Kas Aleksander I elas pärast surma edasi?

Tõlkinud Allan Espenberg, 23. detsember 2020

Täna 243 aastat tagasi sündis Peterburis Aleksandr Pavlovitš. Venemaa ajaloo ühe võimsama valitseja Katariina Suure lapselaps pani kaudselt aluse ka eestlaste rahvuslikule ärkamisajale.

Tulevasele keisrile pandi nimi Novgorodi vürsti ja Kiievi suurvürsti Aleksander Nevski auks. Enne siniverelise sündi kasutati seda eesnime Romanovite dünastias väga harva, ent seejärel muutus see keisrikojas väga populaarseks eesnimeks.

Katariina II vaenas südames oma lihast poega Paul I ja sel põhjusel võttis valitsejanna lapselapse kohe pärast tema sündimist vanematelt ära. Poiss sai hea hariduse ja tänu šveitslasest õpetajale teadlikuks valgustusideedest ja Prantsuse revolutsioonist. Venemaa isevalitsuslikku süsteemi suhtus ta hiljem väga kriitiliselt.

Aleksander I pääses troonile 24. märtsil 1801 vandenõu tulemusel, mille käigus mõrvati tema isa, keiser Paul I – see paleepööre jäi viimaseks Venemaa monarhia ajaloos.

Muudatuste mees

Troonile pääsedes teostas uus valitseja administratiiv- ehk haldusreformi ja selle käigus moodustati Venemaal esimest korda ministeeriumid (varem olid kolleegiumid). Ta pani aluse ka Riiginõukogule, mis muutus kõrgeimaks seadusandlikuks ja nõuandvaks organiks keisri juures.

Üks keisri kaaskondlasi koostas Aleksander I korraldusel ka eelnõu Vene impeeriumi harta kohta, millest sai esimene põhiseadus riigi ajaloos. Hiljem küll valitseja seda projekti heaks ei kiitnud.

Aleksander I ajal laienes Venemaa impeeriumi territoorium märkimisväärselt ning mees oli ka Viini kongressi üks juhte. Just see kongress lõpetas Euroopas Napoleoni sõdade ajastu ja lõi uue rahvusvaheliste suhete süsteemi.

Venemaa keiser Aleksander I oli üsna tihedalt Eestiga seotud. Nii kehtestas ta aastatel 1816–1819 Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu ülikool ja taastati Peeter I maja Kadriorus. 1804. aastal käis keiser mitmel korral Eestis, viibis Tallinnas, Kuressaares, Pärnus, Lihulas. Tänuks pärisorjuse kaotamise eest avati Eestis Aleksandri-nimeline kool – Aleksandrikool.

Kummaline surm

Aleksander oli üle 30 aasta ametlikus abielus Jelizaveta Aleksejevnaga, kes enne õigeusku üleminekut kandis tiitlit Badeni printsess Luise Maria Augusta. Paari kaks tütart surid kahjuks juba imikueas. Keisrile on omistatud ka hulgaliselt abieluväliseid suhteid – mõned ajaloolased usuvad, et tal oli üle kümne vallaslapse.

Aleksander I suri väidetavalt 1. detsembril 1825 vaid 47aastasena raske haiguse tagajärjel Taganrogi linnas – kaugel Moskvast ja Peterburist. Luuletaja Aleksander Puškin reageeris keisri surmale epitaafiga: «Veetis kogu elu teel olles, külmetus ja suri Taganrogis.»

Vaid mõni aasta pärast keisri ootamatut ja kummalist lahkumist hakati surmajuhtumi tõepärasuses kahtlema. Kogu 19. sajandi jooksul tekkis versioone ja legende selle kohta, mis tegelikult võis juhtuda. Kuulujuttudele lisas õli tulle fakt, et juba eluajal vihjas Aleksander I võimalikule tagasiastumisele. Nii on arvatud, et sinivereline lavastas oma surma ja elas võõra nime all veel ligi 40 aastat, surres alles 87aastasena.

