12 FAKTI | Vanemuise sajandite saaga

Naisteleht/Vanemuine, 20. november 2019

Vanemuises äsja esietendunud teatrisaaga «W» tuules meenutame põnevaid fakte, mis on seotud Eesti vanima teatriga, kel käsil pidulik 150. hooaeg.

1. Teatri esimeses lavastuses, Lydia Koidula kirjutatud ja lavale seatud «Saaremaa onupojas» mängisid ainult mehed, sest korralikel naistel polnud sobilik end laval näidata. Näitlejad võtsid endale varjunimed, et kriitika neid avalikult õige nimega ei mainiks.
2. Põhjusi, miks teatritegevus vahepeal soikus, on pika aja jooksul ette tulnud mitmeid. Näiteks 1894. aastal valitses keiser Aleksander III surma tõttu terve sügis teatritegevuse keeld.


3. August Wiera, elukutselt tisler, oli esimene eesti soost mees, kes teenis teatritööga elatist. Ta juhtis Vanemuise seltsi näitemängutegevust aastail 1878–1903. Sel ajal kasvas asjaarmastajatest näitetrupp koos orkestri ja kooriga sajaliikmeliseks. Etendusi anti järjepidevalt.


4. Vanemuise teatrist sai alguse ka Eesti muusikateater: 1883. aastal esietendus esimene eestikeelne muusikalavastus: Carl Maria von Weberi «Preziosa». Nimiosas oli Amalie Konsa.
5. Teatri staažikaim töötaja on endine balletisolist, repetiitor Jelena-Poznjak Kõlar. Tema esimene tööpäev oli 64 aastat tagasi ja naine leidis siit ka oma abikaasa, dirigent Erich Kõlari. Näitlejatest on kõige kauem palgal olnud vanemuislane Raivo Adlas (aastast 1968), temast järgmine on Aivar Tommingas (1978).


6. Äsja esietendunud teatrisaaga «W» on inspireeritud Vanemuise ajaloo tähtsamatest perioodidest kuni taasiseseisvumiseni, hüpatakse ka 150 aastat tulevikku. Ain Mäeotsa lavastus pole surmtõsine, kuid mitte ka paroodia.
7. Vanemuise teatri palgal on 18 eri riigist töötajat, neist eksootilisemad on Panama, Colombia, Mehhiko, Austraalia.

8. 1906. aastal valminud uhiuues teatrimajas alustas tööd Eesti esimene kutseline teater. Selle juhiks sai Karl Menning – esimene lavastajaharidusega eestlane. Hoone projekteeris Soome arhitekt Armas Lindgren. Maja sai teises maailmasõjas kannatada, varemed õhiti 1959. aastal.


9. 1967. aasta sügisel avati uus suur teatrimaja, avaetenduseks mängiti Eugen Tambergi ooperit «Raudne kodu». Vanemuine on ainus kolmežanriteater meie lähiriikides (kuni Saksamaani).
10. Peale Koidula on teatri ajaloos mänginud olulist rolli teisedki kirjanikud. 1960ndate teatriuuenduste aegu olid kirjandusala juhatajad Mati Unt ja Paul-Eerik Rummo, viimase «Tuhkatriinumängust» sai Evald Hermaküla lavastuses uue teatrilaadi sümbol.


11. 1944. aastal sai Vanemuise peanäitejuhiks Kaarel Ird. Vanaks Hirmsaks kutsutud vastuoluline mees juhtis teatrit väikeste vaheaegadega nelikümmend aastat.
12. Vanemuise sünnipäeva 24. juunil 1870 peetakse ka rahvusliku teatri sünnipäevaks.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?