Kiri peatoimetajalt
Merle Luik, 23. detsember 2020
Nagu igal aastal, riputasid meie lapsed ka seekord detsembri alguses oma päkapikusokid köögiaknale rippuma. Ja üks suur ja karvane päkapikk, keda muidu kutsutakse ikka issiks, muudkui usinasti täidab neid sokke.
Ei saa salata – see on ikka natuke naljakas ka, kuidas härra igal varahommikul lastetoast kikivarvul mööda hiilib, et teda ei kuuldaks ega avastataks. Ja pole vähem naljakas, kuidas üks peaaegu 16aastane neiu ja 14aastane piimavunts noorhärra igal hommikul esimese asjana sokki tühjendama kiirustavad. Aga noh, nii on meie peres kombeks.