Tõnu Kilgase tütar ja Raivo Järvi kasutütar Ellen Kilgas: mõlemal mehel on minu kujunemisel oluline roll

Verni Leivak, 16. oktoober 2019

Von Glehni teatri näitlejal Ellen Kilgasel on praegu huvitav aeg. Esiteks teeb ta Kilgaste teatridünastia liikmena oma esimese suure rolli, teiseks ilmus hiljuti raamat kunstnik Raivo Järvist, milles Ellenil kui tema kasutütrel samuti osa on.

Et lugejal kergem ja selgem oleks, teeme asja esmalt puust ja punaseks.
Elleni (31) isa on näitleja ja laulja Tõnu Kilgas, ema aga endine Estonia teatri baleriin Tatjana Järvi (varem Bassova ja Kilgas). Pere lagunes, kui Ellen oli seitsmeaastane ja Raivo Järvist sai talle kasuisa. Mis aga ei tähendanud, et suhted lihase isaga oleksid soiku jäänud.

Ellenil, kes sai oma eesnime Tõnu Kilgase näitlejannast ema Ellen Kaarma järgi, on ka kolm poolõde: laulja Hedvig Hanson (Tõnu abielust laulja Novella Hansoniga), näitleja Piret Krumm (kooselust näitleja ja laulja Katrin Karismaga) ja praegu Inglismaal Oxfordis doktorantuuris õppiv tulevane geeniteadlane Susan Kilgas (suhtest Lembe Mõttusega). Samuti on Ellenil temast veidi noorem kasuvend Richard-Erik Järvi, Raivo Järvi varasemast abielust.
Ellen, kes iseloomustab ennast kui väga mitmekülgset inimest, on veendunud, et peale ema on tema kujunemisteel olulist rolli mänginud mõlemad mehed, nii Tõnu kui ka Raivo. Kaks teineteisest kardinaalselt erinevat inimest.

Enesekindluse edasiviiv jõud

Teater ja näitlemine on Ellenile elu loomulikuks osaks saanud.
«Olin ju väikesest peale teatris ema ja isaga kaasas olnud,» pole talle keeruliste loovisiksustega lävimine võõras. «Kutseid siin-seal kaasa teha on mulle kogu aeg tehtud. Olgu need siis Krati Käsilase roll Teoteatri tükis «Päästke jõulud», teleseriaalid «Kerge elu», «Keeris», peatselt linastuv «Kiirtee põrgusse» või reklaamklipid. Muidugi lõin suvel kaasa ka «Teneti» võtetel massistseenides, et näha, kuidas suurt filmi tehakse.»

Kui Margus Prangel kutsus Ellenit kaasa tegema Jaan Tätte näidendis «Ristumises peateega», võttis naine talle pakutud rolli ootusärevuse ja tänutundega vastu. Oli ta ju läbinud sama teatri juures peetud improvisatsioonikursuse ja leidis, et miks mitte omandatud oskusi ellu rakendada. «Tunnen ennast professionaalsete näitlejate kõrval väga hästi,» kinnitab Ellen. «Ja kui su kõrval on nii head näitlejad nagu Pääru Oja, Nero Urke ja Margus Prangel, ei olegi ju midagi karta. Mis saaks minna valesti? Vastupidi! Mina, kes ma pole laval kunagi varem mänginud, vajangi enda kõrvale professionaale! Ma tõesti tahan kogu aeg areneda. Minu sees on väga palju tahke ja neid aitavad esile tõsta just need mehed. Usun, et ka mu esivanemate hinged aitavad mind sel teel palju.»

JULGUS TULEB SIIT: Tõnu Kilgas Tiigri rollis Estonia teatri muusikalis «Puhh!», pildil koos väikese Elleniga. Tiigrid, need suudavad kõike!

Telepaatiline side isaga

Ellen arvab, et erakordne julgus, mis temas peidus, on päritud isalt.
«Ta on elanud oma elu täpselt nii, nagu ta on tahtnud, ja seda ei saa temalt keegi ära võtta,» sõnab noor naine. «Peale julguse nimetan isa iseloomustamiseks ka töökust ja seda, kuidas ta inimestele mõjub – kuidas ja kui vabalt ta inimestega suhtleb, kuidas ta olukordi lahendab. Temas on sarmi. Mul on isaga kogu aeg väga hea side olnud ja see pole kunagi katkenud. Ka siis, kui me koos ei elanud. Ning nüüd on seda järjest rohkem. Mitte seepärast, et ma ise nüüd teatris kaasa teen, vaid see on kasvanud ajaga tugevamaks. Eriti pärast minu poja ilmale tulekut.» Elleni elukaaslane on kunstnik Silver Seeblum ja neil on väike poeg Harold Erik.

Näitlejanna sõnul valitseb tema ja isa vahel otsekui telepaatiline side. Miks muidu Tõnu just siis, kui tütar mõne probleemi lahendamise ees seisab, talle kohe helistab või sõnumi saadab, uurides, kas kõik on korras.

