Mitmes telesarjas kaasa löönud Vene teatri näitlejanna Jekaterina Kordas: „Vahel ikka mõtlen, miks mulle suuri rolle ei usaldata.“

Verni Leivak, 11. detsember 2019

Aasta saab peagi läbi. Kui oleks vaid meie teha, annaksime auhinna tänavuse säravaima episoodilise rolli eest teleseriaalis Vene teatri näitlejannale Jekaterina Kordasele.

Siinse väärikaima ajalooga teleseriaalis «Õnne 13» jõudis Maret mängiva Anne Veesaare kongikaaslase Tatjana tegelaskuju vaatajateni juba aprillis. Jekaterina (35) kehastatud ebastabiilise psüühikaga naisvang Tatjana paiskas muidu vaikselt kulgevasse sarja kuhjaga ammu oodatud elevust. Ja kuigi televaatajad ei pruukinud seda ehk kohe tähelegi panna, oli tegelikult Katja toona viimaseid päevi lapseootel.

Beebibuum Vene teatris

Katja sõnul on praegu Vene teatrit haaranud tõeline beebibuum. Oma kogemustele tuginevad vanemad näitlejannad kinnitavad, et just nii see alati ongi – naisnäitlejad jäävad last ootama millegipärast ühel ajal. «Minul sündis laps, Alina Karmazinal sünnib varsti laps, Tanja Kosmõninal sündis laps. Isegi meie teatris külalisena kaasa tegeval näitlejannal Elina Purdel – ka temal sündis laps,» loetleb näitlejanna. «Juhtkond oli hädas, kuidas me etendusi mängima hakkame. Pooled tükid pandigi pausile, mõnele näitlejale leiti asendaja.»

Tegelikult on Jekaterina Eesti vaatajatele hästi tuntud, sest seitsme pika aasta jooksul lõi naine aktiivselt kaasa Pireti meditsiiniõena teleseebis «Pilvede all». «Kui mulle «Õnnesse» pakkumine tehti, olin kolmandat kuud rase. Kuuldes, et võte toimub vanglas, otsustasin, mis siis ikka – kui vangla, siis vangla,» räägib ta sulaselges eesti keeles, aga särtsaka slaavi temperamendiga.

Vanglamüürid aitasid

Endisest Tallinna vanglast olid võtete aegu kinnipeetavad juba uude kinnipidamisasutusse ära viidud. Hoones oli vastikult külm ja rõske ning Jekaterina arutles endamisi, kuidas saab sellistes tingimustes päevagi vastu pidada.

Kuid jah, vaimselt ebakindlat naist oli huvitav mängida. «Nii ütleks iga näitleja, sest tegemist oli karakteriga, kuhu sai panna enda poolt märgatut,» nendib ta. «Ma ei juurelnud pikalt Tatjana tõelise olemuse üle. Astusin kambrisse sisse ja kõik läks nagu iseenesest,» oletab ta, et vanglamüürid ja sealne aura aitasid rolli loomisele kõvasti kaasa.

Teatriperekond

Praegu on Jekaterina pärast teise tütre Maria sündimist veel mõne kuu puhkusel. Õnneks ei saanud ta enne ega saa ka pärast tööle naasmist rollide vähesuse üle koduteatris nuriseda. Abikaasa Dmitri ei kannata Vene teatri näitlejana samuti osatäitmiste puudumise all.

Kuigi Dima õppis Moskvas GITISEs, naasis ta hiljem Eestisse ja siin noored tutvusidki. Katja sõnul pole teatriperekonna liige sugugi keeruline olla. Vastupidi, ühises töökeskkonnas mõistetakse teineteist pareminigi ja küsimusi, miks mees nii kaua õhtuti tööl on, ei teki. «Lisaks saab lahata teatris levivaid kuulujutte ja neid omavahel arutada. Oh, kui põnev,» itsitab ta. «Meil on, millest rääkida. Me ei väsi teineteisest, kuigi mõni arvab, et just nii see on. Oleme ju koos kodus ja tööl.»

Esimese tütre Anastassiaga saadi lapsehoidja palkamiseta hakkama ja ehk saab seegi kord. Dmitri vanemad elavad Sillamäel ja Jekaterina omad Kohtla-Järvel. Vajadusel tulevad vanavanemad ikka Tallinna last hoidma, sest «Pardijahis» ning «Tsaar Saltaanis» on Dima ja Jekaterina koos laval.

