Noorte mälumängu maailmameistriks tulnud Kaarel Silmato: „Sa pead kõigest midagi kasvõi natukenegi teadma.“

Silja Paavle , 18. märts 2020

«Sa pead kõigest midagi kasvõi pinnapealselt teadma,» avaldab mälumängus edu saavutamise saladuse Kaarel Silmato – noormees, kes paari nädala eest saavutas noorte mälumängu maailmameistri tiitli.

Et mälumängu maailmameistrivõistlusi peeti ühel ajal samade küsimustega 16 maailma riigis, jagus Kaarlil (29) närvikõdi kuni viimaste tulemuste sisestamiseni spetsiaalsesse keskkonda. «Mäng oli põnev ja küsimused polnud rasked, ent iga eksimus viis väärtuslikke punkte,» kostab ta.

Mees tunnistab, et paari päeva jooksul pärast võistlust hoidis ta oma põhiliste konkurentide punktiskooridel pidevalt silma peal. Viimaks oli selge – kuigi konkurents oli tihe, saavutas Kaarel noorte mälumängu maailmameistritiitli kuni 30aastaste vanusegrupis. Ta oli teiseks jäänud ameeriklasest Brandon Blackwellist parem vaid ühe punkti võrra. «Ilmselt suutsid mu konkurendid minust rohkem rumalaid vigu teha,» märgib mälumängur.

Hea seltskond

Tegelikult on Kaarlil suurvõistlustel hästi läinud varemgi – kahel möödunud aastal kogus ta suurima skoori ka täiskasvanute maailmameistrivõistlustel, tõsi, noorte arvestuses. Kõrgeid kohti on Kaarel noppinud Põhjamaade ja kodumaistelgi võistlustel. Samas möönab mees, et noortel on Eestis mälumängurite tippu jõudmine üsna keeruline. Seda põhjusel, et vanade «haidega» võistlema minnes tuleb paratamatult taluda ka viimaseks jäämist. «See on aga nagu suurte poistega mängimine lapsepõlves – valus võib olla, kuid kaotused tuleb üle elada, et hakata ise võitma,» sõnab ta.

Kaarel sattus mälumängu harrastama Tartu ülikooli tudengina täiesti juhuslikult. Esmakursuslaste tutvumispeo järgsel hommikul kutsuti teda jalgpalli mängima – see on Kaarli teine suur kirg –, seal sattus ta kokku tudengikilva korraldajatega ja sõrm oli antud. Edasi järgnesid Tartu üliõpilaste mälumänguklubi, Tartu meistrivõistlused koos meistritiitliga ning mitmed suuremad võistlused.
Kaarlit võlus mälumängu juures tõik, et tegu on intelligentse, kuid samas seltskondliku harrastusega. Tudengipõlves juhtus sageli, et mängu kõrvale võeti ka õlu või kaks. «Nüüd on õllekogused vähenenud, aga hea seltskond jäänud,» kinnitab ta.

PRONKS PAARISMÄNGUS: 2018. aastal võitis Kaarel koos Matis Songiga Eesti meistrivõistlustel mälumängus pronksmedali paarismängus. Seni on see ainus paarismängu medal. (Erakogu)

Äpp aitab treenida

Eesti tippmängijate hulka kuuluv Kaarel märgib, et alguses ei läinud temalgi võistlustel hästi. Kuid umbes seitsme aasta eest otsustas ta asja käsile võtta. Alustuseks töötas ta süstemaatiliselt läbi kõik Eesti Mälumängu Liidu kodulehel olevad vanemad mängud. «Tahes-tahtmata kipuvad küsimused korduma,» selgitab ta, et see parandas tulemusi oluliselt.

Praegu treenib maailmameister oma mälu iga päev, kasutades Anki-nimelist rakendust. Sellesse programmi saab ise küsimusi sisestada ja äpp küsib neid siis teatud intervallide tagant. Sedaviisi mälu treenides on võimalik rohkem asju meelde jätta. Kaarel istub, telefon peos, igal hommikul trammiga tööle sõites, ning muudkui vastab küsimustele.