Omapärane erak

Pärast Aleksandri väidetavat surma valitses aastaid vaikus, kuid 1837. aastal saabus Tomski linna tänavatele eakas rändur, kes nimetas end Fjodor Kuzmitšiks. Tema päritolu jäi saladuseks, sest mees ei rääkinud iial enda elust või sugulastest.

Ühe versiooni kohaselt oligi Fjodor Kuzmitš tegelikult noorema venna Nikolai I kasuks troonist loobunud Aleksander I. Sinivereline olevat nimme imiteerinud oma surma Taganrogis ja lasi enda asemel maha matta hoopis teise kadunukese. Pärast «oma surma» rändas nime ja välimust muutnud keiser lihtsurelikuna mööda Venemaad, et pattudele lunastust otsida. Arvatakse, et ta oli liigagi teadlik oma isa Paul I vastasest vandenõust ja olles heaks kiitnud tema tapmisplaani, tekitas see temas hiljem suuri hinge- ja süümepiinu ning teisalt vajadust nendest vabanemiseks.

Elutark vagamees elas Tomski kubermangu mitmes külas jumalakartlikult ja askeetlikult. Ent tema käitumine, kõnnak, harjumused ja maneerid sarnanesid pigem aristokraadile kui talupojale. Kohalikud talumehed pidasid Fjodorit pühameheks, hakkasid erakut sügavalt austama ja temalt igapäevastes asjades nõu küsima.

Samas polnud Fjodori «klientideks» üksnes lihtinimesed ja tema juurde sõitsid märksa väärikama seltskonna esindajad: professorid, piiskopid, kohtunõunikud jne. Ka hilisem keiser Aleksander II olevat troonipärijana inkognito Tomskisse sõitnud ja seal omapärase erakuga kohtunud.

Fjodor või siis Aleksander?

Fjodor teenis elatist laste harimisega ja võttis tasuna eranditult vastu ainult toiduaineid. Viimased eluaastad elas mees Tomski linnas ja suri 20. jaanuaril 1864. Ajapikku muutus eraku haud palverännakute sihtpaigaks ja Vene õigeusu kirik kuulutas erakmunga 1984. aastal pühakuks kohalikul, Siberi tasandil, kuid mitte ülevenemaalises ulatuses.

Kahtlused, et püha vanake võib tegelikult olla keiser Aleksander I, tekkisid juba Fjodori eluajal. Selle versiooni pooldajatel ei õnnestunud seda aga kuidagi tõestada. Ka paljud ajaloolased kirjutasid mahukates teostes võimalusest, et keiser jäi ellu ja eraldus Fjodor Kuzmitši nime all kloostrisse.

Arvatakse, et ka Aleksandri naine lavastas abikaasa eeskujul surma ja elas hiljem kloostris Vera Motšalnitsa (Vaikija Vera) nime all.

Kahtluste ümber lükkamiseks on grafoloogid teinud arvukalt käekirjaekspertiise ja paljud usuvad, et Fjodor Kuzmitš ja keiser Aleksander I oli üks ning seesama isik. Paraku pole ajaloolastel siiani õnnestunud leida sellele otsest ega kindlat teaduslikku kinnitust. On küll mitmeid kaudseid tõendeid ja viiteid, kuid neid ei saa võtta absoluutse tõena.


23. detsember maailma ajaloos:

  • 1888 – hingelises kriisis vaevlev Vincent van Gogh lõikas maha oma kõrva
  • 1934 – Davosis võeti kasutusele Šveitsi inseneri Ernst Constami leiutatud suusalift
  • 1953 – hukati Lavrenti Beria

23. detsembril on sündinud: 

  • 1933 – Jaapani keiser Akihito
  • 1943 – Rootsi kuninganna Silvia
  • 1967 – Itaalia modell ja laulja, Prantsuse ekspresidendi Nicolas Sarkozy abikaasa Carla Bruni
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?