Loe ja kadesta! Keskealine Eesti paar tuli töölt ära ja rändas aasta otsa Aasias

Umbes kaks aastat tagasi tegi üks keskealine paar tööga lõpparve, et täita oma unistus – reisida terve aasta. See oli elu parim otsus, leiavad nad nüüd.

Seisin palja ülakehaga mehe kõrval, keda kutsutakse Bossiks, ja surusin kergelt tema kuivetunud kätt. Seda palus mehe perekond, et pilti teha. Kaamerad klõpsusid, kui «eksootiline blondiin» Bossile käe pihku pistis. Selles poleks midagi jutustamisväärset, kui mees, keda ma niimoodi tervitasin, poleks olnud surnud. Juba kuus aastat.Indoneesias, Sulawesi saare keskosa mõnes mägikülas on endiselt säilinud tava võtta elust lahkunud pereliikmed iga kolme aasta tagant hauast välja. Kirstud avatakse, palsameeritud kehad tehakse puhtaks, neil vahetatakse riided. Seejärel ollakse lihtsalt koos. Tehakse pilti nii pere keskis kui ka külalistega. Mõnikord käiakse isegi jalutamas. Miks nad seda teevad? Et armsate inimestega ei peaks kunagi lõplikult hüvasti jätma. Ja et ka noorem põlvkond õpiks oma esivanemaid tundma.See on üks ebatavalisemaid traditsioone, millega me oma aastasel reisil Aasiasse kokku puutusime.