Eesti veinikambri perenaine: tänavune käsitööveinide menumekk on ebaküdoonia

Martiina Põder, Naisteleht, 23. detsember 2020

Järvamaal Valgma külas asuva Hindreku talu veinikambri jookide valik on lõpmata suur, üks parem ja erilisem kui teine. Neid seob üks ühine nimetaja – need kõik on valminud Eesti veinitaludes.

Eesti veinikambri perenaine Tuuli Klementa kõneleb, et kohalikud käsitööveinid on viimaste aastatega läbi teinud tohutu arengu. Kui varem piirdus Eesti veinikultuur kööginurgas mulksuvate «õunaussidega», mis sageli kõhu lahti ja pea lolliks tegid, siis tänapäeval on veinitaludes kasutusel maailmatasemel kääritusmeetodid ning tehnoloogiad.

«Traditsiooniliste viinamarjade kõrval villitakse jooke väga erinevatest marjadest ja puuviljadest, mis on ainuomane vaid Eestile,» selgitab veinikambri perenaine õhinal. Suurepärast veini saab teha näiteks rabarbrist, leedrist, pohladest, mustast sõstrast, ebaküdooniast või vaarikatest. «Need kõik on head kodumaised maitsed, mida meie veinitegijad julgelt kokku kombineerivad ning pudelisse villivad,» ütleb Tuuli. Ta lisab, et kohalikud tootjad teevad päris palju ka erinevaid mulliga veine. Kui Hindreku talus peetakse pulmi või sünnipäevi, pakub perenaine alati mõnd kihisevat Eesti jooki. «Nii mõnigi külaline üllatub siiralt, et tegu on kodumaise tootega,» räägib ta.
Kui mõni aasta tagasi oli Eesti veinide kõige menukam maitse rabarber, siis uus kuum mekk on ebaküdoonia ehk nagu rahvasuu ütleb: põhjamaine sidrun. «Seda hapukat ja värskendavat maitset leiab sel aastal peaaegu iga veinitalu märjukestest,» teab Tuuli.

Teine kuum sõna Eesti veinitaludes on aga põhjamaise viinamarjasordi ‘Solaris’ kasvatamine ja veiniks villimine. «Kogu maailmas peetakse ju viinamarju ainuõigeks veini tooraineks ja selles tuules ei taha ka Eesti veinikäsitöölised kehvemad välja paista. Nii on taludes sündinud oma kohalikud viinamarjaveinid, mis ei jää klassikale sugugi alla,» jutustab veinikambri perenaine.

Eesti veini asjatundja: «Ma ei kujuta ühtki pidu enam Eesti parimate käsitööveinideta ette. Nende eriline maitse sobib kodumaiste traditsiooniliste roogade kõrvale suurepäraselt,» sõnab Tuuli Klementa. (Dmitri Kotjuh / Järva Teataja)

Talu, mis tutvustab veinikultuuri
Eesti veinikambri uksed on olnud avatud juba poolteist aastat. Selle ajaga on sealt läbi käinud muljet avaldav kogus Eesti käsitööveine. «Olen koondanud kambri riiulitele selle valdkonna paremiku ja enamasti nende tootjate veinid, keda Eesti Veiniteel reisides ka ise külastada saab,» selgitab Tuuli. Veinikambrisse saab tulla veine lihtsalt ostma või mekkima, maitsmisi teeb pererahvas veinikoolituse võtmes eri suurusega seltskondadele. Aga ka veinikambrist tellitud pidulaudade üks osa on roogade juurde sobivate Eesti veinide tutvustus. «Ühesõnaga, kes tahes ja mis põhjusel meie talu külastab, lahkub siit kindlasti Eesti veinikultuuri paremini tundes.»
Põhjus, miks Tuulist ja tema abikaasast Margost said andunud Eesti veini fännid, oli heatahtlik kadedus Valgamaal nähtud Murimäe veinikeldri üle. «Sattusime sinna Järvamaa mentorklubi ettevõtjatele korraldatud reisi käigus. Maaliline Lõuna-Eesti kuppelmaastik, mäenõlvadel kasvavad viinapuud, orust vastu läikiv järv. Mõni ime siis, et Järvamaa tasandikelt tulnutel kadedus tekib,» naerab Tuuli. Murimäelt lahkudes olid nad abikaasaga põhimõtteliselt otsustanud, et teevad ka midagi sellist. «Tõsi, oma veinitootmist me esiotsa reaalseks ei pidanud, kuid otsustasime oma panuse anda Eesti käsitööveinide tutvustamisse ja müüki,» lausub ta.

