Jõulud varjupaigas ehk Kuidas me saame aidata hüljatud loomi?

Triin Raestik / Naisteleht, 11. detsember 2019

Helge loomuga Kalo on koer, keda on teiste seas võimatu mitte märgata. Tegus ja sõbralik loom lihtsalt jääb silma. Kutsikapõlve veetis praegu umbes üheksa-aastane Kalo päris enda kodus, oma inimese hoole all. Kui pere kolis, jäeti truu sõber aga ilma hooleks.

Paljassaares asuva Tallinna loomade varjupaiga juhataja Relika Lind räägib, et Kalo päriskodu asus üsna varjupaiga lähedal. Kodus oli koera kaaslaseks teinegi, sootuks pisemat kasvu kutsu. Mõne aasta eest, kui pere pidi kolima, võeti väike lemmik uude kodusse kaasa, suurt kasvu Kalost aga loobuti. Nõnda loom esimest korda varjupaika sattuski.
Seesugune otsus koer hüljata on suuremale jaole inimestest üsna mõistetamatu. Ega Kalo südagi sellest aru saanud. Nutikal loomal õnnestus parajal hetkel jooksuaediku alla auk kraapida ja peremeest otsima minna. Õnneks leiti Kalo varsti üles ja ta jõudis suurema ebaõnneta Paljassaarde tagasi. Rohkem pole kutsul õnnestunud varjupaigast putku pista ja nüüd ootab ta juba peaaegu poolteist aastat varjupaigas seda «oma inimest».

Uue kodu ootuses: Suur ja sõbraliku loomuga Kalo hüljati, kui pere kolima pidi. Juba aasta otsa ootab ta varjupaigas «oma kahejalgset».

Ikka koju tagasi
Kord, läinud aasta suvel, õnnestus Kalol tegelikult üürikeseks ajaks uus kodu leida. Ta «lapsendati» Nõmmele. Aga Kalo on üdini truu loomuga ja liputas päeva möödudes Paljassaares varjupaiga värava taga rõõmsalt saba. «Kalo oli hakanud varjupaika koduks pidama ega leppinud uue kohaga. Võttis kätte ja seikles läbi linna meie juurde tagasi,» meenutab Relika. Ta nendib nukralt, et «lapsendajad» ei olnud paraku valmis põgenemismurega tegelema ja loobusid koera võtmise plaanist. Nii ongi Kalo endiselt varjupaiga hingekirjas.
Relika sõnul peab koer end inimestega üleval väga sümpaatselt. Päevast päeva on Kalol naeruvõru koonu ümber ja pilk otsimas kätt, millest maiustust nosida. Loom on alati valmis tormama pikale värskendavale jalutuskäigule. Ükskõik, kas rihma teisest otsast hoiab kinni mees või naine, noor või vana. Ühise keele leiab sõbralik sell kõigiga. «Päris esimesele vastutulijale Kalo sülle ei karga ega oota, et võhivõõras teda hellitustega üle puistaks,» nendib Relika. Väärika kutsu lugupidamine tuleb ikka ära teenida. Aga kui see saavutatud, peab Kalo «oma inimesest» vägagi lugu. Praegu, paraku, pole tal veel kahejalgset, kellele austust alatiseks jagada. Aga ta ootab ...

Ka Lemmi otsib kodu: Arukas, merevaigukarva silmadega Lemmi jõudis Mulgimaalt Tallinna varjupaika selle aasta augustis. Tähtsaid tegemisi on vahval kutsul palju, kuid esikohal on tähtsate asjade seas uue peremehe leidmine.rel. (Tiit Tamme)

