Säästa raha ja tervist – unusta maksa puhastavad detox-kuurid!

Liis Ilves, 11. november 2020

«Parim viis maksa toetamiseks on tervislik eluviis, mis hõlmab tasakaalustatud toitumist, alkoholitarbimise piiramist ja regulaarset liikumist,» soovitab perearst Sergey Saadi.

Levinud arusaama järgi vajab maks korrapäraselt puhastamist näiteks mahladieedi, toksiine väljutavate medikamentide või detox-kuuridega. Need puhastuskuurid peaks maksast toksiinid välja viima ja aitama seeläbi vältida maksakahjustusi. Kirsiks tordil lubatakse kaalulangust, kortsude vähenemist ja veel palju muud ilusat.

Tegelikult ei saa lühiajalise puhastuskuuriga kindlasti väljutada kõiki kogunenud toksiine ega taastada aastakümnete jooksul kahjustunud maksarakke. Niisiis aitavad mitmesugused maksa puhastamise eesmärgil ette võetud detox-kuurid pigem raha tuulde loopida.

Võid teha karuteene

Rangetel dieetidel ja detox-kuuridel on lisaks tume pool – äärmuslikud toitumisviisid võivad põhjustada alatoitumist ja teisi raskemaid tervisega seotud tüsistusi. Nii näiteks ei ole tõestatud, et mahladieet kuidagi maksa seisundit parandaks, pigem võib see vere glükoositaseme tasakaalust välja lüüa. Toored puu- ja köögiviljamahlad on küll kergesti seeditavad ja toitainerikkad, kuid sisaldavad ka palju fruktoosi. Lisaks puuduvad mahlades kiudained, mis aeglustavad loomulikult suhkru imendumist ja viivad soolestikust toksiine välja. 
Puhastuskuurid ei aita ka kaalu langetada. Ehkki mõni meist kaotab pärast detox-kuure kilosid, on see enamasti lihtsalt toitumisharjumuste muutumisest tulenev ajutine vedelikukaotus. Pöördudes tagasi tavapäraste söömisharjumuste juurde, tulevad ka kaotatud kilod kiiresti tagasi.

Pigem võid puhastuskuuriga teha hoopis karuteene – ainevahetuskiirus võib aeglustada ja sel põhjusel muutub kaalu langetamine keerulisemaks.

Kalorite tarbimise piiramist ja paastumist hõlmavate dieetide-puhastuskuuride sobivus tuleb eelnevalt arstiga läbi arutada. Kindlasti ei tohi puhastuskuure ette võtta lapsed ja noorukid, vanurid, rasedad ega imetavad naised. Need on välistatud ka diabeedi ja söömishäirete korral.

Maks saab ise hakkama

Teaduslikult ei ole tõestatud, et maksa puhastuskuur suudaks liigsöömisest või alkoholi tarvitamisest tingitud maksakahjustust neutraliseerida. Tegelikult teab see nutikas elund ise, millal ja kuidas kahjulikke aineid välja viia ehk maks puhastab end iseenesest.

Üldiselt saab maks oma funktsioonidega hakkama isegi siis, kui sööd vahetevahel liiga palju, toitud ebatervislikult või jood klaasikese veini. Küsimus on ikkagi koguses ja sageduses ning võtmesõnaks saab otse loomulikult mõõdukus.

Nii tore oleks ju uskuda, et maksapuhastus aitab juba tekkinud maksakahjustust ravida, kuid nii see paraku ei ole. Organismi turgutamiseks ja juba tekkinud maksakahjustuse pidurdamiseks loobu alkoholist, rasvasest toidust, liigu rohkem ning pea kinni arsti antud raviskeemist ja soovitustest.

Tasub teada!

Maksa talitlushäire võib tekkida igaühel, kusjuures varases staadiumis maksakahjustus end vaevustena ei ilmuta. Sümptomid tekivad alles siis, kui maks on tõsiselt kahjustunud. Seega saab varases staadiumis maksakahjustusi tuvastada üksnes analüüside-uuringutega.