Õppida on palju
Nii hakkaski Tuuli Klementa end kohe veinide alal koolitama ja läbis esimese kursuse Eesti sommeljeede erakoolis. «Tänu sellele tunnen nüüd veinide ajalugu, kultuuri ja traditsioone,» jutustab ta, ent möönab, et õppida on veel palju. «Kui kord oled sõrme andnud, ei piisa naiivsest suhtumisest, et ah, ma ju natuke neist veinidest midagi teadsin. Hakkan nüüd ka käsitööveine tegema. See on ju lihtne. Ei ole midagi!» Ta meenutab, kuidas nemadki mõtlesid algul õhinal, et panevad rabarbrid kasvama ja teevad oma veini. Kuid sellest ei tulnud välja midagi. «Küll proovisime õunaveini teha ja erinevaid maitseid miksida. Aga tegelikult on see ikka peen kunst. Esimesed katsetused veinidega läksid kõik aia taha,» muigab ta. Esimene vein, millega veinikambri pererahvas lõpuks rahule jäi ja mis ka pudelisse villitakse, saab valmis aga just eesootavaiks jõuludeks. «See on tehtud õuntest ja ebaküdooniast.»
Tulevikku vaadates unistab Tuuli, et ehk on Valgmalgi kunagi oma väike viinamarjaistandus ja erilised veinisordid, mida pakkuda. «Aga see ei juhtu kindlasti üleöö. Eesmärkide poole tuleb liikuda tasa ja targu, aga siiski suurelt unistades,» teab ta. 

Tuuli Klementa. Veinikelder. Vein, veinid. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja (Dmitri Kotjuh / Järva Teataja)


Veinikambri perenaise Tuuli Klementa veinisoovitused jõulude ja aastavahetuse peolauale

  • Tervitusjoogiks sobib weinipalu talu vahuvein Vahur, mis on eriti hõrk ja tugeva happega, või Uue-Saaluse veinitalu ebaküdoonia vahuvein. Nende kõrvale on hea pakkuda näiteks süldiampse mustal leival.
  • Traditsioonilise verivorsti ja pohlamoosi kõrvale mekib suurepäraselt Kuremarja mullikas Murimäe veinikeldrist, mis on poolkuiv jõuluhõnguline vein ja mitte kuigi kange. Samuti sobib verivorstiga hästi Veinivilla Erik Menvedi pohlavein ning Murimäe veinikeldri mustika-pohlavein Must Ilves.
  • Kui jõululaual on seapraad ja hapukapsas, on selle kõrvale igati paslik rüübata Jaanihanso siidrit No 10. See on pudelis kääritatud õunavahuvein, mis on valmistatud 2015. aastakäigu Eesti õuntest. Hapukapsaga passib kenasti kokku ka Tori siidritalu Brut Bio.
  • Pikalt küpsenud ehk rebitud liha kõrvale on aga hea Järiste veinitalu Duendet, mis on külluslik marjavein kokku sobitatuna maasikatest, kirssidest, arooniast ja mustast sõstrast. Mahlane ja maitsekas marjabukett. Sama elamuslikku veininaudingut pakub ka Tori siidritalu tammevaadis laagerdunud mustasõstravein.
  • Pardiprae kõrvale on ülimaitsev Tori siidritalu Rosé siider. See jook on valmistatud õuntest, arooniatest ja mustast sõstrast traditsioonilisel meetodil ning küpsenud pudelis vähemalt 24 kuud.
  • Rasvane hanepraad nõuab aga allaloputamiseks midagi erilist ja head. Hea valik on Uue-Saaluse Päikseline vein, mis on tehtud astelpajumarjadest.
  • Magustoitude juurde sobivad ideaalselt jääveinid, nagu näiteks Murimäe talu Ubinaveina Ice või Tori siidritalu Jää Ice, mis sobib ideaalselt marja- või puuviljamagustoidu kõrvaseks.


Kust saab Eesti käsitööveine osta?

  • Eesti veinitalude parimaid jooke suurtest kaubanduskeskustest sageli ei leia. Midagi võib olla suuremates Selverites ning Tallinnas Solarise või Kaubamaja toidupoodides. Hea valik on Tartu ja Tallinna veini- ning õllepoodides Sip.
  • Kes juhtub sõitma mööda Tallinna-Tartu-Luhamaa maanteed, võib Valgmale Eesti veinikambrisse sisse põigata ja seal ostud teha. Enne tasuks aga kindlasti oma tulekust telefonitsi teada anda ja uurida, kas pererahvas on kodumail.
  • Kindla peale minek on veinid tellida veinitalude e-poodidest, kus on valik kõige suurem.

Eesti käsitööveinide hinnad jäävad keskmiselt 12–20 euro vahele. Leidub ka odavamaid ja kallimaid.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?