Alati optimistlik Gerli Padar: „Nüüd saabki teha neid asju, milleks muidu kunagi aega pole.“

Helina Piip, 18. märts 2020

Lauljanna Gerli Padar on andekas ka käsitöös ja tema loodud rõivaid kannavad mitmed võistlustantsupaarid. Praegu, mil maailm on maikuuni tardunud, postitab lauljanna sotsiaalmeedias vahvaid videoid, kuidas lastega loominguliselt aega veeta.

«Oleme praegu otsustanud, et kodust palju välja ei lähe. Jalutamas käime küll, kuid ei kohtu kellegagi,» räägib Gerli (40) päev pärast seda, kui valitsus kuulutas koroonaviiruse tõttu Eestis välja eriolukorra.
Gerli ja tema elukaaslane Martin Parmase võistlustantsule pühendunud pere väisab tavaoludes välisriike oma viis korda kuus – kui nende tütrel Amandal on võistlused, Martinil kohtunikutöö või Gerli võistlejatele saateks laulab. «Nüüd aga jätsime sõidud ära juba enne, kui tulid sellekohased riiklikud käsud-keelud.» Pealegi on kõik võistlused, kaasa arvatud Amanda Euroopa meistrivõistlused, edasi lükatud.
Ka Viimsi Karulaugu keskuses asuvas Golden Dance Clubis ei toimu praegu trenne. «Meie pere otsustas, et istume karantiinis,» sõnab Gerli. «Saabki teha neid asju, milleks muidu kunagi aega pole. Olen kodus põhjalikuma koristustöö teinud, vaatame filme, mida juba ammugi oleks tahtnud. Koos söögilaua taga õhtustamine on olnud samuti meie peres suur luksus,» räägib Gerli.
Naisel on nüüd ka oma väike kodustuudio, mille Martin üles seadis. «Saan siin koos lapsega vahvaid tegevusi salvestada ja jagan neid oma Instagrami ning Facebooki kontodel teistelegi vanematele, kel igavus ligi hiilib,» lubab Gerli. Ta on ka kolleegide postitustest lugenud, et «olukorda suhtutakse kui pikka loomingulisse puhkusesse. Eks keeruline ju on, aga tuleb rahu säilitada.»
Gerli ei uskunud, et poodides võib tekkida olukord, kus letid ongi tühjad. «Mõtlesin, et meil seda ei juhtu, aga ikka juhtus. Ka meie pere varus endale üht-teist selle mõttega, et kui kaks nädalat kodus olla, oleksid esmatarbeasjad olemas.»

OSAVNÄPP: Käsitöö on olnud Gerli hobi ammusest ajast. «Mulle on alati meeldinud nokitseda ja kogu arsenal viltimisasjadest kuni ehete tegemiseni on kodus olemas.»

Kevadvaikus
Peale tantsumaailma karusselli peatusid mai alguseni ka «Detektiiv Lotte» lavastused Vanemuises, kus Gerli mängib kuulsat koeratüdrukut. Ja koos Kelli Uustaniga kavandatud aprillikuine kontserttuur «Eile algab homme» lükkub justkui irooniana homsesse – ehk sügisesse. «Ära me seda kindlasti ei jäta,» kinnitab Gerli. Temal on ka kõigile kolleegidele mõeldes südamel suur soov, et kultuurisõbrad, kes ostnud pileteid mis tahes etendusele-kontserdile, ei küsiks võimalusel ärajäänud elamuste eest raha tagasi, vaid vahetaksid piletid ringi. «Kui paljud kunstiinimesed istuvad praegu tööta! Piletiraha võiks võtta kasvõi toetusena ...» Nende enda perel lähevad paraku vett vedama Legolandi piletid ...

TÜTARDEGA: Amanda ja Camilla ema Gerli: «Emaks saamine on parim asi, mis minuga on juhtunud. See on mind väga muutnud!»

