Astronoomilise revolutsiooni teinud taanlane: „Olen avastusest oimetu.“

Tõlkinud Allan Espenberg, 11. november 2020

448 aastat tagasi avastas Taani kuulus astronoom Tycho Brahe Kassiopeia tähtkujust väga ereda uue objekti. Selle leiuga pandi alus astronoomilisele revolutsioonile kogu maailmas.

Tyge Ottesen Brahe (Tycho Brahe) sündis 1546. aastal kõrgaadliku pojana. Juba õrnas teismeeas sai temast Kopenhaageni ülikooli kunstide teaduskonna tudeng, kuid varastel õpinguaastatel toimunud päikesevarjutus äratas noorukis hoopis põhjalikuma huvi astronoomia vastu.

Tulevase täheteadlase noorpõlve mahub huvitav seik – täielikus pimeduses peetud duellil kaasmaalase Manderup Parsbergiga kaotas Tycho osa oma ninast. Kusjuures duelli ei peetud kauni tütarlapse, vaid selle üle, kumb neist on parem matemaatik. Nii pidi keevalise iseloomuga Brahe sunnitult kogu elu ninal kandma metallplaati ja leppima hüüdnimega – kuldninaga mees. Väidetavalt oli plaate kaks: kulla ja hõbeda sulamist tehtud aksessuaar pidulikeks puhkudeks ja vasest igapäevaseks kasutamiseks. Tore on aga teadmine, et hilisemas elus said Parsbergist ja Brahest suured sõbrad.

TEADIS, MIDA TAHTIS: Tychost pidi pere soovil saama riigimees, kuid südamesoovi vastu ei saa. Juba varases nooruses avaldunud huvi astronoomia vastu püsis temaga elu lõpuni. (Science History Images / Alamy S)

Täht säras ka läbi pilvede

11. novembril 1572 märkas Brahe ootamatult taevasse tekkinud eredat tähte, mida varem seal ei olnud. Samas ei näinud tema seda sugugi esimesena. Juba viis päeva varem märgati tähte Koreas ja paar päeva hiljem Hiinas. Eurooplastest olevat seda esimesena tähele pannud itaallane Francesco Maurolico. Kuna taanlane panustas selle tähe uuringutesse aga enim, hakati seda nimetama Tycho supernoovaks (arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi).

Brahe ise kirjeldas sündmust nii: «Ühel õhtul, kui tavapäraselt uurisin mulle nii tuttavat taevalaotust, nägin kirjeldamatu üllatusena Kassiopeia seniidis ebatavalise suurusega eredat tähte. Avastusest oimetuna ei teadnud, kas uskuda oma silmi või mitte ... Uuel tähel polnud saba, seda ei ümbritsenud ükski udukogu, see oli kõigis aspektides sarnane teiste esimese suurusjärgu tähtedega ... Selle heleduse järgi sai seda võrrelda vaid Veenusega, kui viimane asub Maale kõige lähemal. Hea silmanägemisega andekad vaatlejad suutsid seda tähte selge taeva korral isegi keskpäeval näha. Öösel, pilvises taevas, kui teised tähed olid peidus, jäi uus täht nähtavaks läbi üsna paksude pilvede.»

Tõusis esiastronoomiks

Kuna igivana teooria põhjal oli tähtede sfäär muutumatu, ei uskunud ka noor teadlane esiotsa, et sinna võis tekkida uus ja hele täht. Kui esimene ehmatus möödus, mõõtis mees aga tähe koordinaadid ja tegi seda veel mitmel järgneval päeval, sest supernoovat nägi palja silmaga 17 kuud järjest. Alles seejärel see tuhmus ja kadus. Nii selguski, et see hele täht asus kindlasti Kuust kaugemal ja seega tähtede maailmas, mis iidvana õpetuse kohaselt ilmvõimatuna näis.

Tänu üllatuslikule vahejuhtumile pöördus Tycho taas aktiivselt astronoomiauuringute juurde, kuigi kaalus varem sellest ametist loobuda.

Samal ajal tekitas niivõrd ereda tähe ilmumine suurt segadust Euroopas ja selle kohta tekkis erinevaid teooriaid: ette hakati ennustama katastroofe, sõdu, epideemiaid, isegi maailmalõppu. Avaldati ka enamasti eksliku sisuga teadustöid, sest arvati, et tegu on komeedi või muu atmosfäärinähtusega. Alles 1573. aastal ilmunud Tycho Brahe teoses «De Stella Nova» («Uuest tähest») pandi asjad paika: pole mingit kahtlust – tegu on uue tähega, mis asub Maast väga kaugel.

Just taanlane panigi aluse tänapäevasele täheteadusele, sest tema vaatlused kinnistähtede ja planeetide asendite kohta olid oma aja kohta üsna täpsed. Mees väitis, et Kuu ja Päike tiirlevad ümber Maa, kuid teised planeedid ümber Päikese.

Observatooriumite rajaja

Tänu sellistele põhjapanevatele järeldustele tugevnes astronoomi, astroloogi ja alkeemiku autoriteet ja talle esitati kutse tulla loenguid pidama Kopenhaageni ülikooli. Brahe suurim rivaal ja kolleeg Johannes Kepler kirjutas hiljem: «Isegi kui see täht ei ennustanud midagi, tõstis ta igal juhul Tycho troonile ja andis maailmale suurepärase astronoomi.»

