Aiko – maailma kõige kurvem printsess

Tõlkinud Allan Espenberg, 30. oktoober 2019

Möödunud nädalal Krüsanteemtroonile tõusnud keiser Naruhito ja keisrinna Masako ainus tütar Aiko on pidanud elama suures üksinduses ning kogema jõhkrat koolivägivalda.

Kroonprints Naruhito armus tuntud diplomaadi Hisashi Owada vanemasse tütresse Masakosse 1980ndate lõpus. Troonipärija vanemad polnud algul võimalikust miniast kuigi vaimustunud, kuid andsid 1993. aastal siiski loa abiellumiseks. Lootuses, et noorpaar täiendab üsna pea keiserliku perekonna ridu meesoost järeltulijatega.

Aeg kulges omasoodu, aga kroonprintsess Masako ei rasestunud. Alles kuus aastat pärast pulmi teatas naine viimaks lapseootusest, kuid rõõmus ootus lõppes nurisünnitusega. Siniverelised ise pidasid kurva sündmuse põhjuseks ajakirjanduse pidevat tähelepanu ja survet keiserliku troonipärija ilmale toomisega. Õnneks sündis siiski kaks aastat hiljem, 1. detsembril 2001 Aiko ehk Toshi printsess.

Naruhito tundis isaduse üle üüratut rõõmu, kuid Masakot hakkas kimbutama sünnitusjärgne depressioon. Tõsine haigus kestis umbes kümme aastat. Põhjust ei pea kaugelt otsima – aastaid ootas avalikkus Masakolt last ja eelkõige poega. Kui naine lõpuks emaks sai, sündis kõigi pettumuseks tüdruk. Nii hakkaski Masako järgnevatel aastatel iseend süüdistama suutmatuses kroonprintsile poega kinkida.

Meedia tegi liiga

Kuigi Masakoga tegelesid parimad arstid, olukord halvenes. Alates 2002. aastast ei näidanud vaimsete häirete küüsis vaevlev kroonprintsess end peaaegu üldse enam avalikkusele. Paar aastat hiljem oli keisrikoda sunnitud teatama Masako üldise kohanemise sündroomist, mille põhjuseks pakuti suutmatust harjuda eluga keisripalees.

Teisalt spekuleeris avalikkus, et kroonprintsessi kurbust ja stressi ei põhjustanud tütre sünd, vaid meediakriitika. Piinava ebakindluse kõrval heideti naisele ette ka pillavat eluviisi. Austraalia ajakirjanik Ben Hills nimetas Masakot aga vangiks kuldpuuris: «Teda ei võetud tõsiselt, mistõttu arenesid välja psüühikahäired. Ta ei tohtinud loata lossist lahkuda, tal polnud isiklikku krediitkaarti ega passi. Teda ennastki poleks nagu olemas olnud ...»

Selle kõige taustal kannatas ehk kõige enam väike printsess Aiko. Nii saigi tüdrukust, kellel oleks pidanud olema kõige õnnelikum lapsepõlv, surmtõsine printsess. Või maailma kõige kurvem printsess.

Karm koolivägivald

Pisike Aiko polnud võrreldes eakaaslastega sugugi elurõõmus. Väga keeruline on leida tema varajasest lapsepõlvest mõndagi fotot, millel printsess naerataks. Ka üldsuse ette sattus tüdrukuke üliharva, sest vanemad ei võtnud teda üritustele kaasa. See küttis hagu kuulujuttudele, et laps on alaarenenud ja pole suuteline õppima. Kurjemad keeled pookisid külge isegi Aspergeri sündroomi.

Kui kolmeaastasena lasteaeda minnes huvituski printsess ühtäkki võimlemisest ja muusikast, kerkisid tõsisemad probleemid esile koolis – tüdruk ei suutnud klassikaaslastega ühist keelt leida. Esialgu varjas Aiko vanemate eest oma muresid ja talus vaikides kiusamist ning mõnitamist, mille taga olid peamiselt tema klassi poisid. Loomult leplik tüdruk ei soovinud hõivatud isa ja hapras meeleseisundis ema veelgi rohkem kurvastada ning nende tuju rikkuda karmi tõega, et teised lapsed ei suhtu temasse hästi.

Ravi ja suhete silumine

Asjade tegelik käik ilmnes alles 2010. aastal. Ühtäkki hakkas Aiko kurtma halba enesetunnet, nõrkust ja kõhuvalu. Arstid ei suutnud haigusi tuvastada ja tegid rutaka järelduse, et tüdruk on täielikult terve, kuid stressis tõenäoliselt eesseisvate eksamite pärast.