Lotte teeb paremaks
Veel paar nädalat tagasi helises Gerli äratuskell aga hommikuti enne kella kuut, et naine jõuaks koolikontserdile mõnda Eestimaa kooli. Lotte ja Klausi muusikatundide jaoks kirjutas Gerli ise Lotte lugude põhjal väikese kava. «Kui Lotte uuesti Vanemuises lavale tuli, tundsin, et võiks seda rolli teha natuke intensiivsemalt, sest 50aastaselt ma teda ilmselt enam ei mängi,» arvab Gerli. «Osale lastele on koolietendus ainus võimalus teatri Lottet näha. Niisiis võtsin muusik Toomas Lauri kampa ja nüüdseks oleme erinevates Eestimaa paikades juba üle paarikümne kontserdi andnud. Viimati Porkunis erivajadustega laste koolis esinedes nägime, kui palju rõõmu meie mäng valmistas. Just selle pärast tahangi seda teha.»
Lottelt on Gerli õppinud, et lahendamatuid olukordi ei ole. «Lotteks olemine on voolinud mind kümne aasta jooksul paremaks inimeseks, silunud mu okkalist olemust.»

ENNE JA PÄRAST: Kleidist, mida Gerli ise laval kandis ... … sündis hiljem Amandale võistluskostüüm. (Evelin Lillepuu www.fotosioon.co)

Suurepärased kohanejad
Gerlil on ka oma hommikurituaal – ärgates lebab veel viis minutit ja paneb algava päeva peas paika. «Mulle hullult meeldib süsteem … kuigi mul endal see puudub, aga tahaks, et oleks. Kuna ma olen tuulepea, visualiseerin mõtteis, mida päeva jooksul teen. Siis jääb paremini meelde ja see, mis oluline, tõuseb esile.» Kiiretel aegadel on ta teinud ka eelmisel õhtul või hommikul nimekirja vajalikest tegemistest.
Tartust Viimsisse kolis nende pere oktoobris 2018. «Kõik on läinud sujuvalt ja meid on kogukonda toredasti vastu võetud,» tunneb Gerli rõõmu. «Naabritega on samuti vedanud. Kogu see rahulik keskkond sobib meie perele – elame justkui külas. Kõik teretavad üksteist tänaval. Meri on lähedal, aga päris iga päev me seal ei käi.»
Amanda Rebecal (15) läks koolivahetus samuti valutult. «Puhtalt lehelt alustamine on huvitav ja Amanda kohaneb hästi igasuguste muutustega. Ta läks juba 12aastaselt täiesti üksi Portugali oma sõpradele külla.» Ent elukohavahetus tähendab sedagi, et Amandal ja tema tantsupartneril Robert Veidel, kes elab siiani Tartus, on tulnud leida treeninguteks ühiseid võimalusi kord Tallinnas, kord Tartus või hoopis välismaal.

LOTTE JA KLAUS: Gerli ja Toomas Lauri viisid «Lotte ja Klausi muusikatunnid» ka Eestimaa koolidesse.

Pilkupüüdvad kleidid
Amandast ja Robertist on just Martin Parmase käe all sirgunud noorte vanusegrupi maailmatipud – maailmameistrivõistluste finalistid. Oma tantsijateed on alustanud ka noorem tütar Camilla Miranda (5).
Gerli on klubis ametis stilistina, annab tantsijatele sellekohast nõu ja kujundab nende võistlusriideid. Tema enda loodud esimene tantsukleit sündis viis aastat tagasi. «Kuna ma olin nii palju võistlustel käinud, tekkis mul ka ideid, kuidas tütre kleite disainida,» meenutab muusik. «Ega see Parmasele algul meeldinud, tema meelest ei teadnud ma tantsukunstist midagi. Aga kui mu kleidid hakkasid laineid lööma ja neid maailmas juba ka kopeeriti ja kiitsid nii tipptantsijad, treenerid kui ka kohtunikud, sai Parmas aru, et võib-olla olen ma selles ikkagi päris hea,» räägib Gerli naerdes.
Võistlustantsuriietel on sõltuvalt vanuseklassist palju reegleid. «Alates sellest, millist materjali kasutad, kus võivad olla läbilõiked, kui pikk või lühike tohib kleit olla. Noorimatel ei tohi kasutada pärleid, kive, kõik peab olema matti värvi,» toob Gerli näiteid. Seetõttu peabki olema väga nutikas, et millegi erilisega silma jääda. «Vahel õnnestub see ka siis, kui kasutada materjale, mille peale teised ei tulegi,» avab naine telgitaguseid. «Nüüd, kui Amanda tantsib noorteklassis, on lihtsam katsetada, tema kleitidel on juba peaaegu kõik lubatud.»

