Sofi Oksaneni põnev kogu: „Ma pole ainuke täiskasvanu, kel on selline hobi.“

Helina Piip, 23. detsember 2020

Kas teadsid, et kirjanik Sofi Oksanen kogub lumekuule? Kui palju tal neid juba on, ei oska omanik öelda, sest pole neid kunagi üle lugenud. Küll leidub neid tal kodus aga kõikjal.

Kuidas lumekuulide kogumine alguse sai?
Ma ei teagi, kust see vaimustus. Olen lumekuule alati armastanud. Võib-olla seepärast, et mulle meeldivad ka jõuluehted ja kõik muudki kaunistused ning sära. Minu lapsepõlves oli meil palju ilusaid ümmargusi klaasist kuuseehteid, mis pärit Nõukogude Liidust. Muidugi olid need palju ilusamad kui plastehted. Ilmselt olidki need kõige ilusamad asjad, mida olin kunagi näinud.

Kas mõne kuuliga on seotud ka eriline lugu?
Iga lumekuuliga on seotud mingi lugu, sest need on mul reisidelt kaasa toodud. Helsingis olles ma neid otsimas ei käi, sest ei satu siin tavaliselt kohtadesse, kus sellist kraami turistidele müüakse. Muidugi, tavaliselt ongi neis kuulides mõni oluline vaatamisväärsus, tihti mõni hoone. Kuid näiteks Normandias avastasin lumekuulid, mis kujutavad D-päeva*.

Kuumemates paikades võib aga leida kuule, kus ei olegi lund, vaid hoopis liiv. Kopenhaagenis on suur valik lumekuule Väikese Merineitsiga, kes ongi ju selle jaoks ka väga sobiv.

Milline neist lumekuulidest on kõige armsam?
Võib-olla muumidega – lihtsalt seepärast, et see on nii hästi tehtud. Enamik lumekuulidest ei ole kahjuks kvaliteetsed. Tundub, et nende tootjad arvavad, et ostjad ei ole valmis kvaliteedi eest maksma. Mina oleksin ja olen kindel, et ma pole ainuke täiskasvanu, kel on selline hobi. 

Üks Tallinnast pärit lumekuul ei ole just klassikaline, aga langeb samasse kategooriasse – ja on kaunis. Kuid selliseid kuule ei ole Eestis just liiga palju saada.

KOLLEKTSIOONI LEMMIKUD: Tallinnast toodud jõulukuulis lehvib tilluke sinimustvalge. Normandia reisilt saabus Sofi klaaskuuliga, mis loodud D-päeva mälestuseks. Taustal muumirahvas eriti kvaliteetses lumesajupallis. (Erakogu)

Millised on tavaliselt teie jõulud?
Eelistan siis kodus olla. Jõuluaeg on minu jaoks eriline, sest see on ainuke aeg aastas, mil ma ei tööta. Mul ei ole kellast kellani töötunde, tihti tuleb osaleda ka kohtumistel ja üritustel, mis toimuvad õhtuti ja nädalavahetustel. Mul pole just palju vaba aega, mis mind siiski ei heiduta, kuid jõulude ajal ma tõesti keeldun töötamast.

Jõuluinimese jaoks, nagu mina, on Soome hea riik, sest keegi ei eeldagi sinult siis midagi pakilist, mis oleks tööga seotud, ning kõigil on pikad puhkused. Kuna teistes riikides aga sel ajal nii pikalt ei puhata, on selle selgitamine välismaalastele vahel ka keeruliseks osutunud. Ma vist isegi solvasin üht oma kirjastajat, kui keeldusin võõrustamast üht ajakirjanikku, kes plaanis mind jõulupuhkuse ajal külastada. Kuna Soomes on kõik kohad jõulupuhkuse ajal suletud (ka restoranid), siis ainuke võimalus olnuks pakkuda talle õhtusööki mu oma kodus. Kuid idee võõrustada mõnd tööga seotud võõrast jõulude ajal kodus tundub Soomes kõigile absurdne. Tookord ei saadud aga sellest aru, nii et toimus ilmselge kultuuride kokkupõrge.

Kirjaniku jaoks algavad jõulude ettevalmistused tavaliselt Helsingi raamatufestivalil – ostetakse raamatuid jõulukinkideks, palutakse autogramme. Sel aastal toimus kõik muidugi teistmoodi, autogrammide jagamine jäi ära ning festivali peeti internetis. Olen siiski alati armastanud seda jõuluaegset autogrammide jagamist.

Mulle meeldib ka varakult välja valida need raamatud, mida pühade ajal loen, ja saated, mida telekast vaatan. Need ei ole üldsegi mu tööga seotud, kuigi seda vahet on keeruline teha, aga ma ikka üritan.

ISE LUMEKUULI SEES: «Mulle meeldivad kõik säravad asjad ja jõuluaeg on selleks imehea ettekääne,» ütleb Sofi. (Priit Simson)

Armastate ka kokata. Mis peab kindlasti teie jõululaual olema?
Jah, jõulud on ka selle hobi jaoks hea aeg ning nüüd saan valida aeglaselt valmivad toidud.

Mul on mõned vanad lemmikud, kuid proovin leiutada ka uusi roogi. Katsun hankida ka pisut Eesti leiba ja teha seenesalatit, nagu mu ema valmistas. Nimelt lisavad soomlased seenesalatisse vahukoort, aga see pole mulle kunagi sobinud. Mul peab ikka hapukoor olema.

Jõululaua lemmikud on mul veel šokolaadist ja kamast valmistatud šokolaaditrühvlid. Eestlased teavad seda kombinatsiooni, nii et seegi on üks Eesti maitse mu jõululaual.

Soomlastel on jõululaua kuningaks tavaliselt suur sink, kuna mina aga pole singiinimene, siis on meil midagi muud.

Milline on teie armsaim mälestus jõuludest?
Päris klassikaline: jõulupuu ja muidugi jõulutuled. Mulle meeldivad kõik säravad asjad ja jõuluaeg on selleks imehea ettekääne. Armastan ka vanu jõululaule.

----------
* D-päev – Normandia dessant 6. juunil 1944, kui USA, Suurbritannia, Kanada jt relvajõud maabusid Saksamaa poolt okupeeritud Normandias.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?