ARHIIV | Režissöör Jaan Tootsen: „Tahtsin näidata Fred Jüssit sellisena, nagu ta on siis, kui ta on üksinda.“
Helina Piip, 15. jaanuar 2020
Film Fred Jüssist on väga eriline, poeetiline jutustus, kus looduskaadrite lummus võtab hinge kinni ja loodusmehe sõnad teevad nii tänulikuks selle eest, et ta meil on. Rääkisime «Olemise ilust» režissöör Jaan Tootseniga.
Millised Fredi mõtted on sind puudutanud?
Üks, mis filmistki kõlama jääb – viljakas mittemidagitegemine. Fred on aastaid jutlustanud oma metsaskäikudest, et istub lõkke ääres ja vaatab 24 tundi, kuidas lõke vuhiseb taevasse.
Eks loodusmehi ole maailmas teisigi, aga Fredi teeb eriliseks see, kuidas ta seob kultuuri ja looduse.
Veel läheb mulle korda, kuidas ta räägib elu muutumisest ühe eluea jooksul. Fredi salvestatud loodushääled ja fotod on dokument kadunud maailmast, mida enam ei ole. Filmiski kõlab helisid aastaist 1977–1988.