«Kui pärast esimese lapse sündi tormasin piltlikult öeldes sünnitusmajast otse lavale, siis nüüd ma enam nii ei kiirusta. Istusin toona nagu kana oma tibukese juures. Kui laps aevastas, mõtlesin, oh, mamotška, olen olnud halb ema ja nüüd jääb ta veel haigeks. Praegu võtan asja palju rahulikumalt ja naudin lapsega koos olemist,» pihib ta.

Pikk eneseleidmine

Näitlejannalt on korduvalt küsitud, kust pärineb tema hea eesti keele oskus.
«Mulle meeldis koolis käia ja mulle meeldis Ahtme gümnaasium. Mulle meeldisid sealsed õpetajad ja eesti keele õpetajad olid samuti toredad. Nad õpetasid lapsi õppima,» toob Jekaterina välja põhilise.

Eredalt on naisel meeles ka eesti keele õpetaja Viivi Vellovna. «Tal oli iga päev uus küünelakk. Istusin esimeses pingis ja õpetaja saabudes olid ilusad hoolitsetud küüned mu ees vaatamiseks väljas.»

Tallinnasse lavakunstikooli sattus Jekaterina mitme eksirännaku järel. Niipea, kui gümnaasium läbi sai, astus ta hoopis Viljandi kultuurikolledžisse Villu Veski juurde džässakordionit tudeerima. See ala sai valitud vaid seepärast, et džässlaulu eriala ei eksisteerinud. Kuna pillimänguoskus polnud soolode esitamiseks aga piisav, hakkas Katja hoopis huvijuhtimist õppima. Löönud kaasa Tallinna Drugoi teatri töödes, jättis ta Viljandi lõpuks sinnapaika ja läks Otsa kooli džässlaulu tudeerima. Ent ühel hetkel hakkas hoopis paeluma näitekunst. Katja asus õppima kuulsasse Peterburi LGITMIKi lavakunstikooli estraadietenduste lavastaja erialal, aga midagi oli ikkagi justkui valesti. Sõitis siis Eestisse tagasi ja põdes terve aasta, miks ta Peterburi tagasi ei läinud. «Istusin kodus ja kudusin salle.»

Lõpuks sai ta sisse meie teatri- ja muusikaakadeemia lavakunstikooli ning jäigi sinna. Kuigi siseheitlused jätkusid, leiab Katja tagantjärele, et kõik läks tegelikult väga hästi. Peterburis poleks ta Dimaga kohtunud ja võib-olla poleks ka tütreraase.

Naine tunneb suurt heameelt, et kõigil tema kursusekaaslastel läheb elus hästi. Et kõik on oma koha leidnud.

KAADER SERIAALIST: Ebastabiilise psüühikaga naisvang Tatjana (Jekaterina Kordas) on sõna otseses mõttes asunud Mare (Anne Veesaar) kõri kallale. («Õnne 13» kuvatõmmis)

End alandama ei hakka

Jekaterina ei nurise enda käekäigu üle, kuid loodab siiski südames, et mõni lavastaja talle tulevikus ka suurema rolli usaldab. Praegu on enamik koduteatri rollidest paraku episoodilised.

«Mul on pisikesed jupikesed ja vahel ikka mõtlen, miks mulle suuri rolle ei usaldata. Jah, räägitakse, et episoodilisi rolle on huvitav teha, aga huvitav oleks teada, kas saan ka peaosa täitmisega hakkama,» arutleb ta. «Öeldakse ju, et pole väikeseid rolle, on väikesed artistid, aga noh, kuulge ... Samas pole ma inimene, kes läheb juhi kabinetti endale osa nuruma. See pole päris see. Kui antakse, siis antakse. Mina ennast alandama ei hakka. Teisalt pole see nagu alandamine ka. Suurtes metropolides, Moskvas, Peterburis, Londonis peadki end ise pakkuma, muidu jääd pingile istuma. Väikeses Eestis on siiski teised lood,» juurdleb suurepärane näitlejanna.

«Õnne 13» on eetris laupäeviti kell 20.30 ETVs.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?