TÄNA AJALOOS | Eesti kohtus astus esimest korda kaitsjana üles naine

Koostanud Silja Paavle, 20. november 2019

«Sõjaringkonnakohtu istumisel 20. skp. esines kohtu poolt määratud kaitsjana esimene naisadwokaat wan. adw. abi neiu D. Lippand. Naiskaitsja täitis oma peale pandud kohustused täiesti asjatundlikult,» seisab 1923. aasta novembris lakooniline teade paljudes Eesti väljaannetes.

Neiu D. Lipand, kelle täisnimi oli Fanny Benita Evelina Lippand, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1923. aasta kevadel.

See oli oluline tähis, sest veel sajandi alguses naised Eestis kõrgharidust omandada ei saanud. Tartu Ülikooli hakati naisi vabakuulajateks võtma alates 1905. aastast, täieõiguslike üliõpilastena said nad Tartu Ülikooli astuda alles 1917. aasta sügissemestrist. Kuid hariduse omandamine ei teinud tööturul nende elu lihtsamaks. Üldise arvamuse kohaselt olid naised nõrgad ja kergesti mõjutatavad, nende ülesanne oli kodus olla hea abikaasa ning perenaine. Sestap eelistati vabade töökohtade täitmisel ametikohtadele mehi.

Teisiti polnud olukord ka õigusküsimustega tegelevates asutustes. Seetõttu oli esimese naiskaitsja esinemine kohtus suur sündmus ja kohtusaalis oli seda imeasja vaatamas palju huvilisi. Teiste hulgas ka ühe keskkooli viimase klassi õpilased oma õpetajaga.

Kümme aastat hiljem oli toonase ajakirjanduse andmeil pilt teine – ülikooli õigusteaduskonna oli lõpetanud ligi 80 naist, kellest suundus advokatuuri tööle 30.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?