Kas mul on eelsoodumus rinnavähi tekkeks? Geenitest annab vastuse

Liis Ilves, 11. november 2020

Eestlaste välja arendatud geenitest aitab täpsustada individuaalse riskitaseme rinnavähi tekkeks. Antegenesi asutaja onkoloog dr Peeter Padrik selgitab, kuidas personaalne geenitest aitab rinnavähki ennetada ja varakult avastada.

Rinnavähk on Eesti naiste seas kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Igal aastal diagnoositakse umbes 800 uut haigusjuhtu ja rinnavähi tõttu sureb aastas ligi 245 naist. Samas varakult avastatud rinnavähi ravitulemused on suure tõenäosusega väga edukad.

Rinnavähi täppisennetus

Eestis tehakse riiklikku rinnavähi sõeluuringut naistele vanuses 50–69. Paraku näitab statistika, et suur osa rinnakasvajaid avastatakse väljaspool skriiningu vanusegruppi. Peaaegu pooltel juhtudel on kasvaja avastamise hetkel juba rinnanäärmetest edasi arenenud ja seetõttu on haiguse prognoos küllaltki halb. Nüüd on aga meditsiinimaastikul uus võimalus – eestlaste välja arendatud rinnavähi geneetilise testiga saad teada enda personaalse vähiriski. Ja seda juba enne 50. eluaastat.

Riskid kasvajate tekkeks on väga erinevad. Üheks riskiteguriks on küll kõrgem vanus, kuid oluline osa on just geneetilisel eelsoodumusel. Uudse geenitestiga saabki hinnata personaalseid riskitasemeid ja rakendada niinimetatud täppisennetust.

Mitmete pahaloomuliste kasvajate geneetiline eelsoodumus tuleneb muutustest paljudes pärilikkustegurites. Seega võtavadki uudsed geenitestid vähiriski hindamisel korraga arvesse tuhandeid geneetilisi variante.

Personaalne lähenemine

Rinnavähi geenitesti eesmärk on leida üles kõrgenenud vähiriskiga naised, kellele sõltumata vanusest anda individuaalseid soovitusi. Test annab vastused, milline on konkreetne riskitase, mis vanuses tuleks alustada mammograafilise sõeluuringuga, kas tuleks teha täiendavaid meetmeid rinnavähi ennetamiseks ja mida ise saad riski vähendamiseks ette võtta. Lisaks annab test informatsiooni, milliste muutuste ja tunnuste korral tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.

Kui tavapäraselt alustatakse sõeluuringut Eestis 50aastaselt, siis osal naistel on sama kõrge vähirisk juba oluliselt nooremas eas. Näiteks kui 35aastase naise testitulemus näitab, et vähi riskitase on kõrge, soovitatakse tal sõeluuringut alustada juba 36aastaselt.

Soovitused tervisekäitumiseks

Lisaks antakse koos testiga detailsed juhised tervisekäitumiseks. See on see, mida saab iga naine juba täna iseenda heaks ära teha. Uuringud näitavad, et kõrgenenud kehakaal ja alkoholi tarvitamine tõstavad oluliselt rinnakasvajate tekkeriski. Seega on äärmiselt oluline hoida kehakaal kontroll all, olla füüsiliselt aktiivne ja tarbida alkoholi mõõdukalt.

Üks rinnavähi tekke riski tõstev faktor on ka menopausi hormoonasendusravi. Seda on oluline endale teadvustada ja hormoonravi määrava arstiga arutada, milline oleks sobiv ravikombinatsioon ja pikkus. Hormoonasendusravi otsustamiseks on samuti väga hea teada enda personaalset rinnavähi riskihinnangut – kui risk on madal, on naistel suurem julgus kasutada hormoonasendusravi ja vastupidi.

Eesmärk vältida suremust

Rinnavähi ravimeetodid on aastatega küll kõvasti edasi arenenud, aga kõige efektiivsem on ravi siiski varases staadiumis. Ka levinud kasvajaid on võimalik pikaajaliselt kontrolli all hoida, aga sellele lootma jääda ei saa. Kui praegu on võimalus enda personaalset riskitaset määratleda, tuleb seda kindlasti teha. Eesmärk on muuta rinnakasvajate ennetus võimalikult individuaalsetele riskidele kohandatuks ja seeläbi avastada kasvajad varem, kõrgenenud riski korral proovida vähendada tervisekäitumise meetmetega kasvaja tekke riski. Lõplik eesmärk on vältida enneaegset suremust.

Kuidas testimine käib?

Geenitesti saad teha mugavalt kodus – postiga saadetakse spetsiaalne põsekaapepulk, millega tuleb põse siseküljelt võtta pärilikkuse ainet ja saata see tagasi laborisse.

Laboris tehakse vastav DNA-analüüs, andmete kvaliteedikontroll ja vastav tarkvara arvutab selle põhjal vähi riskiskoori.

Kuue nädala jooksul saabuvad tulemused – põhjalik kliiniline raport sisaldab individuaalseid soovitusi ja selgitusi edasiseks. Lisaks toimub videosilla vahendusel konsultatsioon arstiga, kes raporti üksipulgi lahti selgitab. Vastav raport läheb ka tervishoiu infosüsteemi, kust perearst selle tulemusi näeb ja saab vajadusel õigel hetkel uuringule suunata.

Praegu on tegu tasulise tervishoiuteenusega ja see maksab 199 eurot.
Test on soovituslik naistele vanuses 30–75.

