Marian Võsumetsa karm õppetund: enda piitsutamine ei tähenda tervislikku elu

Helle Rudi, 11. november 2020

Kanal 2 «Reporterist» tuttav Marian Võsumets seadis paar aastat oma elus esikohale vaid trenni ja toitumise. Tema esimene dokumentaalfilm «Keha võitlus» paljastab dieeditööstuse rahaveskid ja esilinastub PÖFFil.

Marian on kaks korda elus kombanud n-ö tervisliku elustiili piire. Esimene juhtus gümnaasiumis, kui ta leidis ajakirjast Cosmopolitan 1500 kcl toitumiskava. Peale selle hakkas ta tihemini jooksmas käima, kui selleks tegelikult aega oli. Seda, et kinnisideed on kerged tekkima, tõestab ka teine näide. Mõni aasta tagasi vaimustus Marian fitnessist, sest glamuursest spordialast oli toona raske mööda vaadata – seda tuli sotsiaalmeedias uksest ja aknast. Libedale teele tõmbas Mariani personaaltreener, kelle eelmised kliendid olid peamiselt lihaselised sportlased. «Ta mainis, et mul on spordiala jaoks väga head eeldused ehk õiged proportsioonid – laiad õlad ja kitsad puusad. Ei teagi, kas see on kompliment,» naerab ta nüüd.

Kuna esikoht tundus pelgalt kokkuvõtmise küsimus, tuli see ära proovida. Ent hoolimata hoolsast treening- ja toitumiskava jälgimisest Marian lavale ei jõudnud. «Ma ei suutnud end ära veenda, et peaksin sädelevates bikiinides poseerima,» lausub ta muigega. Välja koorus veel üks iva – võistlemise eeltingimus oleks olnud rinnasuurenduse operatsioon. Veel vähem kujutas ta end ette lõikuslaual.

DOKUMENTAAL DIEEDIKULTUURIST: «Keha võitlus» jälgib viie inimese keerulist teekonda toitumise ja treeningute kontrollimisel. Kõik tegelased elavad-tegutsevad Londonis. «Ma poleks tahtnud seda filmi Eestis teha – see oli üks osa põnevusest.»

Teine hingamine Londonis

Marian jõudis õppida personaaltreeneriks ja välja anda jõusaalihuntidele suunatud elustiiliraamatu, enne kui tal enda sõnul midagi koitma hakkas. Kahasse tehtud raamat lebab praegu keldris. Retseptid on endiselt head, aga omakirjutatud tekstide koha pealt võiks nuriseda küll. «Seal esineb palju dieedisõnavara ja viimane peatükk on pühendatud kehakuvandile. Ju toona mingi päike horisondi tagant juba kumas, aga polnud päris taevasse veel tõusnud,» tõdeb ta.

Tema esimene dokumentaalfilm ongi natuke nagu vastulause raamatule ja näitab, kuidas suur hulk «üllaid ja õilsaid» ettevõtmisi ebakindluse pealt kasumit teenib. «Palju põhineb turundustekstidel. Elad proteiinipulbrist uduses maailmas, kust ei saa välja tulla, sest muidu oled ebatervislik.»

Kõik sai alguse 2018. aastal, mil Londoni-Tallinna vahet pendeldades jäi Marianile silma, kuidas brittide suhtumine kehakuvandisse oli muutumas.

«Tundsin end nagu hall hiireke, kes on elust ilma jäänud, sest pole julgenud välja öelda seda, mis mind häirib,» räägib režissöör üritusest, kuhu kogunesid dieedivastased. Midagi sarnast tajus ta vähem kui kümme aastat varem Hollandis elades. Alles Londonis sai naine aru, et hoiab kramplikult kinni (ilu)reeglitest, mis ainuüksi tema peas tiksuvad. «Vabastav oli välja öelda ja tunnistada, et enda piitsutamine ei tähenda tervislikku elu.»

PÄEVATÖÖ REPORTERINA: Marian pälvis 2020. aasta Eesti Filmi- ja Teleauhindade galal parima telereporteri auhinna. «Töö arvelt ei teinud ma kunagi midagi,» lausub Marian ja tänab head lennugraafikut, mis võimaldas pidevalt nädalavahetuseks Londonisse minna. (Robin Roots)

Patuvaba ja tervislik

Mariani hämmastab siiani, kuidas tarbijate suhtumist enda ning toidu küsimuses vaikselt ja vagusi kujundatakse. Neid trende uurivad nii uuema põlvkonna toitumisteadlased, kehakuvandi spetsialistid kui ka lingvistid. Üks põnevamaid tahke ongi sõnavara.

