Marilyn Jurman on teles tagasi: „Mulle meeldib beibesid mängida, sest minus endas on see olemas.“

Helle Rudi, 11. detsember 2019

«Kohati tunnen end kaamera ees paremini kui laval, sest olen hästi ärev. Enne etendust poeb tohutu lavanärv sisse, kuid kaamera ees seda ei ole,» tunnistab näitleja Marilyn Jurman.

«Telet on ülilõbus ja vahva teha ning mulle meeldib kaameraga töötada,» tõdeb ETV sarjas «Lahutus Eesti moodi» Mirjamit kehastav Marilyn (33). Pakkumist mängida Ago Andersoni noort kaasat naine pikalt ei kaalunud. Stsenaarium meeldis, kaasnäitlejad olid igati toredad ja varasem koostöö režissöör Ergo Kullaga «Saladuste» võtetel sujus hästi.

Teistsugused valikud?

«Kui tasu oleks töömahuga rohkem vastavuses, võiks mu valikud senistest võib-olla teistsugused olla,» tõdeb Marilyn, kes on päevatööna joogakoolitaja klubis It’s Yoga Tallinn. Ehkki tele- ja teatritöödes võib kohati väike paus sisse lipsata, ei võrdle näitlejanna seda rattasõiduga. «Nii jooga kui ka näitlemine pole kui ratta- või autosõit, et õpid selgeks ja siis on korras. Mõlemad on elukestvad õpped. See pole päris käsitööoskus, kuigi mõned vahendid jäävad. Näiteks kuidas häält kasutada või kus kaamera asub,» selgitab ta.

Marilyn lõpetas teatrikooli Viljandis 2009. aastal. Kui enne lõpetamist lebas paar teatritega liitumise pakkumist veel laual, kukkus majanduskriisi tuultes enamik neist ära.

Kes pildis, see meeles

Lõpuks jäi kogu kursus vabakutseliseks. «Tegelikult tekkis mul juba kooli lõpetades näitlemisest küllastus, sest meid drilliti nii palju – teatrist teatrisse ja väljasõidult väljasõidule. Võib öelda, et diplomi saamise ajaks olin juba veidi ületöötanud,» lausub ta ajas tagasi minnes. Ent tänu sellele faktile ei saanud ta pärast kooli lõpetamist tööpakkumiste vähesuse üle kurta. Marilyni vastu tundsid huvi lausa kaks suurt Eesti telesarja. «Olin «Kättemaksukontoriga» juba käed löönud, kui mulle pakuti kõige noorema õe Kertu rolli sarjas «Pilvede all».

Kooliajal tegi Marilyn koos kursusega mõne sutsaka sellistes sarjades nagu «Kelgukoerad» ja «Ohtlik lend». Telesse soovitas tudengeid ei keegi muu kui kursusejuhendaja Kalju Komissarov. Marilyn ise pakub, et tema teletööde alguseks osutus hoopis film «Mina olin siin», kus näitlejanna mängis peategelase ühte pruuti. Kusjuures selle rolli saamiseks läks ta ise katsetele. «See oli segane aeg, sest järsku tuli palju pakkumisi korraga. Eks see nii käib, et omavahel räägitakse ja kui oled süsteemis sees, oled tegijatel meeles.»

Lõbus teletöö

«Kättemaksukontor» oli puhas telekool ja Marilyn kehastas uurija Gerth Maango (Märt Avandi) pruuti. Spetsialist-kriminalist Säde on seni sarjas tegev, kuigi Marilyn seal enam ei mängi. «Märt ja Ott (Sepp) on kindlasti ühed kõige lahedamad lavapartnerid, aga praegu olen koos Ago Andersoni, Jan Uuspõllu ja Liina Vahtrikuga. Nemad on ka ülilahedad,» lausub naine.

Mis puudutab naermist, siis ei arva näitleja sugugi, et krimisarjas oleks see töörahu rohkem seganud kui mõnel teisel võttel. Kui vaatajale võis tegevustik naljakas tunduda, siis tegelaste jaoks olid sündmused tõsised. Muidugi ega selle vastu saanud, kui mõni kolleeg võttis endale eesmärgiks meeskond platsil naerma ajada. «Mul oli tekstis palju võõrsõnu,» meenutab Marilyn oma tegelaskuju. Kahjuks ei tahtnud valge kitliga laboris ringi tuiskav Säde teadussõnavara näitlejannal kuidagi meeles püsida. «Režissöör Ain Prosa ütles alati, kui minu teksti mõni võõrsõna sisse lipsas, et katsume nüüd siia midagi lihtsamat leida,» muigab ta.

