Aususe eest trellide taha? Estonia hukku uurinud režissöör anti kohtu alla

Tõlkinud Allan Espenberg, 11. november 2020

Reisiparvlaeva Estonia hukkumisloost dokumentaalfilmi vändanud Henrik Evertsson sai pärast filmi väljatulekut küll üleöö kuulsaks, kuid tuntusega kaasnesid ka kuriteokahtlustused ja süüdistused.

Rootsi ajakirjanik, fotograaf ja dokfilmitegija Henrik Nils John Evertsson (33) sündis Östersundi linnas Rootsis, kuid elab juba viimased 12 aastat Norras.

2000ndate alguses õppis Henrik Jämtlandi Wargentini gümnaasiumis Östersundis. Samal ajal võttis nooruk agaralt lisakursuseid, nii sai ta näiteks juhikoolitust täiskasvanuhariduse õppeühenduses ja laiamahulist meediakoolitust oma kodugümnaasiumis.

Peatselt astus Henrik Oslo ülikooli ja sai bakalaureusekraadi fotoajakirjanikuna. Ülikoolist väljastatud diplom kinnitab, et õpihimuline noormees sai piisavalt teadmisi ajakirjanikutööst, rahvusvahelisest ja mitmekultuurilisest ühiskonnast, fotograafia põhikursusest, fotoesteetikast, meedia kohast ühiskonnas, ajakirjanduseetikast jne.

Seejärel studeeris Henrik veel Norras kriitilise ja uuriva ajakirjanduse fondi ning ajakirjandusinstituudi korraldatud kursustel.

Varakult ajakirjandusse

Henrik asus ajakirjanduses leiba teenima juba pärast keskhariduse omandamist. Neljateistkümne pika aasta jooksul töötas inglise, rootsi ja norra keelt nii kõnes kui ka kirjas vabalt valdav mees küll fotograafi, videoajakirjaniku ja uuriva ajakirjanikuna (enamasti vabakutselisena) väga paljudes Rootsi ja Norra meediaväljaannetes ning -kompaniides. Norra riigiringhäälingus NRK tegi laia silmaringiga Henrik uurivat ajakirjandust viljelevale telesaatele «Brennpunkt» mitu ägedat dokumentaalfilmi ja saatelõiku. Viimastel aastatel on ta olnud oma dokfilmide režissöör ja stsenarist, aga ka operaator, toimetaja ja produtsent.

Eestikeelne laul

2004. aastal valmis Henriku käe all dokfilm «Sällan hostar hackspetten», mis räägib 1990ndatel tegutsenud abiorganisatsioonist Estlandshjälpen i Jämtland. Pärast Baltimaade iseseisvuse väljakuulutamist soovisid paljud rootslased aidata Läänemere teisel kaldal asuvaid elanikke nende uues vabaduses. Nii asutatigi eluliselt tähtis ühendus, et koguda siinmail puudust kannatavatele lastele raha, riideid ja mänguasju, samas kui organisatsiooniga liitus neidki, kel olid õilsate plaanidega sootuks teistsugused kavatsused ...

Muuseas, samas dokfilmis lauldakse eesti keeles ka postipoisi laulu ja näeb mitut puhku sinimustvalget kõrvuti Kalevipojaga.

Väga hea silmaga Henrik on teinud ka mitu pikka fotoseeriat erinevatel teemadel, näiteks «Chinese Smokers», «Burlesque», «B/W», «Portraits» jne. Tema tehtud «Lady Gaga» pildid aitasid aga ajalehel Länstidningen 2009. aastal võita konkursi European Newspaper Award.