MAAILMATIPUD: Amandast ja Robertist on sirgunud Martin Parmase käe all maailmameistrivõistluste finalistid.

Kvaliteet on oluline
Paljud tellivad kangad-pitsid Inglismaalt ja Gerli tunneb need kaugelt ära. «Muidugi on need spetsiaalsed, väga head ja kallid kangad. Kangas peab venima ja kaunilt langema, liikuma, standardkleitide puhul olema ka kerge.»
Igal juhul tahab Gerli aga katsetada omamoodi. Millised on olnud kõige erilisemad materjalid? «Olen teinud kleite Amandale ka omaenda lavakostüümidest ja see ongi eriline, sest kellelgi teisel ju sellisest materjalist ei ole.»
Lauljanna täpsustab, et ise ta siiski ei õmble. «Mul on õmblejad, kes teevad mu kavandite järgi kangast bodid, mida mina kaunistan ja sätin.» Pärleid ja litreid eelistab naine tikkida. «Eks midagi saaks ka liimida, aga ma pigem ei tee seda, olen suur kvaliteedi ja käsitöö austaja. Olen naljaga öelnud, et minu kleidiga võib minna kasvõi presidendi vastuvõtule, sest see on ka meetrikauguselt kaunis.» Lavainimesena on ta näinud palju kostüüme, mis on ilusad vaid kümne meetri kauguselt. «Aga mulle on kvaliteet äärmiselt oluline ja kleiti peaks saama ka hooldada, kartmata, et see pesus ära laguneb,» nendib Gerli.
Kuidas Amandale ema tehtud kleidid meeldivad? «Tema ütleb peaaegu iga kleidi kohta lõpuks, et see on täpselt see, mida ta tahtis! Muidugi räägime enne läbi ja eks vahel tuleb ette ka kraaklemist, sest mul on oma visioon ja temal oma. Kuid suudame siiski kompromissile minna.»
Käsitööd on naine teinud terve elu. «Mulle on alati meeldinud nokitseda ja kogu arsenal viltimisasjadest kuni ehete tegemiseni on kodus olemas.»
Tema tehtud esinemisriideid kannavad lisaks Amandale nüüdseks juba ka paljud teised tantsutüdrukud ja -poisid. Oma moemärgi loomine on lähituleviku plaanides ning Gerli sõnul vaid vormistamise küsimus.

VÄRSKE STUUDIO: Kriisipäevadel seadsid Gerli ja Martin kodus sisse stuudionurga, kus ka väikesel Camillal on oma roll.

