ÄRA MINE PENSIONILE! "Tööl käimine hoiab vaimu erksana," ütleb tööpsühholoog

Merle Luik, 30. oktoober 2019

Ehkki paljud vanemaealised pelgavad, et ei jõua tööl noortega sammu pidada, julgustab tööpsühholoog Ave-Gail Kaskla vanemaid prouasid-härrasid oma väärtust tunnetama ja tööl aktiivseks jääma.

Möödunud aastal Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi tehtud uuringus selgus, et eestlased, eriti nooremad, on töötavatest vanemaealistest kõneldes eelarvamustes kinni. Nii näiteks usutakse, et vanemaealised on vastu uuendustele, pole suutelised kasutama nüüdisaegset tehnikat ja on kaotanud oma loomingulisuse. Uuringu järgi peetakse üle 50aastaseid töötajaid alandlikeks ja pessimistlikeks, «mõistagi» on neil ka kehv tervis.

Tööpsühholoog Ave-Gail Kaskla sõnul on ka selles eas töötajatel endil probleeme eneseusuga – sageli kaheldakse, kas selles vanuses ikka ollakse tööturul väärtuslikud ja vajatud. «Ja kui ka tööandja ei oska vanemaealiste töötajate plusse, näiteks kogemust, kohusetundlikkust ja pühendumust ära kasutada, võibki tekkida tunne, et «ah, mis nüüd mina»,» tõdeb psühholoog. «Tegelikult on aga enamasti nii, et need, kes on elu jooksul harjunud ennast täiendama, saavad uusi töövõtteid või tehnikaid õppides noortega võrdselt hakkama ka hilisemas keskeas.» Siinkohal julgustabki Ave-Gail kõiki vanemaealisi oma väärtust tunnetama ja tööl aktiivseks jääma – see on oluline ka vaimse tervise jaoks.

Enese arendamiseks pole kunagi hilja

Tihti väidetakse, et vanemas eas on õppimine keeruline ja uute oskuste omandamine vaat et võimatu. «Kindlasti on inimesi, kelle puhul see peab paika, seda tegelikult vanusest olenemata,» möönab psühholoog. «Aga on ka väga palju neid, kes tõestavad vastupidist. Järjest enam koolitajaid ja värbajaid mõtleb sellele, kuidas vanemaealisi kaasata. Ka tulevikule mõtlevad tööandjad mõistavad, et kogenud ja motiveeritud inimest ei tohi tööturult kõrvale jätta, vaid tuleb aidata tal kohaneda ja vajadusel võimaldada täiend- või ümberõpet.»

Kaskla usub, et väga palju saab ära teha ka inimene ise. «Kui ebakindlus kimbutab, tuleb alustuseks endale selgeks teha, kas tegemist on reaalse probleemi või hoopis hirmuga. Eraldage faktid tunnetest, mõtetest ja arvamustest. Ja kui selgub, et tegemist on tõesti vanusest tuleneva töövõime vähenemisega, peaks sellest rääkima oma otsese ülemusega,» julgustab ta.

Näide elust enesest

Sageli on olukordi, kus teatud töövõtted sobivad paremini eakamale ja teised jälle nooremale töötajale. Selle selgitamiseks toob Kaskla näite päriselust. «Ettevõttes töötavad kaks müügiesindajat, kellel on samad tööülesanded. Üks on vanuses 30+, teine 60+. Noorem on edukas kliendikohtumistel ja saab palju päringuid. Aga kuna ta ei tunne väga hästi turgu ega konkurente ning tal puudub püsivus süveneda, pole tema koostatud pakkumised sageli edukad.

Vanem aga ei tunne enam huvi mööda riiki ringirändamise vastu ning teeb vaid üksikuid kliendivisiite. Samas suudab ta kõik saadud päringud vormistada tellimusteks, kuna süüvib detailidesse ning tunneb turgu ja konkurente nagu oma viite sõrme. Tark juht paneks sellise paari puhul need kaks omavahel kokku nii, et 30+ toob päringu majja ja 60+ vormistab edukad pakkumised. Nõnda tõuseb tulu kõigile.»

Svea Rohtla (Jake Farra)

Miks teie tööl käite?

Svea Rohtla (67): «Mulle meeldib inimeste keskel olla.»
Varem suure ettevõtte raamatupidamisosakonnas töötanud Svea on poole kohaga ametis Ajaloomuuseumis, kus ta müüb pileteid, suhtleb külalistega ja tegeleb broneeringutega.

«Mulle väga meeldib see töö. Mulle meeldib inimeste keskel olla, suhtlemine sobib mulle hästi. See ongi peamine, miks ma tööl käin, kuigi võiksin olla ka kodune pensionär.

Meil on kollektiivis ka hästi palju noori inimesi ja see on väga tore. Noored on energilised. Vanemad ehk kohusetundlikumad, lojaalsemad ja empaatilisemad. Aga nad tasakaalustavad üksteist. Töökollektiivis peabki olema eri vanuses inimesi.

