Tiina Park: "Mu isal oli üks armuke ka – helesinise objektiiviga fotoaparaat Leica."

Verni Leivak, 30. oktoober 2019

Rahvusooperi Estonia esimese korruse fuajeed ehivad praegu haruldased fotod, mille autor on teleprodutsendi Tiina Pargi isa Armin Alla. «Lapsepõlvetunne tuli neid pilte vaadates peale.»

Tiina oli viieaastane, kui isa kinkis talle fotoaparaadi Ljubitel. Väikesele tüdrukule tundus aparaat koletu suur, sest pildi tegemiseks pidi seda suisa kõhu peal hoidma. Ka suvel maal puhates õpetas teatrifotograafist isa tütrele, mis on kaadri kompositsioon ning suur, keskmine ja üldplaan. Või seda, et inimese pea ei tohi kuhugi kaadri alaossa jääda, mis siis, et tagaplaanil kõrgub ilus kirik. Õpetas sedagi, et merd pildistades ei tohi silmapiir kunagi viltu vajuda.

Polnud siis mingi ime, et Tiinast edaspidi televisiooni saatejuht, režissöör ja produtsent sai. Arvukatel reisidel on naine ikka ise imekauneid ja huvitavaid pilte teinud ning vajadusel ka oma praegustele reisisaadetele operaator olnud. Viimati tuli Tiinal operaatori roll taas enda õlule võtta Ukrainas Lvivi linnas, kus salvestati järjekordset reisisaadet.

Tartu ülikoolis ajakirjandust tudeerides õppis Tiina kolmandal kursusel ka noore aspirandi Ülo Vooglaiu juhtimisel fotokunsti. Olles näinud naise pildiseeriat kevadel Emajõe ääres päevitajatest, nentis Vooglaid, et see tudeng küll rohkem fotograafialoengutes käima ei pea.

ISA PORTREED: Elukutselise fotograafi oskused omandas Armin Alla vendade Parikaste ateljees Tallinnas. Estonia teatri fotograafina asus mees ametisse 1944. aastal.

Isa kasvatas ja mõjutas

«Isal oli üks armuke ka – helesinise objektiiviga fotoaparaat Leica. Keegi meist – ei ema ega meie, kolm õde, tohtinud seda ilusat kaamerat puutuda,» meenutab Tiina. Balletitantsijast isa Armin soetas aparaadi Saksa ajal ja tegi sellega tõeliselt häid pilte. Peamiselt muidugi oma koduses Estonia teatris, ja seda juba 1944. aastast alates. Kindlasti oli isa roll suur selleski, et tütred temalt kultuurihuvi pärisid.

«Istusin kahe õega tihti teatris esimese rõdu trepil. Saime ju tänu isale ilma rahata teatrisse,» muigab naine. Just seetõttu tunneb Tiina siiani suurepäraselt muusikateatrite repertuaari. Lisaks korraldas isa tütardele mälumänge, kui raadio soovikontserdist järjekordselt aariaid lasti. «Kui me vastust ei teadnud, ütles isa meile näiteks: «Kellukeste aaria Delibes’ ooperist «Lakmé». Esitab Veera Nelus.»»

Soovikontserdid kõlasid raadios igal kolmapäeval. Sooviloo kuulmiseks pidi muusikasaadete toimetusele kirjutama ja tüdrukud seda tegidki. Kõige enam meeldis piigadele Enno Eesmaa.

Tiina mäletab täpselt: «Tiina, Malle ja Anne paluvad esitada teie soovikontserdis Hertsogi laulukest Verdi ooperist «Rigoletto» Enno Eesmaa esituses.»

ENNE TULELÕÕMA: Stseen saatuslikust «Kratist». Estonia artistid jäid Alla fotoparaadi ette tund enne etenduse ja umbes kaks tundi enne märtsipommitamise algust.

Mitu kuud laenatud kingades

Isa eeskujul läksid Tiina ja noorem õde Malle ka balletti õppima, aga mitte koreograafiakooli, vaid pioneeride maja balletiringi. Koreograafiakoolile pani isa keelu peale lootuses, et tüdrukutest maailma kõige tänamatuma ameti esindajaid ei saaks. Tänu õpetaja Alice Cernova-Vernole hoiab Tiina praegugi laitmatult rühti ning istub ja astub, nagu väärikale daamile kombeks.

Tol ajal olid aga varvaskingad kallid ja nende hankimine ilmvõimatu. Jälle tuli isa appi ja tõi Estonia teatrist kasutatud kingi – seal üle ühe etenduse nendega ei tantsitud. Tiinale ja Annele sobisid baleriin Maie Leisi omad, sest need olid suuruses 35, mitte Tiiu Randviiru jalgadele mõeldud number 39. Plikad said neis tantsida lausa mitu kuud.

Kuulsa foto sünni juures

Vahel võttis isa tüdrukud kaasa ka teatri keldrikorrusel asunud fotostuudiosse, kus ta näitlejaid pildile püüdis.

«Olin ka siis stuudios, kui isa Georg Otsast portreefotot tegi. Sedasama, mis hiljem väga kuulsaks sai,» tähendab Tiina. Ots poseerib seal Don Juani kostüümis, rapiir käes.

Kuulus laulja oli naise sõnul ilus nagu ingel, suur uhke kaabu peas. Erakordselt sõbraliku loomuga pealekauba. Saatejuhina kutsus Tiina üleliidulise rahvalemmiku omal ajal isegi ühte «Telekooli» saatesse.