Mees kinnitab, et mälumäng on kasulik harrastus igaühele. «Teadmised ei jookse kellelgi mööda külgi maha. Mälumäng aitab neid juurde saada, see annab tohutult laia silmaringi,» kiidab ta. Kõige aluseks on siiski loomupärane uudishimu ümbritseva vastu. «Uudishimu on kõige kasulikum omadus, mis saab inimesel üldse olemas olla. Kui see on olemas, suudab ta edu saavutada ükskõik millisel alal,» arvab Kaarel.

Ta ise on tänu mälumängule rohkem kursis ka nende teemadega, mis teda varem põrmugi ei huvitanud. Näiteks sport – nüüd teab mees peast nimetada ka mõningate selliste spordialade esindajaid, kes teda varem vähimatki ei köitnud.

Muide – Kaarli kõige nõrgem koht on Eestit puudutavad küsimused, kuna ta on algusest peale keskendunud pigem rahvusvahelistele mängudele. See tõi ilmselgelt edu ka maailmameistrivõistlustel.

VÕIDUD EKRAANIL: Praegune maailmameister on oma teadmisi demonstreerinud ka teleekraanil – mõne aasta eest võitis ta telesaate «Mälupokker» esimese hooaja, pildil rõõmustab ta koos saatejuhi Mart Sanderiga. Lisaks on ta võite noppinud «Kuldvillakust» ja ETV koolinoorte saatest «Kes teab?». (Marion Pettai/Kanal 2)

Vaimustunud eestlased

«Mälumängu edu valem on, et sa ei pea olema spetsialist. Sa pead kõigest midagi kasvõi natukenegi teadma,» sõnab ta. Kaarel pakub, et küllap soovist rohkem pigem kõigest kui millestki sügavuti teada saada ei jätnud teda ka pärast klassikalise filoloogia eriala lõpetamist teadustööd tegema.

Kaarel meenutab, et algselt tahtis ta saada ajalooõpetajaks. «Kuidagi kipub nii olema, et ajalooõpetajad saavutavad mälumängus kõige paremaid tulemusi, sest ajalooga on mälumängus justkui kõik seotud,» tähendab ta. Kuid tänu harrastusele läks hoopis teisiti ja nüüd on Kaarel üks väheseid inimesi Eestis, kes võib öelda, et mälumänguteadmised toovad talle ka leiva lauale. Mees töötab nimelt ristsõnade toimetajana. «Minu üks põhiülesannetest on ristsõnadest vigu otsida,» sõnab ta. Lisaks koostab Kaarel küsimusi eestlaste seas armastatud telesaatele «Kuldvillak».

Mees muigab, et mitte kunagi pole eestlaste seas olnud sellist mälumänguvaimustust, kui seda on praegu. Mängud toimuvad koolinoortele ja kõikvõimalikud meelelahutuslikud pubimängud on ülipopulaarsed. Samas kahjatseb ta, et kilvasõbrad jäävad kinni oma mugavustsooni, ei liigu edasi Eesti meistrivõistlustele ega osale karikasarjades. «Ilmselt hirmust kaotamise ees,» pakub ta. See aga tähendab, et mälumäng spordialana veidi kiratseb, sest tipus on juba pikki aastaid ühed ja samad inimesed ning konkurents neile ahtake.

VÄRAVAVAHT: Mõttetööd tasakaalustab Kaarel liikumisega. Muu hulgas on ta lapsest saati mänginud jalgpalli ja on praegu meeskonna Tallinn FC Reaal väravavaht. (Erakogu)

Liikumine tasakaalustab

Oma põhjus võib muidugi olla ka selles, et kui mälumängu harrastada sportlase tasemel, lisandub sellega kulutusi. Et mälumäng pole pealtvaatajaile kuigivõrd aktraktiivne spordiala, pole ka sponsoreid ning kõik osalus- ja sõidukulud tuleb oma taskust kinni maksta. Kaarel on otsustanud endast aga kõik välja panna ja on tänu sellele võistlemas käinud teiste paikade seas näiteks ka Ateenas, Veneetsias, Zagrebis, Sofias ja Krakówis.

Mõttetööd tasakaalustab Kaarel liikumisega. Aeg-ajalt käib ta jooksmas ja lapsest saati jalgpalli mänginuna on ta nüüdseks jõudnud jalgpalli neljandasse liigasse, olles meeskonna Tallinn FC Reaal väravavaht. «Keha ja vaim käivad käsikäes. Kui vorm on hea, on ka mälu tugevam,» kinnitab ta.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?