AJALOOTUND | Liivimaa kuninganna ilu kuhtus nunnakloostris

Tõlkinud Allan Espenberg, 20. november 2019

Staritsa Maria ehk Maria Staritskaja sai küll Liivimaa kuningannaks, kuid oleks võinud olla Venemaa tsaarinna. Unistus troonist päädis hoopis nunnaks pühitsemise ja ainsa tütre mõrvaga.

Kui Vene tsaar Ivan Julm 1570ndate alguses peaaegu kogu Läänemere-äärse piirkonna vallutas, tuli hõivatud aladele leida valitseja ja administratsioon. Ainsa kandidaadina jäi silma Taani kuninga Christian III poeg hertsog Magnus. Kõrvuni võlgades siplev hertsog ei juurelnud helde pakkumise üle pikalt. Seda enam, et peale kõrge tiitli leidis tsaar oma lähisugulaste seast Magnusele naise. Väljavalituks osutus Staritsa vürsti tütar Jevdokia (Jevfimia). Kahjuks suri Jevdokia ootamatult ja nii pidi mõrsjana ette astuma tema noorem õde Maria (u 1560–1597).

Rikkaliku kaasavaraga 13aastane Maria ja puruvaene 33aastane Magnus pandi Ivan Julma käsul paari 1573. aasta aprillis.

Terve nädala kestnud pidustuste järel siirdus vastne abielupaar Liivimaale, pulmakingiks saadud Karksi linnusesse. Noorpaari saatsid bojaarid, õuedaamid, suur hulk teenreid ja 2000 ratsaväelast.

Ülbe ja ahne Magnus

Maria võttis lääneliku moe, maneerid ja isegi vestlused õukonnasaladuste teemal ruttu omaks. Kahjuks ei hakanud pereelu suure vanusevahe ja keelebarjääri tõttu toimima. Juba mõne kuu pärast ei pööranud Magnus abikaasale vähimatki tähelepanu. Kuningas hakkas küll aktiivsemalt riigiasjadega tegelema, kuid ei unustanud pillavat eluviisi.

Ajaloolaste kinnitusel oli Magnus ülbe, auahne ja rahamaias. Lisaks tundis mees end suurvalitsejana, sest talle pidid truudust vanduma mitu linna ja linnust (Valmiera, Koknese, Võnnu jt). Selline samm rikkus tegelikult riigi terviklikkust ja pahandas Ivan Julma. Raevunud tsaar kutsus Magnuse enda juurde ja näitas vasallile koha kätte. Kuningas pandi karistuseks elama katuseta majakesse ja temalt nõuti sisse hiiglaslik rahatrahv.

Kõigest neli kuud pärast pulmi jõudis kuningas Maria kaasavara ja tsaari antud varanduse maha laristada. Vaesunud hertsogil ei jäänud muud üle kui Saksi kuurvürstilt, Poolast ja Leedust rahalist abi paluda, ent tulemusteta.

Reeturlik abikaasa

Kolm aastat pärast Maria ja Magnuse pulmi tuli Poolas võimule kuningas Stefan Bátory – andekas Transilvaania vürst ja väejuht. Stefan hakkas ühel ajal korda looma siseriigis ja võitlema Moskooviaga Läänemere-äärsete territooriumide pärast. 1578. aastal korraldas Bátory vägeva suurpealetungi ning venelased ei suutnud enam positsioone hoida ja taganesid. Suurem osa Liivimaast ja Lõuna-Eestist sattus nüüd poolakate võimu alla.

Sellises olukorras tunnetas Magnus selgelt oma positsioonide ebakindlust ja laostunud Liivimaa kuningas alustas Stefaniga salaläbirääkimisi. Seejärel loovutas argpükslik Magnus kõik oma maa-alad igaveseks ajaks igavesti Poola kuninga käsutusse ning sai vastutasuks julgeolekutagatise ja elamiseks Piltene lossi Lätis.

Just Piltenes sünnitas Maria 1581. aastal Magnusele tütre Jevdokia. Liikvele läksid isegi kuulujutud Maria väidetavast armusuhtest Poola kuningaga ja Jevdokiat peeti hoopis Stefani tütreks. Magnus elas Piltene lossis kuni surmani 1583. aastal ja pärandas abikaasale ning järeltulijale absoluutse vaesuse.

Võimumängude keskel

Noor lesk elas algul pisitütrega Piltene lossis, kuid kolis hiljem Riiga. Kardinal Jerzy Radziwiłłi valvsa pilgu all hakkas naine Poola riigikassast ka väikest rahalist toetust saama. Teisisõnu hoiti leskkuningannat sisuliselt koduarestis.
Kuigi Stefan soovitas Marial Moskvasse naasta, ei julgenud naine seda sammu ette võtta. Põhjuseid jagus: Ivan Julm ei suutnud Magnuse reeturlikkust andestada. Lisaks oli Maria vahepeal tõusnud Vene trooni pärilusnimekirjas kolmandale kohale.

Kui Ivan Julm 1584. aastal suri, muutis Stefan mõtteviisi. Kuna Maria kuulus Rjurikovitšite suguvõssa, otsustas Batory naist lossis hoida lootuses, et Liivimaa kuninganna teatab oma õigusest Venemaa troonile. Edu korral oleks Stefan saanud endale lojaalse, aga võib-olla isegi Poolast sõltuva tsaarinna Moskvas.

Mariast saab nunn

Sellist sündmuste arengut kartis Venemaa hilisem tsaar Boriss Godunov, kes juhtis Rjurikovitšite dünastia viimase tsaari Fjodori tähelepanu oma lähisugulase saatusele. Godunov tegi ettepaneku alustada läbirääkimisi, et Maria saaks Moskvasse naasta. Kui Bátoryle edastati ametlik palve Maria vabaks lasta, esitas Poola kuningas omapoolse tingimuse – kuningannal lubatakse lahkuda, kui ta tunnistatakse tsaari seaduslikuks järeltulijaks. Läbirääkimised kandsid vilja ja pärast 13 aastat võõrsil jõudiski kaunis leskkuninganna Venemaale. Maria võeti vastu tsaarilike auavaldustega ja suurejooneliselt, talle kingiti tsaari ukaasiga suur maakrunt ja mõis koos teenritega.

Kuid ajapikku ilmnesid Maria tõelised soovid – naisel oli täielik õigus troonipärijaks saada. Võimujanus Godunovile ei meeldinud absoluutselt mõte veel ühest trooninõudlejast. Kui Godunovi õde ja tsaar Fjodori abikaasa Irina soovis Maria Venemaa ääremaale pagendusse saata, oli Boriss märksa ettenägelikum. Maria pühitseti nunnaks.

Kahtlused surma ümber

Nii sai endisest vürstitarist ja Liivimaa kuningannast nunn Marfa. Kuigi Maria pagendati kloostrimüüride vahele, jäi alles tema tütar – järgmine tõsine pretendent Venemaa troonile. Sel põhjusel lahutati ema tütrest ja vähem kui aasta hiljem, 1589. aasta märtsis kaheksa-aastane Jevdokia suri. Ajaloolased usuvad, et laps mürgitati Godunovi käsul.

Kaheksa aastat hiljem, 13. juunil 1597 suri ka Maria. Vähemalt selline kuupäev on raiutud tema hauaplaadile. Samas on andmeid, nagu oleks nunn Marfa elanud veel aastaid või isegi aastakümneid. Peetakse täiesti võimalikuks, et Maria surm lavastati Godunovi petmiseks. Tegelikult anti Mariale armu ja naine peideti tsaari eest ära, et viimane Staritsa suguvõsa liige ellu jääks.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?