Taani ja Norra kuninga Frederik II toel sai mees riigi esiastronoomina rajada kaks observatooriumi Veni (Hveni) saarel Landskrona lähedal Sundis. Lisaks neile rajas täheteadlane saarele klaasikoja, apteegi, trükikoja ja paberiveski.
Mõni aasta enne oma surma tekkisid kangel natuuril aga erimeelsused Frederik II järeltulijaga, sest Christian IV pidas astronoomiaga tegelemist mõttetuks ajaviiteks. Brahe lahkus kodumaalt ja veetis viimased kaks eluaastat Püha Rooma Riigi keisri Rudolph II teenistuses Prahas. Rudolph II toel alustati ka uue observatooriumi ehitamist ja astronoom töötas selle kallal kuni surmani 1601, jõudmata lõplikku valmimist ära oodata.

ANDEKAS KULDNINA: Tycho Brahet võib julgelt nimetada 16. sajandi suurimaks astronoomiks. Ühena esimestest teadlastest taipas ta, et astronoomiat saavad edasi viia vaid täppisvaatlused. Kuldplaat teadlase ninal on toonaste kunstnike töödel õrnalt aimatav.

Surm pidusöögi tõttu?

Legend lahkus siitilmast enam kui 400 aastat tagasi, kuid tema surma põhjustes pole siiani selgusele jõutud. Ametliku versiooni kohaselt suri ta kuseteede haigusesse, neerupõletikku või neerupuudulikkusesse.

Ühe legendi järgi olevat kuulsa astronoomi manalateele viinud Praha lossis peetud kuninglik pidusöök. Taanlane polevat julgenud lauast tõusta ja tualetti minna, sest see oli vastuolus kuninglike kommetega – nii lõhkeski tema kusepõis.

Sajandite jooksul on tema surma kohta ringelnud veel teisigi oletusi, ent ühtki neist pole suudetud piisavalt tõestada.

Ainest Shakespeare’ile

Mitu ajaloolast on kahtlustanud ka mõrvamist. Nii väitis Taani ajaloolane Peter Andersen 2009. aastal, et täheteadlase tappis tema kauge sugulane krahv Eric Brahe Taani toonase kuninga Christian IV käsul, sest astronoomil olevat olnud armusuhe valitseja emaga. Väidetavalt tuli selline versioon ilmsiks Eric Brahe 600-leheküljelisest päevikust.

Mõned teadlased väidavad koguni, et Tycho mõrva asjaoludest oli teadlik ka Shakespeare, kes kasutas neid andmeid oma tragöödias «Hamlet».
Võimalikke mõrvareid on välja pakutud teisigi. Üheks võimalikuks tapjaks peetakse Brahe üht abilist, kuulsat Saksa astronoomi Johannes Keplerit. Johannes pööras kolleegiga tülli põhjusel, et viimane keeldus talle oma vaatlusandmeid tutvustamast. See mõrvaversioon käidi välja 2004. aastal ilmunud USA ajakirjaniku Joshua Gilderi raamatus «Taevalik intriig».

Kas Tycho mürgitati?

Esimest korda kaevati Tycho jäänused Praha jumalaema katedraalis asunud hauakambrist välja 20. sajandi alguses.

1996. aastal võeti ette uus ekspertiis, kusjuures teadlased tuginesid sel korral vaid varasema laiba väljakaevamise käigus eraldatud näidistele. Nüüd tõestati, et umbes 20 tundi enne surma tõusis täheteadlase veres järsult elavhõbeda kontsentratsioon. Suures koguses elavhõbedat leiti ka mehe habemest ja juustest, kuid põhjust ei suudetud kindlaks teha.

Igatahes peeti mürgitamisvarianti üpris tõenäoliseks, kuid ei välistatud ka elavhõbedat sisaldanud arstirohu kasutamist.

ELAB EDASI: 2005. aasta mais avas Rootsi kroonprintsess Victoria Veni saarel Tycho Brahe mälestuseks rajatud muuseumi. Veni saarel möödus suur osa kuulsa astronoomi elust. (STELLA Pictures)

Uurimine jätkub

2010. aasta novembris kaevasid Taani ja Tšehhi teadlased säilmed Praha jumalaema katedraalis asuvast hauakambrist uuesti välja, et tuua selgust mõistatusliku surma asjaoludesse. Suurt uurimisrühma juhtis Jens Vellev Taani Aarhusi ülikoolist ja tema alluvuses töötasid parimad arheoloogid, antropoloogid, arstid, keemikud, tekstiili- ja vanavaraeksperdid.«Ausalt öeldes polegi meie eesmärk välja selgitada, kas mees mõrvati või mitte. Meie püüame uurida Tycho Brahe kogu elu. Kuulsa astronoomi luud olid säilinud üllatavalt hästi,» teatas professor Vellev meediale.

Kui 1996. aastal leiti elavhõbedat Brahe habemest ja juustest, siis 2010. aastal tehti põhjalik analüüs luudele, et teada saada, millises koguses manustas mees endale valuvaigistina elavhõbedat ja kas see oli piisav surmaks. Seejuures võeti appi kõige moodsam tehnika.

Kuld ei olnud ainult ninal

Pärast säilmete uurimist jõudsid teadlased arusaamisele, et mehe surm polnud vägivaldne ja teda ei mürgitatud. Säilmetesse talletunud vähene elavhõbe ei saanud olla surma põhjus.

2016. aastal tulid teadlased lagedale veel ühe huvitava tähelepanekuga seoses kuus aastat varem alustatud uuringutega: mehe juuksed sisaldasid palju kulda. Seetõttu arvatakse, et astronoomi käeulatuses oli kogu aeg palju kulda, mis kandus edasi juustesse ja ka luudesse.Võimalik, et mees kasutas söömisel kuldtaldrikuid või rüüpas veini koos kullateradega või tarvitas kulda sisaldavaid arstimeid. Pole välistatud, et Brahe otsis alkeemikuna võimalusi kulla valmistamiseks.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?