Mõni aeg hiljem selgus, et tõsised sümptomid on organismi reaktsioon stressile: koolikaaslased hirmutasid printsessi niivõrd, et Aiko keeldus kategooriliselt kooli minemast. Olukorra kergendamiseks soovitasid arstid koolis käia küll iga päev, aga ainult kolmeks tunniks ja ema saatel.

Ühe kuulduse põhjal vihastas tütrega toimunu kroonprints Naruhitot sedavõrd, et tulevane keiser sõimas koolidirektori ränkade sõnadega läbi. Lisaks olevat Naruhito nõudnud, et koolitöötajad manustaksid lõunasöögi ajal eriti metsikutele ja üliaktiivsetele lastele rahusteid. Keisrikoja esindajate kinnitusel ei vastanud kuulujutud tõele ja on meedia haige fantaasia vili.

Lõpuks lahenes konflikt rahumeelselt. Pärast vajalikku ravi korraldasid Aiko sugulased peo, kuhu kutsuti nimme ka printsessi kiusajad, et need saaksid vabandust paluda ja suhteid siluda.

Anoreksia või mitte?

Erinevalt teistest kuningakodadest pooldab Jaapani monarhipere võimalikult salastatud elustiili ja seetõttu räägitakse neist maailma ajakirjanduses vähe. Siiski lekib aeg-ajalt avalikkuse ette uudiseid ka sealse keisripere liikmetest, millest mõni on ametlik teade ja mõni alusetu kuulujutt.

Nii ringles mingil ajal meedias kõmu Aiko väidetavast anoreksiast. Keisrikoda uudist ei kommenteerinud, kuid printsessi 15. sünnipäevaks avaldatud fotod jätsid teise mulje. Neil fotodel oli neiu väga kurnatud ja tunduvalt kõhnem kui paar kuud varem. Võis üksnes aimata, et isegi pingutatud naeratus nõudis temalt palju jõudu.

Ajakirjandus on pikalt arutlenud, mis võis terve ja sportliku tüdruku anoreksiani viia. Üks võimalus võib olla tema tagakiusamine ajakirjanduses. Samas arvatakse, et Aiko vastuvõtlikkus psüühilistele häiretele võib olla emalt päritud. Veel oletatakse, et näljutamise ja teiste tervisehäirete tagamaad võivad peituda keerulistes suhetes lihaste vanematega. Ehk tunnevad Naruhito ja Masako siiani pettumust võimetuses ilmale tuua meessoost järeltulija?

Tulevik Oxfordis

Noore printsessi puhul väärib sügavat kummardust tema pühendumus. Eeskujuliku ja tubli õpilasena on ta alati püüdnud ära teenida vanemate austust ning armastust. Mõni aeg tagasi asus neiu põhjalikult tudeerima inglise keelt, sest soovib isa eeskujul minna kõrgharidust omandama Oxfordi ülikooli. Ka koolist tunnistati, et printsess on inglise keeles üks paremaid.

Lisaks seob Aikot huvi sportimise vastu. Neiu on mänginud võrk- ja korvpalli ning tegelenud ka sumoga. Mehelikku spordiala harrastades ilmus printsess sageli avalikkuse ette katkiste ja kriimustatud põlvede ning säärtega. Meedia nahutas last korduvalt selle eest, et too ei käitu daamile kohaselt. Ühtlasi hurjutati ema, et too piisavalt tütart ei jälgi. Samas püstitati ka teooriaid, et laps vigastab end tahtlikult.

Veel on teada, et printsessile meeldib rütmivõimlemine, savinõude valmistamine, lillede ja loomade eest hoolitsemine, klaveri- ja viiulimäng, joonistamine ning kalligraafia. Andekas neiu olevat kirjutanud isegi näidendeid.

Naised Jaapanis võimule ei saa

Keiser Naruhito (59) järel seisab troonipärimisnimekirjas tema noorem vend Fumihito ehk kroonprints Akishino (53).

Kolmandal kohal on Fumihito poeg, prints Hisahito (13).

Aikol (17) ei avane kunagi võimalust keisrinnana troonile tõusta, kuigi ühel avaliku arvamuse küsitlusel toetas 84% jaapanlastest mõtet, et naine võiks riiki juhtida.

Kui Aiko abiellub tavakodanikuga, jääb ta ilma keiserlikust tiitlist, pärandusest ja privileegidest.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?