärgiks Prantsusmaal.
Ka tulevasse kroonprintsessi suhtus Margrethe alguses tõrjuvalt. Ligi kolm aastat keeldus kuninganna avalikult tunnistamast Mary olemasolu ja kohtus tulevase miniaga umbes kord aastas. Hiljem jõudis Margrethe aga veendumusele, et suurejooneliste pulmadega saab tunduvalt parandada kuningakoja renomeed. Ta leppis poja väljavalituga ja hakkas aktiivselt tegutsema selle nimel, et vanema poja abiellumisest ning pulmadest oleks kasu kogu õukonnale. Kuuldavasti juhtiski ajaloosündmuse korraldamist kuninganna isiklikult ja tegeles ise pruutneitsitest kuni lillekimpudeni ning pulmatortidest kuni kaamerate paigutamiseni.
Seevastu kinnitas Mary perekond aga korduvalt, et nemad suhtuvad kroonprintsi nagu igasse teise pereliikmesse, püüdes teda mitte esile tõsta või maha teha. «Meile pole tähtis, kas Mary abiellub printsi või torulukksepaga,» rõhutas tütre isa.

Läbi ja lõhki tavaline
Kinnisvarajuristist kroonprintsess Mary tuleb lihtsast perekonnast. Rahva seas levisid varem isegi kõlakad, nagu oleks naine kuninganna jaoks liiga matslik ega sobivat sinivereliste hulka.
Naise vanemad on pärit Šotimaalt, kust emigreeruti Austraaliasse 1963. aastal. 12 aastat hiljem anti neile Austraalia kodakondsus.
Mary nüüdseks surnud ema Henrietta töötas ametnikuna, kuid suri ebaõnnestunud südamelõikuse tagajärjel. Isa John oli enne pensionile minekut matemaatikaprofessor Austraalia, USA, Lõuna-Korea, Suurbritannia ja Taani kõrgkoolides. Mary kaks õde on aeroobikatreenerid. Lesestunud isa abiellus hiljem Inglise krimikirjaniku Susan Elizabeth Moodyga.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?