«Viimati nägi isa unes kummalisi seoseid valgete linade ja kulla toomisega,» meenub Ellenile hiljuti põetud külmetustõbi. «Ta oli ehmatusega üles ärganud ja saatis kohe sõnumi.»

Naise arvates seob ka nelja poolõde eeskätt mõneti sarnane iseloom, mille kõige olulisemateks ühisjoonteks on emotsionaalsus, musikaalsus, vastuolulisus ja teatraalsus.

«Kõike võetakse nii traagiliselt! Kui midagi on halvasti, on kõik täiesti halvasti ega aita ükski jõud. Ja kui on hästi või kui keegi on armunud, siis tundub, nagu armastaksime ka kõiki loomi, linde ja mesilasi. Ja ego,» loetleb ta. «Meeletu egoism, mis väljendub pigem oma põhimõtteliste elutõdede esile tõstmises. Mitte et me püüaks üksteist kuidagi üle trumbata, oleme ju samas kõik väga erinevad. Pireti puhul on aga kohe näha, et ta on isalt ja Katrinilt palju pärinud – pean silmas väljendusrikkust, näitlejameisterlikkust ja tundlikkust. Aga Susan, arvan, on meist neljast vaat et kõige targem. Ta on ratsionaalne inimene, kes tegeleb teaduspõhiste asjadega, ikkagi tulevane teadlane. Kuigi olen isalt kuulnud, et ta saadab talle aeg-ajalt oma lauludega videosid. Mistõttu võib järeldada, et isa on pillutanud musikaalsust meile kõigile.»

PEREPUHKUS HORVAATIAS: Ellen ja tema pere armastavad väga reisida ning uusi kohti avastada. Muide, poeg Harold Erik meenutavat kohati väga Raivo Järvit, sest abistab majapidamistöödes ja koristab suure hoolega. (Erakogu)

Raivo õpetas korraarmastust

Elleni puhul ei saa alahinnata ka Raivo Järvi osa tema kujunemisteel. Ta oli siis kaheksa-aastane tüdruk, kui ema pärast Tõnuga lahutamist Raivo kutse kohtingule minna vastu võttis. Ei läinud kaua, kui Ellen mõistis, et tal on nüüd ka aasta noorem poolvend Richard-Erik.

Mingit draamat, veel enam tragöödiat perevahetus kaasa ei toonud. «Kõik käis väga sujuvalt ja leebelt,» nendib Ellen, sest algselt elupaika ju ei vahetatud ning nagu ennist öeldud, oli ta harjunud igasuguse teatri- ja kunstirahvaga lävima. «Lisaks oli Raivo inimesena väga soe, võttes mind kui oma last.»

Eelkõige on Raivo mõjutanud Elleni korrektsust, puhtuse- ja korraarmastust. Talle meenub, et isegi võõrasisa ülikonnad olid kapis värvi ja suuruse järgi ritta seatud. «Ja talle lausa meeldis koristada. Ta tegi seda kogu aeg,» muigab naine, «ta oli väga pedantne, noppis iga väiksemagi puru üles. Samas mõistan teda, sest Raivo maailmas oligi kõik hästi korras. Välimus laitmatu, auto alati puhas ja ta hoidis väga oma asju. Ja kui viisakas ta oli! Usun, et ta oli selle pärinud juba lapsepõlves oma emalt Svetlanalt, kes, nagu ta vahel meenutas, oli talle ikka öelnud: «Kuidas sa räägid minuga? Ma olen ju su ema!»»

Rangelt kasvatas Raivo ka võõrastütart, kuid tegi seda vaid kõige helgemate kavatsustega, lootuses, et tema meetodid tüdrukust õige inimese kasvatavad. Isegi lastetoas pidi valitsema maitsekas minimalism ja kui voodikatted juhtusid üldtonaalsusest veidigi erinema, nimetas ta seda täielikuks bütsantsiks.

Kaks erinevat meest

«Olin teismelisena üsna raske laps, oma tundemaailma ja emotsioonidega,» tunnistab Ellen, «ja muidugi vajasin oma isa tuge. Leppisime kokku nii, et nädalavahetustel elan Tõnu ja Katrini juures.»

Just siis tuli eriti kontrastselt ilmsiks nende kahe mehe erinevus. Tõnu lubas teismelist Ellenit sõbrannade juurde külla minna üpris lihtsasti, öeldes: «Peaasi, et sa õnnelik oled.»

