Ohtlik šokolaad, pakkepaelad ja ilutulestik ehk Kuidas tagada lemmikloomale turvalised pühad?

Silja Paavle, Naisteleht, 23. detsember 2020

Pühade ajal kipuvad lemmikloomi tavapärasest enam kimbutama mürgistused, seedimismured ja traumad. Mida vältida, et jõulud mööduksid muretult, räägib Vets Now’ kliiniku loomaarst Liis Uusaed.

Enamasti kipuvad koerad sagedamini keelatut sööma kui kassid. See, kuidas üks või teine toiduaine loomale mõjub või kui tõsise mürgistuse põhjustab, oleneb kõik söödud kogusest ja looma suurusest. Kõige sagedamini põhjustavad jõuluaegseid mürgistusi šokolaad, rosinad/viinamarjad ja pähklid.

Ohtlik šokolaad

Šokolaadi teeb loomale mürgiseks teobromiini sisaldus. See looduslik keemiline aine sarnaneb kofeiiniga ja on loomadele ohtlik. Erinevad tooted sisaldavad seda erinevalt, kuid üldiselt on nii, et mida tumedam on šokolaad, seda ohtlikum on see loomale. Samas oleneb see kõik konkreetsest tootest ja alati pole ka piimašokolaad ohutu.

Šokolaadi söömise järel võivad haigusnähud ilmneda kuue kuni 12 tunni jooksul. Kui tõsiselt, sõltub söödud kogusest ja sellest, mida neljajalgne täpselt sõi. Enamasti viitab mürgistusele oksendamine ja kõhulahtisus, kuid võivad tekkida ka kardiovaskulaarsed nähud. Nii, nagu inimesel hakkab süda kloppima, kui ta palju magusat sööb, võib südame löögisagedus suureneda ka koeral. Kui söödud kogus on väga suur või loom tundlik, võivad tekkida ka neuroloogilised nähud: ärevus, lihasvärinad, krambid. Kui probleemiga ei tegele, võib loom hukkuda.

Mure korral helista kohe loomaarstile. Kui ta leiab, et peaks minema kliinikusse kohale, tuleb kaasa võtta söödud toote pakend. Nii on loomaarstil lihtsam leida mürgiste ainete sisaldus söödus, arvutada välja ka toksiline doos ja otsustada sobivaima ravi kasuks.

Kui söödud šokolaadikogus on väike ja loom saab kiiret ravi, on prognoos parem. Kui aga esinevad krambid või südameprobleemid, võib loom vajada ka intensiivravi.

Neerukahjustus rosinatest

Üsna sageli tahavad loomad pühade ajal maiustada ka viinamarjade või rosinatega. Mis need täpselt mürgiseks teevad, on ka loomaarstide jaoks müsteerium. Kuid see, et need mürgistust tekitavad, on kindel.

Samuti pole leitud kindlat seost doosi ja looma suuruse vahel. On juhtumeid, kus kümnekilone koer sööb seitse viinamarja ja ei juhtu midagi, kuid poole suurem koer võib pärast seitsme viinamarja söömist hukkuda. Ilmselt mängib siin mõju konkreetse indiviidi tundlikkus.

Kuna me ei tea, miks ja kuidas viinamarjad loomadele mõjuvad, tuleks nende ravimisega tegeleda üsna kiirelt. Haigusnähud avalduvad reeglina kuue tunni kuni ööpäeva jooksul, harvem ka aeglasemalt.

Viinamarja mürgistuse tunnusteks on oksendamine või veri okses, ilastamine, kõhulahtisus, veri roojas, isutus, veri uriinis, sagenenud joomine ja urineerimine, kõikuv kõnnak, nõrkus, letargia ehk üliväsinud olek. Et mürgistus võib kaasa tuua neerukahjustuse, tuleb viinamarjade söömist tõsiselt võtta, sest selle ravimine on pikaajaline ja kulukas protsess. Helista kindlalt loomaarstile, kes otsustab, kuidas täpselt edasi ravida.

Pähklid ei passi

Pühade ajal on kodudes rohkem laual ka pähkleid. Maapähkleid võib küll loomale anda, kuid üldiselt on ka need rasvased ja neljajalgsele raskesti seeditavad. Tundliku seedesüsteemiga looma jaoks võib see lõppeda kõhulahtisusega.

Kindlasti tuleks vältida mandlite, India, Kreeka ja Brasiilia pähklite ning seedermänniseemnete sattumist koera nina ette. (Usman Yousaf / Unsplash)

Kindlasti tuleks vältida mandlite, India, Kreeka ja Brasiilia pähklite ning seedermänniseemnete sattumist koera nina ette. Mõned neist pole toksilised, kuid mõjutavad seedesüsteemi. Pistaatsiapähkli ja ka Kreeka pähkli pinnale hõlpsalt tekkiv hallitus toodab aga toksiine, mis võivad hullemal juhul kaasa tuua maksakahjustuse. Väga ohtlikud on looma jaoks makadaamiapähklid.