Hulgaliselt auhindu

Henrik nomineeriti 2010ndatel mitmel korral erinevatele meediaauhindadele ja nii mõnegi hinnalise preemia on ta ka koju viinud. Nii anti mehele 2016. aastal Norra aasta foto valimistel teine auhinnaline koht videodokumentaali eest. Kaks aastat hiljem nimetati Henrik Norra parimaks vabakutseliseks ajakirjanikuks dokfilmi «Rasekrigerne» eest. Film jutustab Skandinaavia maade natsiorganisatsioonist Põhjala Vastupanuliikumine, mille tegemistel filmitegijad kahe aasta jooksul hoolikalt silma peal hoidsid. Võib oletada, et Estonia hukku puudutava seriaali eest ei jää samuti preemiad tulemata.

Henriku koduleheküljel (www.evertsson.no) iseloomustatakse meest aga nõnda: «Põhja-Rootsi metsas üles kasvades oli tal aega mõelda, harjutada ja arendada oma stiili, mis tegi temast juba varases eas auhinnatud fotoajakirjaniku ja filmitegija. Henrik on oma südames dokumentalist, kuid tal on kogemusi ka teistes valdkondades ning ta on alati valmis väljakutseteks. Tema loomingut on avaldatud enam kui sajas ajalehes ja ajakirjas ning tema filme on näidatud Rootsi kinodes.»

Pidev huvi Estonia vastu

Kui parvlaev Estonia 1994. aasta sügisel põhja läks, alustas väike Henrik just kooliteed. Huvi sajandi ühe suurema laevakatastroofi vastu sai alguse juba pisikese poisina ja enda sõnul on ta lugenud kõike, mida ulatuslikust tragöödiast on kirjutatud. Eriliselt olevat Henrikut pidevalt närinud küsimus, kuidas laev nii kiiresti uppus? Põhjalikumalt hakkas ta Estonia katastroofi uurima umbes viisteist aastat tagasi.

Mitmesugustest mõtetest arenes lõpuks välja idee teha korralik ajakirjanduslik ülevaade sellest, kuidas ja miks kõik juhtus. Henrik kasutas koos kaaslastega Estonia juurde sukeldumisel kaugjuhtimisega allveerobotit, millega uuriti üle laeva kõik küljed ja esijoones otsiti kahjustusi laevakeres. Ühelt parvlaeva küljelt leitigi auk, millest saigi uue filmi peaargument. Kõne all olev leid on neli meetrit pikk ja 1,2 meetrit lai, mis ulatub nii veepiirist alla kui ka üles. «See leid heidab Estonia katastroofile uut valgust,» usub dokumentalist kaljukindlalt.

Läheb kohtupinki?

Viieosaline dokfilm «Estonia – leid, mis muudab kõike» jõudis Rootsi, Soome, Taani ja Norra publikuni Estonia huku aastapäeval, 28. septembril 2020. Pärast filmi esilinastust sai Henrikust üleöö väga populaarne tegelane. Andekalt filmitegijalt püüdsid korraga intervjuud kätte saada paljud meediaväljaanded, sealhulgas Eesti ajalehed. Estonialt eluga pääsenud ja hukkunute lähedased tänasid meest aga tehtud suure töö ja küsimusi püstitanud filmi eest.

Uus tõlgendus ajas liikvele ka Rootsi, Eesti, Soome valitsuse ning päevakorda on tõusnud uue uurimise alustamine. Samas on osa rootslastest marutigedad, et Henrik üldse sellise filmi tegi. Rootsi ajalehele Aftonbladet antud intervjuus tõdes ta: «Olime oma meeskonnaga suurepäraselt teadlikud asjaolust, et meile võidakse esitada ametlik süüdistus hauarahu rikkumises. Samas ei usu mina hetkekski, et oleks kerekahjustusi filmides toime pannud kuriteo või solvanud katastroofi ohvreid.»

Praeguse info kohaselt hakatakse järgmise aasta jaanuaris Göteborgi ringkonnakohtus arutama süüdistust Henrik Evertssoni ja filmi konsultandi Linus Anderssoni vastu. Kui mehed tunnistatakse süüdi Estonia hauarahu rikkumises, võidakse nad kuni kaheks aastaks trellide taha saata.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?