Raivoga seevastu tuli kõik peensusteni eelnevalt läbi rääkida ja oma kavatsusi põhjendada, nii et vahepeal kahtles Ellen, kas kasuisa ehk lausa eluvõõras pole. Suur probleem tekkis ka sellest, kui neiu lasi läbi alahuule needi panna.
«Käisin seda salaja tegemas ning ema ja Raivo tulid Vabaduse väljakul vastu,» meenutab ta. «Hoidsin kätt lõua ees, ise väga rahul, et seal nüüd neet oli. Kui hüüdsin emale, et vaata, mis ma endale teha lasin, keeras ema lihtsalt selja. Raivo aga lausus talle ülimalt iseloomuliku lause: «See on küll nonsenss!»»
Ent Raivolt pärisid nii Ellen kui ka Richard-Erik sportlikkuse ja just Raivo oli see, kes Elleni omaenda õpetaja juurde klaverit õppima suunas. Tal on siiani meeles koolilõpu esinemine Estonia kontserdisaalis.

Huvitav on märkida sedagi, et Raivoski oli artistijoont. Arvukatest telesaadetest ei maksa rääkidagi. Oli aeg, mil mees tegi tantsijana kaasa isegi hotelli Tallinn varietees, lisaks oli tal harukordne anne ära tunda eeskätt klassikalise muusika palu, nimetades kohe heliloojaid ja teoste pealkirju.

KADESTAMISVÄÄRNE VORM: Peale näitlemise ja trummimängu õppimise tegeleb Ellen jõusaali- ja intervalltreeningutega. Oma pikkuskategoorias on ta fitmodel’ina Euroopa meistrivõistlustel kümne parema hulka pääsenud, 2018. aasta ilumessil peetud konkursil pälvis ta samas võistluskategoorias suisa teise koha. (Erakogu)

Verest üle ei saa

Kuigi meie jutuajamiseks on Piret Kooli kirjutatud Raivo Järvi elust pajatav teos «Kõike muud kui kukupai» juba ammu ilmunud, pole Ellen seda veel avanud.
«Võtan selle hetke siis, kui esietendus läbi ja saan olla üksinda oma maailmas, segamatult» sõnab ta.

«Aga siiski olen ma ikkagi rohkem oma isa moodi,» lisab ta pärast väikest pausi. «Verest üle ei saa. Sest isegi vanaema Ellenist ja näitlejast vanaisast Lembit Mägedist ei saa ma kuidagi mööda. See on minusse justkui kodeeritud, ju ma siis pean neilt saadud andeid kasutama.»

Ellen lausub, et uhkust oma lavadebüüdi puhul saab ta tunda alles siis, kui tema tegelaskuju Laura «Ristumises peateega», mis neil päevil esietendub, ka välja tuleb ning publiku kujutluses ellu ärkab. «Rahvas saab ju kohe aru, kas laval toimub päheõpitud teksti deklameerimine või kehastub näitleja usutavalt ümber,» on ta veendunud.

Tahtmist ja annet näib sel naisel olevat küllaga.

GEENID-GEENID: Ellen on oma nime saanud näitlejannast vanaema järgi. Aga mitte ainult – ta on oma vanaemaga ka välimuselt väga sarnane. (Erakogu; Tiit Tamme)

Kogu aeg mitu rauda tules

Ellen on enne tuleproovi näitlejana tegutsenud päris mitmel alal.
«Olen teinud müügitööd Äripäevas, töötanud projektijuhina Delfis, tegutsesin lühikest aega ka ühes start-up-ettevõttes, olin juhiabi kinnisvarafirmas Ober Haus,» loetleb Tallinna ülikoolis rekreatsioonikorraldust õppinud Ellen. «Lisaks olen töötanud eralasteaias liikumisõpetajana, tegutsenud diabeediliidu lastelaagrites, praegu olen tegev Café Lyoni müügijuhina.»

Peale näitlemise ja trummimängu õppimise tegeleb Ellen jõusaali- ja intervalltreeningutega. Treener Jekaterina Remets-Morozova juhtimisel saavutas ta kolme kuuga väljapaistvaid tulemusi, mis päädis Lätis peetud Euroopa meistrivõistlustel fitmodel’ina oma pikkuskategoorias kümne parema hulka pääsemisega. «Mul on lihtsalt kärsitu ja eesmärgipäraselt tegutsema panev iseloom – kui midagi on ette võetud, on vaja teha ja mingi allahindlus ei tule kõne allagi,» sõnab Ellen. 2018. aasta ilumessil peetud konkursil pälvis ta aga juba samas võistluskategoorias teise koha.

(Tiit Tamme)

MARGUS PRANGEL ELLENIST

Marguse sõnul on Elleni kehastatava Laura roll «Ristumises peateega» väga mahukas ja oluline.

«Kui oleksime natukenegi kahelnud, et Ellen sellega hakkama ei saa, poleks me teda kutsunudki,» sõnab mees. «Jah, kõiges on võimalik edasi areneda nagu meil kõigil, võtta kasvõi balleti- või kõnetehnikatunde, aga põhiline, mis näitlejal olema peab, on see «miski». Ehk siis saladus, mis temas on. Samuti peab näitleja mõjuma laval orgaaniliselt – ta peab tajuma olukorda, mida mängib. Ja see on Ellenile ilmselt geenidega kaasa antud. Ta on ju maast madalast teatrielu kõrvalt näinud.»

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?