Keda oodatakse tänavu sõeluuringule?

Silja Paavle, 15. jaanuar 2020

Sõeluuringus osalemine on üks lihtsamaid, kuid kaalukamaid tegevusi oma tervise heaks.

Eestis saavad haigekassa kulul osaleda kolme raske haiguse ehk rinnavähi, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringus ravikindlustatud inimesed. Kui rinna- ja emakakaelavähi sõeluuring on haigekassa spetsialisti Made Bambuse sõnul mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele, siis jämesoolevähi uuringutele on oodatud ka mehed.

Nimetatud kolme vähktõbe ühendab tõik, et varajases staadiumis need endast märku ei anna. Seepärast ongi sõeluuringu peamiseks eesmärgiks avastada haigus võimalikult varakult ehk siis, kui see allub ravile paremini, ning vähendada sedasi haigustesse suremust. Kuid sõeluuringus osalemine võib anda ka lihtsalt südamerahu – teadmise, et sinuga on kõik korras.

Hea uudis on see, et viimaste aastate jooksul on sõeluuringutele kutsutavate hulk suurenenud. Naisteleht teeb ülevaate, keda tänavu sõeluuringutele oodatakse ja mida ühe või teise sõeluuringu puhul silmas pidada. 

Emakakaelavähi sõeluuring
Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud 30–55 aasta vanused naised iga viie aasta tagant. 2020. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule seega ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1965, 1970, 1975, 1980, 1985 ja 1990.

Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis levib puutekontakti kaudu, sealhulgas seksuaalsel teel. Kui naine nakatub HPV teatud tüüpidega, võivad emakakaela rakkude kasvus tekkida muutused, sealt edasi vähieelsed seisundid ja emakakaelavähk. See protsess on tavaliselt pikk ja võib kesta isegi 10–25 aastat. Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada õigeaegselt, mil need on ravitavad.

Rakumuutusi saab avastada tsütoloogilise (diagnoosimine rakkude järgi) uuringuga, mida tuntakse PAP-uuringu nime all ja mis on üle maailma tunnustatud emakakaela rakumuutuste varase avastamise meetod. Regulaarne PAP-uuringu tegemine on oluline ka seetõttu, et tavaliselt ei tekita emakakaela rakumuutused ega vähieelsed seisundid muutusi enesetundes.

Sõeluuringut läbi viivate meditsiiniasutuste kontaktid leiab haigekassa leheküljelt aadressil www.haigekassa.ee/soeluuringu-kontaktid.

Pane tähele! PAP-testi tegemiseks ei pea kuuluma sõeluuringu sihtrühma. See on tavapärase naistearsti või ämmaemanda vastuvõtu osa ja test võetakse naistelt iga kolme aasta tagant. Seetõttu on oluline oma naistearsti külastada regulaarselt.

Rinnavähi sõeluuring
Rinnavähi sõeluuringule on oodatud 50–69 aasta vanused naised iga kahe aasta tagant. 2020. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule seega ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970.

Rinnavähki on võimalik avastada enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud. Üheks selliseks võimaluseks on rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia. Mammograafia on väikese kiirgusdoosiga, mis on tervisele ohutu.

Sõeluuringut läbi viivate meditsiiniasutuste kontaktid ja mobiilse mammograafiabussi liikumise ajakava leiab haigekassa leheküljelt aadressil www.haigekassa.ee/soeluuringu-kontaktid.

Pane tähele! Kõik naised peavad olenemata vanusest regulaarselt oma rindu jälgima. Kui rindade juures on tunda midagi tavapärasest erinevat – tihenenud ala, eritist nibust, rinna kuju või nahamuutusi –, tuleb pöörduda perearsti või günekoloogi poole, kes suunavad rinnauuringutele. Ida-Tallinna keskhaiglas ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas tegutsevatesse rinnakabinettidesse saab pöörduda ka ilma saatekirjata.


Jämesoolevähi sõeluuring
Jämesoolevähi sõeluuringule on oodatud 60–69 aasta vanused mehed ja naised iga kahe aasta tagant. 2020. aastal kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule ravikindlustatud inimesi sünniaastatega 1952, 1954, 1956, 1958 ja 1960.

Jämesoolevähi sõeluuringut viiakse läbi peitveretestiga, milleks vajalikud vahendid ja ka juhised saavad sõeluuringu sihtgruppi kuuluvad inimesed oma perearstilt või -õelt. Kui peitveretest on positiivne ehk roojas on verd, võetakse appi koloskoopia ehk jämesoole uurimine torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga.


Kuidas tuleb kutse?
Sõeluuringu sihtgruppi kuuluvatele inimestele saadetakse kutse koos uuringuid tegevate raviasutuste nimekirjaga postiga rahvastikuregistri aadressile. Seepärast on oluline, et igaüks kontrolliks, kas riigiportaalis on kirjas tema õige aadress. Elektroonne kutse ootab inimest e-tervise patsiendiportaalis ning see on nähtav saatekirjade alajaotuses.

Kutseid ei saa need, kellel on eelmisel aastal uuring tehtud, kellel puudub ravikindlustus või kellel on rahvastikuregistris mittetäielik aadress – näiteks linna täpsusega.

Kutset ei pea ootama
Kui su sünniaasta on sõeluuringu sihtrühma nimekirjas, ei pea sa kutset ootama jääma – helista lihtsalt sobivamasse tervishoiuasutusse. Sõeluuringu järjekorrad ei ole pikad.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?