7 põnevat fakti: müts maha iseseisva naise ees

Vilve Torn, 29. jaanuar 2020

Kumu näitus «Eneseloomine» toob vaatajateni Eesti ja Soome parimate naiskunstnike loomingu. Kõiki neid naisi iseloomustas soov olla iseseisev, kuid meie peatume vaid mõnel neist.

1. Karin Lutsu peetakse Eesti esimeseks feministlikuks kunstnikuks. Meeste ülikonda riietuv Karin suitsetas palju ja avaldas julgelt arvamust Eestis ning eksiilis elades. Kui kunstnik Pallases õppis, valitses seal väga meestekeskne mentaliteet. Naisi küll tudeeris, ent kunstnikena enamasti läbi ei löönud. Karin on suur erand, ent ka temal esines probleeme. Ta osales küll Pallase näitustel, ent ühingu liikmeks teda ei võetud. Ainus põhjus: ta oli naine.

2. Tove Jannsoni oskus enda eest seista pärineb tema kunstnikust emalt Signelt, kes pühendus kogu hingest naiste õiguste eest seismisele. Ent oma tütre pikaajalisest kooselust naisgraafik Tuulikki Pietiläga pidi Signe vaikima – ajad olid sellised. Kuigi kunstniku tegid ilmakuulsaks Muumitrollid, pidas naine end südames maalikunstnikuks. 1947. aastal lõi ta Helsingi linnavalitsuse hoonesse suured freskokompositsioonid.

Helene Schjerfbeck «Lugev tüdruk» («Istuv tüdruk») (1904, akvarell, guašš)


3. Sel suvel võeti Eesti eri paigus, aga peamiselt Esna mõisas üles film «Helene». Linateos räägib Soome kõige kuulsamast naiskunstnikust Helene Schjerfbeckist, kes pääses Soome kunstiühingu joonistuskooli õppima 11aastaselt. Ühtlasi tema soovist võidelda oma iseotsustusõiguse eest. 2008. aastal maksti Schjerfbecki 1882. aasta maali «Tantsukingad» eest Sotheby oksjonil 3,9 mln eurot. See on läbi aegade kalleim Soome kunstniku maal.

4. Baltisaksa maalikunstnik Sally von Kügelgen kogus Eesti kunstiajaloos tuntust peamiselt portreedega, kuid oli ka Pilistvere Andrease kiriku altarimaali ning Tallinna Kaarli kiriku altariapsiidi alumise osa maalide («Kristuse sünd», «Püha õhtusöömaaeg» ja «Kristuse haudapanek») autor. Ka Juuru kiriku kantsli renoveerijana tegi kunstnik ajalugu – just tema värvis üle 1690ndatel Christian Ackermanni käe all valminud skulptuurid.

Lydia Mei «Naine sigaretiga» (1920ndad, õli)


5. Natüürmortide, lillekompositsioonide, linnulennuliste vaadete ja portreedega tuntust kogunud Lydia Mei tegi kavandeid ka Eesti vabadussõja monumentidele. Tema kõige tuntumat teost «Sõda ja rahu» tutvustati ajakirjas Taie 1928. aastal. Kavand pälvis kultuurkapitali võistlusel ergutuspreemia arhitektuuri alal, kuid preemiale vaatamata jäi mälestusmärk teostamata.

Julie Hagen-Schwarz «Proua M itaalia kostüümis» (1853, õli)


6. Iseseisvat ja hingelt vaba Julie Hagen-Schwarzi kutsutakse õigustatult Eesti esimeseks naiskunstnikuks. Väga viljaka loome kõrval maalis ka Julie altarimaale – tuntuks sai ülikooli kiriku altarimaal, mis nüüd asub Põltsamaa kirikus. Temalt pärineb ka maal «Kristus Ketsemane aias» Tallinna toomkirikus. 1889. aastal tegi ta altarimaali Tartu Maarja kirikule.

7. Natalie Mei oli Pallase kunstikooli esimese lennu lõpetanute seas ainus naine. Natalie oli ka esimene kostüümikujundusele pühendunud eesti teatrikunstnik, kes lõi kaasa mängufilmide «Kolme katku vahel», «Viimne reliikvia» ja «Põrgupõhja uus Vanapagan» juures.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?