Kui isa pildistamiseks sobivat ja toona moekat kontravalgust sättis, vajati selle tarbeks suurt jalgadel seisvat prožektorit. Tiina mäletab siiani selgelt, kuidas prožektoripea suure kolksatusega ootamatult alla kukkus. «Kuigi isa ei suitsetanud, kandis ta igaks juhuks alati kaasas tikutoosi. Sealt võetud tikke toestades sai isa valgusti kiiresti taas õigesse asendisse sättida.»

Ajaloolisi fotosid vaadates tundub, nagu oleks need üles võetud etenduse käigus teatrilaval, kuid enamasti polnud see kaugeltki nii. Toonane fototehnika lihtsalt ei võimaldanud liikuvaid objekte kvaliteetselt jäädvustada ja sel põhjusel tuligi kasutada stuudio abi ning inimesi liikumatutesse, ent väljendusrikastesse poosidesse panna. Nii muutus teatrifotograaf samas ka lavastajaks.

Teatris oldud 15 aasta jooksul jõudis Armin pildistada enam kui 150 lavastust.

Saatuslik «Kratt»

Ainulaadse taustaloo tõttu on eriti meeldejääv lavastatud foto, mis tehti 9. märtsil 1944. Just sel õhtul pommitas Nõukogude armee õhurünnaku käigus Tallinna hiiglaslikesse varemetesse ja balleti «Kratt» etendamise vaheajal heideti pomm ka Estonia teatrile. Uhke hoone lahvatas põlema, tekkis suur paanika ja kõik tormasid keldrikorrusel asunud varjendisse.

«Isa rääkis meile, et punases lehvivas kostüümis Sortsi osatäitja Boriss Blinov jooksis samuti varjendisse ja tõstis oma punaste «tiibadega» käed üles taeva poole. Niigi surmahirmu tundnud inimestele tundus, et kohe ongi viimnepäev käes,» vahendab Tiina.

Kordeballeti ridades tegi kaasa ka talupojakostüümis Armin Alla, tema garderoob asus kolmandal korrusel. Mees sööstis valvelaua juures asuvast trepist üles, et kostüümile kasvõi mantel peale tõmmata. «Kõik põleb, kõik on leekides!» hoiatas talle vastu jooksnud nooruke naiskolleeg ja küsis, kas too tahab surra leekides või minna kerges kostüümis külmale tänavale.

Negatiiv püksivärvli vahel

Nii jooksiski isa Allade Herne tänava korterisse, kuid kahjuks oli ka nende kodumaja juba tuleroaks saanud. Ometi leidis mees hoovilt jalgratta ja asus väntama pere juurde Väo külla, kus abikaasa ja kolm tütart sõjakoleduste eest vanaema talus peavarju leidsid.

«Hirmsamat vaatepilti polnud, kui vändata Narva maanteel pedaale ja vaadata lausleekides Tallinna,» meenutab tütar isa sõnu. «Isal oli nii külm, et võttis jalanartsud, sidus need ümber käte ja tundis kohale jõudes suurt õnne, kui pere elu ning tervise juures eest leidis.»

Ent just sellele saatusliku «Krati» etendusele eelnes pildistamine, mis seekord toimus Estonia laval ja umbes tund enne etenduse algust. Mõistagi võttis Armin Alla väärtusliku negatiivi endaga kaasa ja hoidis seda jalgrattasõidu ajal ilmselt püksivärvli vahel.

TIPPUDE TIPP: Priimabaleriin Helmi Puur tegi 1954. aasta «Luikede järves» Odette/Ottiliena kaksikrolli.

Hindamatu kingitus Eestile

Tiina ja tema poolõde Marika Voogre (isa teisest abielust) otsustasid nüüd kõik Armin Alla fotonegatiivid Eesti ajaloomuuseumile kinkida – neid oli kokku 7400. Pildid digiteerinud ajaloomuuseumi fotokoguhoidja Mart Laul olevat nentinud, et need on ülihea kvaliteediga. Estonia näituse tarbeks kasutas Mart vana head pilditegemise meetodit, mis seisneb pimikus negatiivi valgustamisest paberile ning seejärel sinna ilmunud kujutise ilmutamisest, kinnistamisest, kuivatamisest ja paberi läigitamisest.

Tiina ja Marika kingitud fotod on kõik rahvale vabaks kasutamiseks, ainsa kohustusega tuleb nende avaldamise puhul Armin Alla autorina ära märkida.

Kuhu sai aga aegade keerises helesinise objektiiviga Leica, pole enam kellelgi aimu.

ARMIN ALLA

(27.06.1911–24.08.1981)

Sündis Tartus. Lõpetas Tartu poeglaste reaalgümnaasiumi, õppis balletitantsu Robert Roodi balletistuudios. Samal ajal õppis Tartu ülikoolis usuteadust.

Alla hakkas fotograafia vastu huvi tundma gümnaasiumipäevil, kuid kutseliseks fotograafiks sai pärast vendade Parikaste fotostuudio lõpetamist 1943. aastal. 1944. aastast sai temast Estonia teatrifotograaf, kui Peeter Parikas sõja eest Rootsi põgenes.

Pärast tööd teatris (lisaks balletitantsija ja koorilauljana) oli Armin Alla pikka aega ajalehe Kodumaa fotograaf. 1961. aastal võis Harju tänava kunstigaleriis vaadata ka tema isikunäitust.

Mine vaatama

Armin Alla fotonäitus «Teater objektiivis» on rahvusooperi esimese rõdu jalutuskaarel avatud 6. jaanuarini.

Eesti teatri- ja muusikamuuseumis säilitatavast umbes 7000 negatiivist valiti näitusele 15 tööd.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?