Muusikalised üllatused
Ent peale kleitide on Gerli võistlustantsumaailmas ka hinnatud laulja, kelle lugude saatel võisteldakse rahvusvahelistel turniiridel. Tema repertuaaris on üle 300 pala. «Ühe õhtu jooksul esitan 70–80 laulu, vahel isegi rohkem. Lugu kestab maksimaalselt kaks minutit. Ja alati, kui tantsib mõni Eesti paar ning saan teha kiire vahetuse, laulan eesti keeles,» muheleb Gerli.
«See loob võistlustel hoopis teistsuguse atmosfääri, kui laulja laulab seal samas saalis,» jagab muusik elamusi. Tänu sellele on Gerli enda sõnul ka artistina tohutult arenenud. «Kui pead ikka esitama nii palju eri stiile ja kahe loo vahel on vaid kümme sekundit pausi ...» Sõnu ta siiski pähe ei õpi, kuid laule on kaheksas eri keeles, ka portugali ja leedu. Vahel armastab Gerli ka üllatusi teha. Näiteks laulis kord võistluste korraldajapaari pulmavalssi leedu keeles.
Teine kord aga tuli Saksamaal laulda viis päeva järjest, iga päev kuus tundi. «Ma ei julgenud sel ajal süüa ega juuagi, sest poleks jõudnud ju vahepeal tualetti minna. Juba esimesel päeval küsiti, kuidas mu hääl ka vastu peab. Vastasin, et olen selles osas treenitud ja tean hästi oma jõuvarusid.» Paar aastat tagasi ilmus tal ka album «Music of German Open», millel olevad palad ongi just tantsuspordi jaoks mõeldud.

PILKUPÜÜDVAD KOSTÜÜMID: «Püüan teha nii, et tüdrukud tunneksid mu kleiti kandes – ma olen kõige kihvtim ja ägedam siin platsil,» ütleb Gerli. Pildil valik tema loodud esinemiskostüüme.

Abielunaise bluus
Praegu on aga Gerli elevil, oodates, et lähipäevil kõlaks raadiokanalites tema uus lugu «Abielunaise blues.» «Üks noormees stuudios ütles küll laulusõnade kohta, et päris karm tekst ... Aga mina võtan huumoriga, ma oma eluga siin paralleele tõmmata ei saa. Minu kodus ei ole sellist asja, et mees jooks piima pakist ja tema silmad paneks särama vaid teleriekraan …» naerab Gerli uuele loole viidates.
Laulu autor Kelli Uustani on Viimsis talle peaaegu et naabrinaine. «Ta elab minust paar tänavat edasi. Oleme Kelliga juba üle kahekümne aasta sõbrannad olnud. Ta on mulle palju tekste teinud ja kirjutab ka ise suurepärast muusikat. Meie lapsed Camilla ja Bruno on sama vanad ning samuti omavahel sõbrad.»
Kui aga Gerli ise ühe abielunaise bluusi kirjutaks, siis missugused sõnad sel olla võiksid? Lauljanna raputab pead: «Ma ei saaks seda kirjutada, sest ma pole abielus!»
Aga plaanis see samm ilmselt on? «Kindlasti on, aga seni pole lihtsalt aega olnud,» möönab Gerli.

ÜHISKULGEMINE: Gerli oma elukaaslasest Martin Parmasest: «Meie suhtesse on tulnud palju sügavust. Mingite ideede või mõtete puhul ei teagi enam, kumb seda alustas või kumma mõte see oli – selline ühiskulgemine külg külje kõrval.»

Suhete sügavus
Gerlist on jäänud mulje kui alati rõõmsameelsest naisest. «Kõik on ju nii, nagu sa asjadele vaatad,» kommenteerib ta ise seda kuvandit. «Eks mul ole ka teistsuguseid hetki. Aga õnneks on mul tore mees, kes võlub alati huumori välja. Ta tunneb mind nii hästi, et teab juba eos, millisele nupule vajutada, et kõik laheneks.» Gerli lisab veel: «Ja kui sul on nii toredad lapsed nagu meil. Mäletan, et 20aastaselt arvasin, et ma pole sellist tüüpigi, et emaks saada. Aga nüüd tean, et see on üldse parim asi, mis minuga on juhtunud. See on mind väga muutnud!»
Milline aeg on tema ja Martini suhetes praegu? «Nii palju sügavust on tulnud. Mingite ideede või mõtete puhul ei teagi enam, kumb seda alustas või kumma mõte see oli – selline ühiskulgemine külg külje kõrval. Eks see tuleb ka sellest, et kogu meie pere on seotud ühe alaga. Täiendame teineteist ja oleme üksteiselt palju õppinud,» tõdeb Gerli.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?