SEL NÄDALAL EESTI AJALOOS: 30. jaanuaril 1878 sündis Anton Hansen-Tammsaare

Ei ole vist eestlast, kes ei teaks peast episoode teosest «Tõde ja õigus». Olgu selleks siis Andrese ja Krõõda Vargamäele saabumine või kahe kangekaelse naabrimehe lõpmatud tülid.

Mullu kinolinale jõudnud eestlaste suurteose ja Tammsaare endagi kohta on aga lisaks mitmeid põnevaid fakte. Näiteks see, et Tammsaare ei planeerinud esialgu «Tõde ja õigust» kirjutada rohkem kui ühe osa. Kokku sai neid viimaks viis. Ja kuigi Tammsaarega seostatakse ennekõike Vargamäed Järvamaal, toimus tema raamatute põhiline tegevus linnas. Tammsaare isegi elas oma elust viimased paarkümmend aastat Tallinnas.Elavaks klassikuks sai kirjanik pärast 1926. aastat, mil ilmus teose «Tõde ja õigus» esimene osa. Siis hakkasid lugejad käima kirjaniku sünnitalus Vargamäed otsimas. Kümme aastat hiljem, 1936. aastal püstitas Albu vald Järva-Madisele vallamaja ette kirjaniku 50. sünnipäevaks ausamba. Nii sai temast esimene eestlane, kellele püstitati ausammas juba tema eluajal.Tammsaare ise oli justkui oma kirjanduslike kangelaste musternäide. Perele leiva teenimiseks ta päevast päeva vaid kirjutas, tõlkis ja luges. Nii läkski, et ta ei saanud ise kunagi rahulikult oma elutöö vilju nautida. Tammsaare suri 1. märtsil 1940. aastal 62aastaselt oma töölaua taga südamerabandusse.1999. aastal valiti ta sajandi suurkujuks.