Maksakahjustust soodustavad:

  • Ülekaal, rasvumine, kõrge veresuhkru- ja kolesteroolitase
    Need kõik on omavahel seotud keeruliste ainevahetusprotsesside ja keemiliste reaktsioonide kaudu. Kõrge kolesteroolitasemega kaasneb sageli kõrge veresuhkrutase ja vastupidi. Ülekaal, vererasvade ja -suhkru ainevahetushäire põhjustavad mittealkohoolset maksakahjustust, mille korral maksarakud rasvuvad ja täidavad halvasti oma funktsioone. See võib omakorda põhjustada maksatsirroosi ehk tõsist pöördumatut maksakahjustust, mil hävitatud maksarakkude asemele tekivad sidekoerakud. Hea uudis on see, et maksa rasvastumise protsessi saab tagasi pöörata. Langeta kehakaalu, ole füüsiliselt aktiivne ja toitu tervislikult.
  • Ka väike alkoholikogus teeb kahju
    Krooniline alkohoolne maksahaigus ei teki üksnes alkohoolikutel. Alkohol on toksiin, mis sõltumata tarbitud kogusest läbib maksabarjääri ja kahjustab seega igal juhul teatud arvu maksarakke. Iga pits, pokaal või pudel alkoholi lähendab meid võimaliku maksatsirroosi ja isegi -vähini.
  • Ravimid ja toidulisandid
    Mõni neist võib põhjustada maksa talitlushäiret. Ka looduslikud toidulisandid pole ohutud, sest kõik, mis suu kaudu sisse tuleb, läbib maksabarjääri. Arvatakse, et kuni 20% maksakahjustusest võib olla tingitud ravimite ja toidulisandite kahjulikust mõjust. Seega aruta alati kasutatavate ravimite-toidulisandite kõrval- ja koostoimeid oma arstiga.
  • Perekondlik soodumus
    Hoolimata tervislikust eluviisist võib siiski mõni perekondlik krooniline haigus põhjustada tõsist maksakahjustust. Näiteks hemokromatoosi puhul on häiritud raua ainevahetus ja raud ladestub erinevates elundites. Õige raviga saab selliste haigustega täisväärtuslikult elada, kuid alkoholist loobumine ja kehakaalu kontrolli all hoidmine on äärmiselt olulised.
  • Ägedad ja kroonilised nakkushaigused
    Näiteks A-, B-, C-, D-, E-, F-, G-viirushepatiit põhjustab ägedat või kroonilist maksapõletikku. Sõltuvalt organismi reservidest ja ravist võib maks peaaegu täielikult taastuda, aga võib jääda elu lõpuni kahjustatuks. Samuti võib hepatiidiga kaasneda äge maksapuudulikkus või ka surm. Tihti ei teata enda nakatumisest hepatiidiga enne, kui tehakse vereproov näiteks enne plaanilist operatsiooni või tekib juba mõni maksakahjustuse sümptom (näiteks nahakollasus).
(Pixabay)

Mis viitab maksakahjustusele?

Raske maksakahjustus areneb aegamööda ja haiguse algstaadiumis see endast üldiselt märku ei anna. Maksa funktsiooni kontrollitakse maksaproovidega, vajadusel teostatakse radioloogilisi uuringuid.

Esmased sümptomid võivad olla seotud sapi koostise ja eritumise häirega. Näiteks võib tekkida kõhupuhitus, kalduvus kõhukinnisusele või -lahtisusele.
Edasise maksatalitluse halvenemise korral võib tekkida nahalööve, nahapunetus ja võrgutaoline veresoonte laienemine (esineb enam labakätel, taldadel, näol, rindkerel, kõhul). 

Kõhuvalud paremal roiete all; iiveldus, oksendamishood, kõhulahtisus, kõhu suurenemine; naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus; üldine nõrkus ja depressioon.

(Pixabay)

5 soovitust maksa tervise heaks

1. Toitu tervislikult. Väldi rasvast, süsivesikuterikast ja magusat toitu, söö kolm korda päevas, tarbi rohkelt kiudainerikast toitu, köögi- ja teravilju. Väldi kaloririkkaid või magusaid vahepalasid, pikki paastumisi ja õhtuseid/öiseid söömisi, sest need soodustavad mittetundlikkuse teket insuliinile ehk suurendavad tõenäosust haigestuda diabeeti, tõsta kolesterooli- ja veresuhkrutaset ning kehakaalu.

2. Ole füüsiliselt aktiivne. Vähemalt 150 minutit aktiivset liikumist nädalas aitab ära hoida rasvumist, meeleoluhäireid, vähendada veresuhkru- ja kolesteroolitaset, langetada vererõhku.

3. Piira alkoholi tarvitamist või loobu sellest täielikult.

4. Ära liialda toidulisanditega – need võivad põhjustada maksakahjustust.

5. Leia aega iseendale – tegele hobidega, mediteeri, laula, joonista. Nii vähendad stressihormoonide taset veres. See toob pikas perspektiivis kaasa stressist tingitud veresoonte, närvide ja siseelundite kahjustuse vähenemise ning pikema eluea.

Allikas: dr Sergey Saadi

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?