Sel nädalal ajaloos | Aastal 2011 lõpetas kehtivuse Eesti kroon

15. jaanuaril 2011 lõpetas Eesti kroon kehtivuse ja ainsaks kehtivaks rahaks Eestis sai euro. Sellele kuupäevale eelnenud kahe nädala jooksul kehtisid paralleelselt kroon ja euro.

Eesti kroon oli aastail 1924–1941 ja 1992–2010 Eesti Vabariigis kehtinud ametlik valuuta.Õigupoolest nimetati aastail 1924–1927 Eesti krooniks Rootsi krooni väärtusega võrdset kuldkrooni ja Eesti kroon oli abstraktse väärtusühikuna kasutuses peamiselt väliskaubanduses.Krooni nime üle käisid pikad arutelud. Eesti oma raha nimeks pakuti ka «taaler», «kuldar», «esta» ja «est». Vaidluse võitis kroon.Eesti kroon võeti kasutusse 1927. aasta mais markade ja pennide asemel. Toona kujundasid Günter Reindorff ja Georg Westenberg kroonvääringus pangatähed ning mündid ühtses stiilis. Kuni 1936. aastani oli käibel ka 25sendine ning rahaseaduse järgi pidid ühe- ja kahekroonised koosnema vähemalt 50% hõbedasulamist.Taas võeti kroon Eestis rubla asemel kasutusele 1992. aastal. Ühe- ja kahekroonised kujundas Urmas Ploomipuu, paberkupüürid Vladimir Taiger. Paberraha esiküljel kujutati mõnd kultuuritegelast, tagaküljel meile olulist paika või sümbolit. 50kroonine võeti kasutusele alles 1994. aastal.Kuigi Eesti kroon enam ei kehti, on Eesti Panga aastataguste arvutuste kohaselt eurodeks vahetamata umbes 703 mln krooni ehk 45 mln eurot. Et Eesti krooni pangatähed on valmistatud puhtast orgaanilisest materjalist, mis ajaga muutub kuivatuspaberiks või majapidamispaberi laadseks asjaks, ei soovitata neid rahatähti massiliselt alles hoida. Eesti kroone saab endiselt eurodeks vahetada tasuta ametliku kursiga 1 euro = 15,6466 krooni ainult Eesti Panga muuseumis.