Varjupaigaloomad vajavad abi
Loomade varjupaigad on 365 päeva aastas täis. Süüa, puhast aset ja sooja tuba tahavad kõik sealsed elanikud. Varjupaikadel kulub iga päev 60 kg kassitoitu, 140 liitrit kassiliiva ja 50 kg koeratoitu. Et loomadel oleks ase olemas ja kõht täis, vajatakse heade inimeste abi.
«Muidugi rõõmustame iga annetuse üle, kuid raha on varjupaikadel alati kõige enam vaja. Selle eest saab osta just seda, millest parasjagu kõige suurem puudus. Nii palju pole meile raha iial annetatud, et selle paigutamisega probleeme oleks tekkinud,» mõtiskleb Varjupaikade MTÜ üldjuht Triinu Priks pisut nukralt.
«Kel toekamat summat annetada pole ja kes seetõttu kaaluvad, kas üldse annetada, tasub mõelda sellele, et kõik suured summad koosnevadki ju väikestest. Ka pisikese summaga saab palju ära teha. Üks kassikonserv maksab üks euro, aga ka üks maitsev kõhutäis loeb. Kohalikud omavalitsused maksavad iga looma puhul kinni esimesed kaks nädalat varjupaigas, edasi tuleb meil loomi üleval pidada annetuste eest. Keskmiselt kulub aga loomale uue kodu leidmiseks kolm kuud. Mõnel puhul lausa aastaid,» toob hüljatud loomade eest seisja välja, kuhu raha kulub.
Kes raha annetada ei soovi, aga aidata tahaks, arvestagu, et kõige enam on varjupaikadel vaja kassitoitu ja -liiva, sest kasse on varjupaikades kümme korda rohkem kui koeri. Lisaks on varjupaikade kodulehtedel enamasti olemas nimekirjad asjust, mida parasjagu enim vaja läheb. Kui tuuakse nimekirjas olevaid asju, pole eelnevalt midagi vaja üle täpsustada. Kui aga soovitakse annetada midagi, mida nimekirjas ei ole, tuleks kindlasti enne pidada nõu varjupaigaga, kuhu annetus soovitakse viia. Paljud asjad, mida üsna tihti pakutakse (näiteks laiad vedrumadratsid) varjupaika tegelikult ei sobi.

Soovid aidata?

  • Kuni jaanuari lõpuni 2020 on üle Eesti PetCity kauplustes üleval varjupaikadele mitterahaliste annetuste kogumise kastid.
  • Aasta ringi saad annetusi viia lähimasse varjupaika.
  • Võid helistada ka annetustelefonidele, mille andmed leiad varjupaikade kodulehtedelt.


Kes varjupaigast kiiresti päris koju pääsevad?
Varjupaikade MTÜ üldjuht Triinu Priks ütleb, et aastas leitakse uus kodu umbes 1500 loomale ja kohe-kohe on uude kodusse minemas nende 13 000. loom. Kõige kiiremini leiavad endale uue kodu ikka kutsikad ja kassipojad ning ka väikesekasvulised koerad. Tegelikult on aga igati mõistlik mõte kaaluda koju hoopis täiskasvanud looma võtmist. Triinu põhjendab, et täiskasvanud loom on juba välja kujunenud ja saad endale valida just sellise looma, kellega kindlasti sobid.


Loomi hüljatakse varasemast rohkem
Eestlased tunduvad loomaõiguste suhtes aina teadlikumad olevat. Aga üllatuslikult on varjupaikadesse sattunud loomade arv võrreldes mõne aasta taguse ajaga hoopis suurenenud. Koeri satub varjupaikadesse üha vähem, kuid kasside arv järjest suureneb. Seda võib põhjendada tõigaga, et märgatakse varasemast rohkem, ei oodata varjupaika helistamisega ega lasta loodusel n-ö oma tööd teha, nagu vanasti. Ühel hetkel peaks saabuma ka moment, kus märkamine on tavaline, ja mõjuma hakkab see, et aina rohkem kasse on steriliseeritud ja kastreeritud ning järelkasvu on seetõttu vähem. Varjupaikade MTÜ püüab anda sellesse ise võimalikult suure panuse ning laseb steriliseerida ja kastreerida kõik uutesse kodudesse minevad loomad, kellel vanus vähegi võimaldab. Samuti pannakse kõigile kiibid ja kantakse nad registrisse.
Allikas: Varjupaikade MTÜ

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?