Tööl käimine on oluline. Eriti kui oled üksi jäänud, on töö kindlasti üks selline koht, kus saab elule sisu. On kolleegid, kellega saab eri teemadel rääkida.
Kui mina laps olin, oli minuvanune inimene tõesti vana nii välimuselt kui ka olemuselt. Tänapäeval püsivad inimesed kaua nooremad. Tööl käimine ka soodustab seda, kohe päris kindlasti!»

Jaan Kirss (Jake Farra)

Jaan Kirss (67): «Koostööd noorema generatsiooniga on harivad ja põnevad.»
Jaan on meelelahutaja igas mõttes. Korraldab perefirmas koos pojaga pulmi, suve- ja talvepäevi, koolitusi. Ta on ka sadadele lastele toonud jõuluvanana rõõmu.

«Oma töös pole ma veel tunnetanud vanusest tulenevat vahet. Kui, siis ainult positiivset, seoses elukogemusega. Koostööd noorema generatsiooniga on harivad ja põnevad.

Mind ümbritsevad aktiivsed inimesed. Nende hulgas on minuvanuseid ja ka vanemaid. Vanus pole küll mingi probleem. Ma ei tunneta oma vanust, seega teen kõiki neid asju, mida siianigi elus olen oluliseks pidanud. Ideid, mille kallal töötada ja mida ellu viia, on liigagi palju – alates oma muusika ja sõnade kirjutamisest kuni videote ja filmide tegemiseni.

Omavanustele soovitan mitte olla laisk. Tulla toast välja, liikuda, suhelda, arendada oskusi.»

Aivar Koitla (Jake Farra)

Aivar Koitla (58): «Vanemaealine on küll ehk aeglasem, kuid see-eest ei sahmi tühja.»

Aivar töötab ventilatsiooniinsenerina ja on suurepärane näide sellest, kuidas olla pensionieelikuna aktiivne. Ise ta end vanemaealiseks ei nimeta, pigem ikka keskealiseks.

«Usun, et pensionieelikud ja pensionärid soovivad tööl käia mitmel põhjusel. Ühelt poolt on selleks tavaline materiaalne vajadus. Teisalt soov olla veel vajalik teistele inimestele ja ühiskonnale. Vanem inimene on kogunud oma eluea jooksul niivõrd palju teadmisi ja kogemusi, et ta tahaks ikka ja jälle anda oma panuse või jagada oma kogemust.

Paraku suhtutakse vanemaealistesse ikkagi eelarvamuslikult. Kõige enam arvutite ja nutiseadmete kasutamisega seoses. Eeldatakse, et nad ei saa hakkama. Samuti arvatakse kahjuks, et vanemaealine tegeleb pidevalt enda ravimise ja haigustega. Samas on mul küllaga kogemusi, mil just noorem kolleeg on pidevalt haiguslehel. Eriti kui tööl läheb midagi nii, nagu ei peaks.
Vanemaealisel töötajal on mitmeid eeliseid, näiteks stabiilsus ja lojaalsus. Vanemaealine on küll ehk aeglasem, kuid see-eest ei sahmi tühja. Ehk nagu on üks ütlemine: noorel inimesel on küll kiiremad jalad, kuid vanem inimene teab vähemalt, kuhu joosta. Tänu oma elukogemusele suudab vanem inimene sageli teha ka ratsionaalsemaid otsuseid. Samas olen seda meelt, et põlvkondi vastandada ei tasu, ja usun, et vastastikune sünergia tuleb pigem kasuks.
Ise jälgin pidevalt õppimisvõimalusi. Hiljutigi osalesin näiteks energia- ja ressursitõhususe koolitusel, mille viisid läbi noored insenerid. Olen plaaninud minna ka veel kõrgharidust omandama. Mitte küll päevasesse õppevormi. Eestis on nii kutse- kui ka kõrghariduse omandamiseks väga head võimalused. Ka e-õppe võimalused mujalt maailmast on ülihead.

Ma ei kavatse pensionile jääda enne, kui peaksin vanadusest väetiks jääma ja hakkab esinema liiga palju tervisehäireid. Kuid ka siis on võimalik osaleda ühiskonnaelus kas arvuti abil või kuidagi muul moel vastavate organisatsioonide ja ettevõtmiste kaudu.»


Pensionireform toob muudatused

2021. aastal jõustuvad esimese samba pensionireformi muudatused. Edaspidi saab iga inimene ise otsustada, kui suure koormusega ta soovib töötada, millal pensionile minna ja mis mahus pensioni saada. Pensioni saamist on võimalik tulevikus ka ajutiselt peatada ja alustada sellega taas sobival hetkel. Lisaks muutub pensioni arvestamise valem, mis muudab pensionid võrdsemaks.

Need muudatused annavad inimesele võimaluse paindlikult tööd teha ja sobival hetkel taas pensioni võtta, sest töötamise ajal jätkub pensionivara kasvatamine. Seega, mida kauem pensionile minekut edasi lükata, seda suurem saab olema ka igakuine pensioni väljamakse.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?