Rohkem infot leiad veebilehelt Antegenes.ee.

Allikas: dr Peeter Padrik

Pea meeles!

Kõik naised peaksid olenemata vanusest jälgima regulaarselt oma rindu, sest rinnavähk võib areneda ka uuringutevahelisel ajal. Eriti tähele­panelik tasub olla järgmiste ohu­märkide korral:

  • tihenenud ala rinnakoes;
  • rinnakuju ja naha muutused;
  • eritis rinnanibust;
  • kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Selliste sümptomite ilmnemisel pöördu kindlasti perearsti või güneko­loogi poole.

Ära maga maha!

Eestis kutsutakse rinnavähi sõel­uuringule 50–69aastaseid ravi­kindlustatud naisi iga kahe aasta järel. 

2020. aasta sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel naistel on veel võimalik osaleda sõeluuringul kuni 2021. aasta jaanuari lõpuni. Tänavu oodatakse rinna­vähi sõeluuringule naisi sünni­aastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970.

(Pexels)

KAKS NAIST, KAKS LUGU:

Teadlikkus annab hingerahu

Hanna (28): «Rinnavähk on minu pere paraku väga lähedalt puudutanud. Kuna eelsoodumus võib olla geneetiline, tahtsin teada, kui palju varem peaksin mina hakkama käima kontrollis ja kui suur on minu riskitase saada rinnavähk.

Geenitest näitas, et minu riskitase on üsna kõrge ja peaksin hakkama kusagil 37–38aastaselt kontrollis käima. Riskitase on küll kõrge, aga arst selgitas personaalse konsultatsiooni käigus selle kenasti minu jaoks lahti. Ta selgitas, et see ei ole kindlasti halb, vaid lihtsalt minu eelsoodumus on suurem. See aga ei tähenda, et rinnavähk kindlasti tuleb. Oluline on lihtsalt teha teatud ennetavaid meetmeid, näiteks toituda õigesti ja alustada varem sõeluuringutega.

Seega ei pannud tulemus mind liigselt muretsema. Sain rohkem kindlustunnet, millal veel rohkem hakata endale tähelepanu pöörama. Tegelikult juba praegu ongi õige aeg seda teha! Teadmine, et minu riskitase saada rinnavähk on kõrge, ei ole kuidagi koormav, pigem andis see rahulolu- ja kergendustunde.
Suurim võti on geenitesti lihtsus ja personaalsus – seda on väga lihtne teha ja tulemused tulevad kiiresti. Ülioluline on seegi, et lisaks raportile saad konsulteerida arstiga, kes selgitab kõik punkt punkti haaval lahti ja vastab kõikidele tekkinud küsimustele. Sain personaalseid soovitusi väga mugavas vormis.

Kindlasti soovitan kõigil see ette võtta! See on vähim, mida saame oma tervise heaks teha. Ja see investeering tasub ennast kindlasti ära – see annab hingerahu.»

Geenitest on investeering iseenda tulevikku

Kaia (33): «Esimest korda puutusin vähiga kokku kümneaastaselt, kui emal avastati haruldane kilpnäärmekasvaja. Tol ajal ei tajunud ma ilmselt selle teema tõsidust haiguse kontekstis, vaid pigem mõtlesin sellele, kas ema jääb elama. Pärast kolme operatsiooni suutis ta selle pahalase õnneks seljatada ja praegu on minu lastel äge vanaema. Toona läbi elatu mõjutas mind siiski palju ja täna mõtlen väga oluliselt enda tervisele. Ma ei taha, et mu lapsed peaksid tundma muret ja kurvastust ema tervise pärast, nagu mina omal ajal läbi elasin.

16–17aastaselt oli mu vasak rind suurem ja tundsin seal suurt tükki. Kohe ma arsti juurde ei kiirustanud, sest olin lugenud, et rinnad võivad areneda erineva kiirusega. Tükk muutus aga suuremaks ja esimesel ülikooliaastal otsustasin lõpuks arsti juurde minna. Mind suunati kirurgi juurde, võeti rinnast koeproov ja saadeti lõikusele. Õnneks oli tegu healoomulise kasvajaga. Kui oleksin läinud arsti juurde varem, oleksin saanud selle kasvu pidurdada ravimitega. Oluline õppetund – arstile minekut ei tohi kunagi edasi lükata.

Pärast seda elasin rahulikult kümme aastat rindade tervisele mõtlemata. Sünnitasin kaks imearmast tütart ja sain mõlemale lapsele üle aasta rinda anda. Paar aastat pärast teise lapse imetamise lõpetamist tundsin taas vasakus rinnas tükki. Koeproov oli korras ja kirurgilist sekkumist see otseselt ei vajanud. Kuna aga tekkinud tükid hakkasid mind häirima, otsustasin siiski lõikuse teha.

Rinnavähi geneetilise riski testi otsustasingi teha seetõttu, et teada saada, kui suur on minu isiklik vähirisk ja mida teha, et oma tervist hoida ja vähki ennetada. Test näitas, et minu rinnavähi risk on keskmisest madalam. Arst andis mulle konkreetsed soovitused, kuidas ja mida edaspidi jälgida ning millal kontrolli minna.

Mulle tundub, et selle testi tegemine on investeering enda tulevikku. See kõlab küll klišeelikult, aga tervis on meie kalleim vara. Kahjuks mõtleme sellele sageli liiga hilja.»

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?