Kahjur möllab köögikapis: kuidas neist vabaneda?

Helen Perk, 11. november 2020

Tõeline ehmatus on avastada oma hoolikalt kogutud kuivainevarudest vingerdavaid ussikesi või ringi siblivaid putukaid. Kust nad siia said, kuidas neist lahti saada ja kas kogu toiduvaru on hukas?

Pereema Merle (43) ostis kevadise viiruselaine ajal köögikapi kuivaineid täis. Ikka riisi, jahu, tatart ja makarone, kõike mitu kilo. Kesksuvel köögiseinal vingerdavat ussikest nähes ei osanud Merle esialgu midagi mõelda – äkki sattus elukas siseruumidesse koerakasukas ratsutades? Või mõne õuest toodud lillega?

Kuid kui mõne päeva pärast tekkis seinale juba kaks ussikest ja sellest omakorda päev hiljem juba viis, hakkas Merle halba aimama. Ussikesed sahmerdasid just kuivainekapi ümber … Nii see oligi. Ühes lahtises riisipakis käis vilgas elu, ussid olid liikunud ka jahupakki. Lisaks olid imelikke võrke täis aasia toodete poest ostetud maitseained. Kapis oli näha ka liblikaid.
Esialgu viskas naine ära vaid osa kuivaineid – neid, kus silmanähtavalt elu sees oli. Pesi kapigi äädikaveega puhtaks. Ent umbes kuu aja pärast oli köögiseinal taas ussike …
Ehmatusega leidis ta ussikesi, liblikaid ja võrke isegi neist sahtlitest, kus toidukraami ei hoitagi. Seepeale viskas Merle minema kogu kevadel soetatud varu ja pesi mitmel korral puhtaks kõik köögikapid.
Esialgu paistab olevat rahu majas, ent internetifoorumites räägivad inimesed, kuidas võitlevad köögikahjuritega aastaid. «Ei teagi, mis nüüd teha. Kodus võiks justkui mingid varud olemas olla, eriti praegust aega arvestades. Aga enam ei julge midagi valmis ostagi!» muretseb pereema.

Võitlus on pikk protsess
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoomi Tiiu Annuki sõnul võib köögikapist leida väga erinevaid putukaid.
Ennast hooletuses süüdistada pole mõtet, kahjurid jõuavad kuivainekappi enamasti hoopis toidupoest. Putukatega võitlemine on aga tüütu ja pikk protsess, millest pääsu kahjuks pole.
Kõige olulisem on spetsialisti sõnul kahjurite pealetungi ennetada. Selleks tuleks oma kuivainevarusid järjepidevalt üle kontrollida, nii avastad kahjurite tegutsemisjäljed kohe alguses. Erilist tähelepanu vajavad jahu, helbed, tangud, pähklid ja mandlid, teepakid, kuivatatud puuviljad, makaronid.

Ja suurpuhastust alga!

  • Saastunud toiduained tuleb visata prügikasti ja see kohe välja viia. Ära unusta ka prügikasti korralikult puhastada, pese ära ka kogu prügikasti ümbrus.

  • Puhasta kapp harja või tolmuimejaga. Viimase kasutamine on eriti soovituslik, kuna nii saab kätte ka pragudesse läinud tolmu ja toiduainete puru.

  • Puhasta pinnad desinfitseeriva vahendiga, selleks sobib äädika- või seebivesi.

  • Kahjurite olemasolul võivad putukad minna nukkuma varjatud kohtadesse. Seepärast peab lisaks toiduvarudele ja kapile heitma regulaarselt pilku peale köögile üldiselt ehk kas nukke või röövikuid elutseb kapitagustes, laes, nurkades, ventilatsiooniavade ümbrustes, kapitagustes.

  • Kahjurite seireks või kahjurite ilmumisel võib kasutada erinevaid feromoon-liimipüüniseid. Need sobivad hästi erinevate liblikalistest kahjurite püüdmiseks. Püüniseid tuleb kontrollida kord nädalas ja vahetada välja kuue nädala järel. Sedasorti püüniseid küsi aiakauplustest ja ehituspoodide aiaosakondadest.

  • Edaspidiseks on kõige kindlam lahendus sulgeda putukatele ligipääs toidule. Kui on varutud enam kui paari nädala toidukogus, tasub hoidistamiseks soetada metallist kuivainetopsid või spetsiaalsed hermeetiliselt suletavad karbid või kilekotid, kuhu kahjurid sisse ei pääse.

  • Probleemi kordumisel tasub pöörduda ka spetsialisti poole, sest vaja võib minna professionaalseid vahendeid ning suuremate pindade töötlust, kui koduste lahendustega õnnestuks.


Enamik toidukahjureid elab kuivades taimsetes toodetes
«Kui räägime toidukahjuritest, kes armastavad toituda teraviljasaadustest, kuivatatud puuviljadest, pähklitest, on mardikalistest tavalisemad aidalameskalne ehk viljalamesklane, leivamardikas ja erinevad jahumardikate liigid. Liblikalistest võime sageli kohata liiki lõuna-aidaleedik ja jahuleedik. Lisaks eelnimetatutele on veel palju teisigi jahutooteid kahjustavaid putukkahjureid,» loetleb spetsialist. Tunne levinumaid putukaid!


Aidalamesklane
Tumepruun mardikas. Vastsed väikesed kollakad tumedate laikudega tõugud. Emased mardikad munevad toiduainetele 6−10 muna päevas, vastseid võib leida peamiselt toiduainete pealmises kihis. Arenevad edukalt pähklites ja kuivatatud puuviljades, kahjustavad ka paberit, puitu. Mardikate ja nende vastsete rikutud toiduained tuleb hävitada.

European flour moth or mill moth (Ephestia kuehniella) moth of stored grain pest on flour debris in storage (Nigel Cattlin / Alamy)


Jahuleedik
Jahuleediku, tuntud ka kui jahukoi, toome üsna sageli pahaaimamatult ise poest koju. Tegemist on 1 cm pikkuse liblikaga, kelle eestiivad mustade vöötide ja täppidega, tagatiivad tumeda äärisega. Liblika vastsed on 2 cm pikad, esialgu punase värvusega, hiljem täiesti valged. Vastne eritab kleepuvat niiti, millega kokku puutudes kleepub jahu kämpudesse. Jahuleedik eelistab paljunemiseks soojemaid temperatuure ja tegutseb pigem öösiti. Leediku lemmik on nisujahu, kuid neid esineb ka teistes jahu- ja pagaritoodetes.

Yellow Mealworm Beetle (Tenebrio molitor) larvae (FLPA / Alamy)


Harilik jahumardikas
Täiskasvanult tumepruun mardikas, vastsena helekollane tumeda peaga pime tõuk. Öise eluviisiga mardikat meelitab ligi kopitanud lõhn, seega viitab tema olemasolu toidu halvale kvaliteedile. Sageli leiabki putukat seisma jäänud vanast jahust või teraviljasaadustest. Jahumardikate vastsed on kõigesööjad, võivad toituda nii taimsest materjalist kui ka loomsest päritolu toodetest, nagu liha ja suled.


Leivamardikas
Helepruun mardikas, vastsed määrdunudkollased tõugud. Tõugud närivad teri, teraviljasaadusi, kuivatatud puuvilja, nahka, šokolaadi, raamatuköiteid, pappi, paberit, ka kuivatatud lilli, jättes kahjustatud toodetele ja pakenditele ümmargused 1−2 mm väljapääsuavad. Kahjustatud toiduained on toksilised ning tuleb hävitada.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?