Kultuuriampsud: kinno kutsub kuues kategoorias Oscarile nomineeritud film

Helina Piip, 29. jaanuar 2020

Mida peale hakata oma vaba ajaga? Naisteleht jagab väärt kraami, mida lugeda, kinos või kunstisaalis vaadata!

kinno
Kuldne klassika
Kirjanik Louisa May Alcottile tuntust toonud «Väikesed naised» ilmus esimest korda juba aastal 1868. Raamat sai populaarseks üle ilma ja eesti keeleski on ilmunud aina uusi tõlkeid ning kordustrükke. Ka filmiversioone on sel lool mitu, alates tummfilmist aastal 1917. Kirjaniku kodumajas Massachusettsis tegutseb tänini muuseum ja saabuva valentinipäeva puhul oodatakse sinna näiteks teed jooma.
Äsja kinodesse jõudnud režissöör Greta Gerwigi «Väikesed naised» on küllusliku pildikeelega perekonnalugu, mida jutustab üks õdedest – kirjanikuks pürgiv Jo (Saoirse Ronan). Filmikaadrite idüllis – tantsupeod, kaunid kleidid – on kohati tunda vastuolu aeg-ajalt kostva kurtmisega, et elatakse vaesuses. Siiski suudab tipptasemel kaameratöö hoida vaataja tähelepanu, põigates sageli õdede minevikku, avades vastamata tunnete õrnu kihte. Ajaloolise kostüümidraama kleidikahina varjust tõuseb siiski esile tänapäeval ammugi mantraks saanud sõnum: kuula oma südant ja seisa enda eest. Mida tõsi, 19. sajandil polnud kaugeltki niisama lihtne järgida, eriti naisena. Film kandideerib Oscaritele kuues kategoorias.


«Mul ei ole alati õigus, aga ma ei eksi kunagi,» ütleb tädi March (Meryl Streep) filmis «Väikesed naised».


näitusele
Elav legend
Kunstnik Ludmilla Siimu talendi austajail on põhjust sammud seada riigikokku, Toompea lossi kunstisaali. Näitusel «Olemise ilu ja valu» on väljas kunstikogujale Mart Lepale kuuluvad tööd. «Seitsmekümnendail oli Ludmilla Siim meil olulisemaid kunstiuuendajaid,» ütleb Mart Lepp, kelle kogust saab näitusel näha ka mõningaid Siimu varasemaid maale, valdavalt siiski Soomes sündinud abstraktseid töid. Nimelt elab kunstnik aastast 1977 Helsingis ja kannab nime Milla Siim-Kaasinen. Näitus jääb avatuks 6. märtsini. Külastajaid oodatakse tööpäevadel kell 10.00–16.00, kaasa tuleks võtta isikut tõendav dokument.


loe
Kohmakuse kroonikad
Urmas Vadi «Mõttetute inimeste küla» kaante vahelt leiad enam kui seitsekümmend lühilookest. Kas need just mõttetutest inimestest pajatavad, on iseasi. Pigem tunneb siinsetes tegelastes ära sümpaatsed rahvuskaaslased, kes maailma parimate suhtlejate olümpiale iial ei kvalifitseeruks. Sest üks kohmab ja teine ohkab ning vestlus jälle hangub. Elatakse nagu osatakse. Vahel tuleb mõte teha midagi pöörast, aga arvata võib, kuidas see lõpeb. Teinekord seevastu kukub välja midagi iseäranis ilusat (näiteks palas nimega «Tekitants»). Muhedad, tabavate puäntidega elupildid.

Eesti tantsib „Eesti tantsib“ tantsuaktsioon Vabaduse väljakul, (Stanislav Moshkov)


ära maha maga
Kogu Eesti tantsib!
1. veebruaril toimub Eesti Rahva Muuseumis tänuõhtu «Eesti Vabariik 100». Meenutatakse vabariigi sünnipäevaga seotud sündmusi ja pidulikust õhtust teeb ülekande ka ETV, saatejuhtideks Anu Välba, Karmel Killandi, Margus Saar ning Marko Reikop. Õhtul kell 21.35 tõuseb aga kogu Eesti oma kodudes diivanitelt ja tugitoolidest ning saja minuti jooksul tantsivad kõik! «Eesti tantsib» tele otsepildis näidatakse suure ühistantsimise reportaaže kogukonnapidudelt üle Eesti. Sama muusika järgi lüüakse tantsu küll Võru Kandles, Kõmsi rahvamajas Pärnumaal ja Nõuni kultuurimajas Valgamaal – kõikjal.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?