«Nii analüüsitakse, missuguseid sõnu näiteks toidu reklaamimiseks kasutatakse. «Patuvaba» või ka «tervislik» – need väljendid muudavad toote võrreldes teistega paremaks, kuigi otsene mõju tervisele ei pruugi seda olla,» selgitab ta. Dieedikultuse tulemus on seegi, et lahterdame oma tegevuse heaks ja halvaks – käisin jooksmas ehk olin hea vs. sõin kooki ehk olin halb.

Kaalunumbreid, kuid ka mõnda muud arvulist tervisenäitajat tasub endiselt jälgida, aga ühtlasi tuleks nende tähendusele rohkem mõelda.

«Kaalulangetamises ei ole iseenesest ju midagi halba, küsimus on selles, miks me seda teeme ja milliseid hinnanguid selle külge seome. Kas inimene on pärast seda automaatselt parem?»

Üha enam uusi lähenemisi haagib end lahti kaalunumbrist, sest normaalkaal on kõigil erinev. «Normaalkaalus ei ole kunagi näha kõik kõhulihased ja alles on nii puusad kui ka tselluliit,» ütleb Marian. Tähtsamaks peetakse rõõmsat meelt ja seda, et elu poleks piiratud reeglitega. «Paradoks ongi, et kõige tervem mina ei pruugi vastata iluideaalidele, aga tunneb ennast hästi ega isoleeri ennast näiteks suguvõsa kokkutulekul kammitseva erimenüü tõttu.»

«Keha võitlus» 13. novembril kell 19.15 Apollo kinos Solarises, 24. novembril kell 16.45 kinos Artis, 29. novembril kell 21.00 Apollo kinos Solarises. 

Mida veel PÖFFil vaadata? Siin on meie soovitused!

«Catwalk» (Rootsi)
Režissöör: Johan Skog
Rootsi provintsist pärit puudega inimesed vallutavad New Yorgi moelava. Pöörane teekond täis eneseületamist ja eelarvamuste kummutamist. Nakatav ja inspireeriv. Tõeline energiapomm nutusesse aega.

«Mephistopheles» (Eesti)
Režissöör Manfred Vainokivi
Aeg-ajalt ilmutab Mephistopheles – see kuri vaim – ennast Linnar Priimäe kaudu Eesti rahvale. Vallanduv energia sünnitab kaose. Manfred Vainokivi üritab kõigest väest selle põhjustajat portreteerida. Tulemuseks on viimaste aastate parim komöödia. Või hoopis tragikomöödia.

«Trühvlikütid» (Itaalia-USA-Kreeka)
Režissöörid: Michael Dweck ja Gregory Kershaw
Ekstsentrilised vanamehed otsivad Põhja-Itaalia mägedest valgeid trühvleid, mille eest makstakse maailmaturul hingehinda. Paraku mõjutavad nende maa all kasvavate haruldaste seente kasvukohti üha enam saaste, metsade raiumine, aga ka lihtsalt inimlik kasuahnus. Ilus, poeetiline ja humoorikas.

«Vee peal» (Eesti)
Režissöör: Peeter Simm
Varateismelise poisi kasvuraskuste lugu 1980ndate alguse sumbunud õhustikuga Eesti väikelinna tagahoovis, kus askeldavad vangis istunud Valter, lollipaberitega Kolla ja teised värvikad tegelased. «Tagahoovis» ja «Kevade», koomiline ja traagiline, lüüriline ja groteskne, õrn ja julm korraga. Olavi Ruitlase samanimelise menuraamatu ekraniseering.

«Erna on sõjas» (Taani-Eesti-Belgia)
Režissöör: Henrik Ruben Genz
Pärast seda, kui Erna lihtsameelne poeg mobiliseeritakse esimesse maailmasõtta, maskeerub naine meheks, et pojale järgneda ja teda sõjakeerises kaitsta. Liigutav lugu jõulisest naisest ja vankumatust emaarmastusest. Filmitud Tartus ja selle ümbruses.

«Keelepäästja» (Eesti)
Režissöör: Liivo Niglas
Indrek Park jookseb ajaga võidu, et õppida ära Põhja-Dakota preerias elavate mandanite keel – enne, kui lahkub selle keele viimane kõneleja, 84aastane Edwin Benson. Südantsoojendav ja inspireeriv lugu Eesti mehest, kellest sõltub terve indiaani keele saatus.

Festivali kava ja lisainfo leiad veebilehelt Poff.ee.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?