Komöödianäitleja

Krimisarjale on Marilyn tohutult tänulik ja pakub, et pooled tema hilisemad rollid tulid selle pealt. «Olen alati komöödianäitlejatega koos,» mainib ta möödaminnes. Ka ennast peab naine komöödianäitlejaks. Selline määratlus tuleb aga mängu panna välismaal, et ei peaks pikemalt seletama, mis tööd ta täpsemalt teeb. Eestis pole vaja seda lisada.

Ka Marilyni järgmist suuremat teletööd saatis huumor. Selleks oli sketšisaade «Heeringas Veenuse õlal», mille kordused jooksevad teleris siiani. Ka seda oli väga lõbus teha. Väikese bussiga sõideti mööda Tallinna ringi ja erinevate stseenide vahel tuli kähku riideid vahetada. Ühe päeva jooksul oli keskmiselt kolm võttepaika. «See poleks tegelikult lahe, kui keegi tänaval mulle mõne sketši sõna-sõnalt ette kannaks. Ma ei naudi ülemäärast tähelepanu, kui ma laval pole. Hindan väga enda isiklikku ruumi,» tunnistab Marilyn. Ka komplimentide vastu võtmist on naine pidanud teadlikult harjutama.

Samas mäletab näitlejanna isegi aega, mil tema ellu saabusid olulised iidolid ja kui määravaks sai nende hea sõna või autogramm. «Olen isegi kümneaastase plikana Paide Vallimäel pärast Code One’i esinemist värisevate kätega Koit Toomet oodanud,» naerab ta.

Beibed meeldivad

2013. aastal läks Marylin Eestist pikemaks ajaks ära. «Keeldusin töödest, sest mind polnud esiteks Eestis, aga soovisin ka väikest pausi,» räägib ta. Kohe oli tunda, kuidas karussellilt maha astudes pakkumisi vähemaks jäi. «Ilmselgelt on lihtne võtta keegi, kes juba pildil on. Ei viitsita väga mässata, et midagi muud välja võluda,» selgitab ta, miks paratamatult näitlejatele sarnaseid rolle pakutakse.

Blondide ja naiivsete tegelaste kehastamise vastu pole naisel aga midagi. «Mulle meeldib beibesid mängida, sest minus endas on see olemas. Pealegi meeldivad mulle siirad inimesed väga,» naerab ta. Samas on põnevad just need pakkumised, kus tegijad pole lihtsama vastupanu teed läinud. Nii nagu selleks oli «Kättemaksukontoris» kriminalist Sonja Säde või on «Eesti moodi lahutuses» Mirjam. «Ergo viitsis mässata. Mirjam pole rumal ega blond tibi, kes paljaste tissidega ringi lendaks, vaid vahelduseks midagi muud,» kiidab näitlejanna režissööri.

VANAEMALE MEELDIB: Lapselapsele elab kaasa ka Marilyni vanaema, kes pole ise küll kunagi lahutanud, aga keda lugu ikkagi kõnetab. (Kairit Leibold / ERR)

Suhtele ilus punkt

Marilyni tegelaskuju Mirjam leiab ennast koos abikaasaga täbarast olukorrast, kui nende sõbrad otsustavad lahutada. Ehkki üks ühele pole naine sellist hetke kogenud, pole selline temaatika talle ka võõras. «Ilmselt kõik on midagi sarnast oma sõprusringkonnas läbi elanud,» toob ta võrdluse. Üldiselt ongi Marilyn jäänud suhtlema inimestega, keda kauem tunneb. Teisalt pole tal mingit probleemi sõbralt küsida, kuidas ta mingis olukorras käituma peaks. «Võin nii põhimõttekindel olla küll, et käitun sõbra soovide järgi. Kui tema tahab, et ma enam tema eksiga ei suhtleks, siis austan seda soovi,» lisab ta.

Lahutussarja juures peab praegu Tallinna ülikoolis psühholoogiat õppiv näitleja oluliseks asjaolu, et see lugu näitab võimalust suhet ka viisakalt lõpetada. «Kuigi võimalik on, siis kas alati peab – see on iseasi. Mõnikord on vaja, et suhu jääks paha maik,» lausub ta. Naine toob näite enda elust, kuidas noorepõlve armastusest lahkuminek polnud just üks ilusamaid. «Minu poolt polnud see inetu, küll aga teiselt poolt. Ma ei tahtnud tolle noormehega enam suhelda. Lõikasin kontaktid läbi nii tema kui ka tema sõpradega,» meenutab Marilyn valitsenud pahameelt. Naise üllatuseks sai ta aga kümme aastat hiljem selle kirja, mida ta tookord pikisilmi ootas. «Ta vabandas ja kirjutas, et soovib mulle head. Saadab armastust ja rõõmu. Ütlesin, et mina temale ka. Aga vaata, kui palju läks selleks aega ja ma ei pidanud ise midagi tegema. Mina olin juba ammu andeks andnud ja ära unustanud.»

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?