PÕNEV TEADA! Täna, 102 aastat tagasi, toimus kalendrireform

Silja Paavle, 12. veebruar 2020

14. veebruaril 1918 toimus üleminek vanalt kalendrilt uuele ehk 1. veebruar loeti 14. veebruariks.

Vanaks kalendriks nimetatakse Juliuse kalendrit, mille kehtestas Julius Caesar 46. sajandil eKr. Juliuse kalendris on 12 kuuks jagunev 365päevane aasta, iga nelja aasta järel lisatakse aastale üks liigpäev. Näiteks Jeruusalemma, Vene, Gruusia ja Serbia õigeusu kirikutes käib ajaarvamine vana kalendri järgi tänini.

Selle kalendri miinus on, et võrreldes astronoomiliste aastaaegadega on selles palju liigpäevi, mistõttu saabuvad aastaajad igal aastal keskmiselt minuti võrra varem. Üks minut pole justkui midagi, kuid sajandite jooksul teeb see kokku päris mitu päeva. Et suurendada täpsust kevadise pööripäeva osas, kehtestati 16. sajandil Gregoriuse kalender.

Eestis võeti Juliuse kalender kasutusse u 13. sajandil. Järgnevate aastasadade jooksul kasutati siin nii üht kui ka teist kalendrit lähtuvalt sellest, millise võimu all parasjagu oldi. Lõplikult mindi vanalt kalendrilt uuele üle 1918. aastal.

Ent kõik siinsed elanikud polnud muudatusega nõus. Uut kalendrit keeldusid omaks võtmast näiteks Petserimaa õigeusklikud ja vanausulised. Nagu tollele ajale tavaks, võideldi seesuguse käitumise vastu karmide meetmetega ning 1930ndateks vastupanu ametlikult taandus. Küll peeti aga vana kalendri järgi pühi edasi pereringis. Nüüd tehakse seda taas avalikult – just seetõttu tähistavadki näiteks setod oma jõule kaks nädalat hiljem.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?