Pähklimürgistus tekib üldjuhul tunni kuni kuuega, kuid võib tekkida ka aeglasemalt. Sellega kaasneb tavaliselt nõrkus, depressioon, oksendamine, ataksia ehk kõikuv kõnnak, lihasvärinad, hüpertermia, lihas- ja liigesvalud, võimetus tõusta. Pärast pähklite söömist võib looma aitamisega saada ise hakkama, kuid lihas- ja liigesevalud võivad nõuda korralikku valuravi. Täpse otsuse teeb loomaarst.

Silm hoia peal

Aasta ringi, eriti aga jõulude ajal ohustavad loomi ka kõikvõimalikud võõrkehad, mille väljutamiseks neljajalgse organismist piisab mõnikord oksendama ajamisest, vahel on vaja tõhusamat ravi ja mõnikord lausa operatsiooni. Näiteks võivad erinevad pakkepaelad kassi seedetrakti jõudes soolestiku kokku krousida ja nende eemaldamine ei ole lihtne.

Seedesüsteemile võivad liiga teha erinevad väikesed mänguasjad ja ka patareid. Viimased võivad põhjustada seedetraktis ummistuse, kuid katki hammustatult ka raskmetallimürgistuse.

Et loomad on oma loomult uudishimulikud, võivad nad endale seedeprobleeme põhjustada korraks prügikasti kallale sattudes, teise looma toitu süües või ükspuha mida tavapärasest erinevat ampsates. Seepärast on oluline oma lemmikul silma peal hoida, sest kõik muutused dieedis võivad põhjustada mao- ja sooletrakti põletikke.

Miks lemmikloom kardab ilutulestikku?

Vali müra tekitab loomadele valuaistingu. Kuna loom ei saa aru, miks ja mille eest ta haiget saab, lähebki ta ilutulestikuga kaasneva müraga paanikasse ning hakkabki seda või ka äikest seostama valuga. Loomal võib tekkida hirm ka vaid ühest lähedal kärgatanud raketist ja ta kardab seda elu lõpuni, halvast kogemusest ülesaamine on väga pikk protsess.

Et ilutulestikuga kaasneva müraga tekkinud paanika ei põhjustaks looma põgenemist, on oluline muuta jalutuskäigud turvaliseks. Häid nõuandeid võib saada koeratreenerilt.

(Pexels)

Kui koer on pääsenud jooksu, on teda lihtsam üles leida, kui lemmik kannab omaniku andmetega graveeritud ripatsit. Ka kiip ja sellel olevate andmete lemmikloomaregistrisse kandmisest on sel puhul abi.

Kõige olulisem on aga, et kartlikku looma ei jäetaks aastavahetuse möllus üksi ja temaga koos veedetakse aega võimalikult rahulikus keskkonnas.

Allikas: Petcity.ee

Kont pole koerale sugugi hea!

Koerale on ohtlikud erinevad kondid, ka närimiskondid. Need ei pruugi probleeme tekitada, kuid juba pärast esimest kondinärimist võib koer kõhukinnisuse või kondikildude tõttu seedetraktis vajada loomaarsti abi.
Kuna kontide söömisel on loomale miinuseid rohkem, siis üldiselt konte neile anda ei soovitata. Või kui tõesti, siis järgida reeglit, et koerale sobib närimiskont, millele suudad pöidlaküünega jälje sisse vajutada. Tavalist loomakonti ei ole soovitatav koerale anda, ükskõik kui pehme see on – mida pehmem, seda altim on see närimisel teravaid kilde moodustama.

Allikas: loomaarst Liis Uusaed

Võta ühendust loomaarstiga, kui …

  • tunned muret ja tahad infot – see ei tähenda alati, et peab kliinikusse kohale minema ja nõuande eest raha maksma;
  • loomal esineb äge oksendamine ja kõhulahtisus;
  • okses/roojas esineb verd;
  • loom vaid magab ja on nõrk;
  • loom on olnud isutu rohkem kui 24 tundi;
  • kõhulahtisus ei leevene 24–48 tunni jooksul.

Kui vajad pühade ajal abi

Tallinnas

  • PetCity Rannamõisa loomade kiirabi (24 h) tel 15 222
  • Timmu loomakliiniku kiirabi (24 h) tel 502 3191 ja 667 1755
  • Västriku loomakliinik (24 h) tel 655 3366
  • Loomade kiirabikliinik (24h) tel 502 3191

Tartus

  • Eesti Maaülikooli väikeloomakliinik päevasel ajal tel 731 3224, kell 20.00–9.00 tel 503 3878
  • Feliveti loomakliinik E–R 10.00–17.00 tel 5562 9545, väljaspool tööaega ja riigipühadel tel 900 0112 (helistamine on tasuline, 0,98 €/min)

NB! Enne kliinikusse kohale minemist helista kindlasti ette, räägi oma mure ära ja lepi saabumisaeg kokku.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?