Raadio Elmar hommikune ärataja Tiiu Sommer: „Ma olen hea tuju inimene.“

Silja Paavle, 30. oktoober 2019

Kui palju on Eestis raadiohääli, kes saavad hakkama auto parandamise, moosi keetmise, soki kudumise ja koorijuhtimisega? Ilmselt vaid üks. See on Raadio Elmar saatejuht Tiiu Sommer.

Kõik see kõlab üsna vastuoluliselt, kuid teisalt tasakaalustavalt. Tiiu (39) on enda sõnul inimene, kes võtab vastu selle, mis elul talle parasjagu pakkuda on. «Eks need tegevused iseloomustavad mind kõige paremini ehk ma olengi selline – ühest küljest konservatiivne, teisalt vabameelne.» Kuigi viimasel ajal on naine omi tegemisi veidi koomale tõmmanud ja eelistab natuke rahulikumalt toimetada. «Noorena jõuad ju rohkem. Nüüd tunnen, et ei suuda enam üleliia kiirelt ühelt asjalt teisele lülituda,» selgitab ta.

Praegu juhib Tiiu, keda kolleegid Sommeriks kutsuvad, koos Lauri Hermanniga raadio Elmari hommikusaadet «Ärka, kaunis maa!». Perekonnanime pidi kutsutakse saatejuhti seetõttu, et Elmarisse tööle minnes ootas seal teine samanimeline naine juba ees. Kuidagi pidi ju kahte Tiiut eristama. Rööp, keda nüüd kuuleb Kuku raadios, jäi kolleegidele Tiiuks. Uustulnukast sai Sommer.

Autotehnikute õpetaja

Veel enne raadiotööd läks aga Tiiu pärast Otsa kooli lõpetamist elama tagasi kodukanti – Abja-Paluojale. Seal kutsuti noor naine praeguseks suletud Tihemetsa tehnikumi õpetama inglise keelt tulevastele autotehnikutele. «Võtsin väljakutse vastu. Kuigi filoloog ma just pole, on inglise keel kogu elu olnud mu suur armastus,» meenutab Tiiu.

Et kutsehariduses häid õpetajaid üleliia palju pole, hakkas pall veerema. Ja nii kutsuti ta inglise keelt õpetama ka Tartu kutsehariduskeskuses õppivatele autotehnikutele. Vajaliku hariduse saamiseks otsustas naine isegi autotehnikuks õppida. Tiiust sai esimene naine Baltimaades, kes sooritas autotehniku esimese kutseeksami.

Laulukoori ehitaja

Ent siis kandideeris Tiiu tööle Elmari raadiosse ja osutus valituks. Raadiotöösse tuli paus sisse 2010. aastal, kui sündis tütar Emma Teele ja naine kolis tagasi kodukanti.

Ka nüüd ei saanud ta rahulikult asjatada, sest väikeses kohas levib info eriti kiiresti. Ja ühel päeval tuldigi rääkima, et dirigendiks õppinud naine võtaks koori juhatada. «Olen halb äraütleja,» nendib Tiiu. Praeguseks on ta ühe koori nullist üles ehitanud ja kaks tema juhatatud koori on jõudnud ka Tallinnasse laulupeole esinema. Samuti punklaulupeole, Viljandimaa ja Mulgi laulupeole. Kõigis neis astus Tiiu üles ka dirigendina. Lisaks juhatas klaverit ja pisut ukulelet tinistav naine laste lauluringi, beebikooli ja töötas laulustuudio õpetajana. Seda aega ta tagasi ei ihka, sest praegu ei jagu ühegi koori juhtimiseks jõudu ega aega.

22 AASTAT PUNAPEA: «Punased juuksed on osa minust. Tunnen end punapeana mugavalt,» kinnitab Tiiu. (Aldo Luud)

Staažikas punapea

2017. aastal kutsuti Tiiu Elmari raadiosse tagasi. Hommikuprogrammi juhtima. Tragi naine pidas perega nõu ja võttis väljakutse vastu. Nüüd paitab ta oma rõõmsa häälega raadiokuulajate kõrvu ja meelt igal argihommikul.
Saatejuht tunnistab, et pole meeletu inimeste inimene, ent on hea tuju inimene. «Hommikul on ka raadioeetris oluline hea kaaslane olla,» naeratab ta. Pärast tööd eelistab naine aega võimalikult palju üksi veeta. «Saan suhtlemisvajaduse raadiost kätte. Vabal ajal ei vaja ma kedagi pidevalt end toetama.»

Tartu tänavatel saab Tiiu üsna rahulikult jalutada, sest raadiohäält niisama naljalt ära ei tunta. Samas teatakse teda mõnevõrra ikka, sest suhtlusportaalis Facebook jagatakse raadio köögipoolest pilte ja juba 22 aastat punaseid juukseid kandnud naine ei jää lihtsalt märkamata.

«Punased juuksed on osa minust. Tunnen end punapeana mugavalt,» kinnitab Tiiu. Tõsi, elu nendega pole alati lihtne. Ujumas käib ta spetsiaalse turbanilaadse ujumismütsiga. Ja hotellis magades laotab lumivalgele padjale räti, et juuksed padjapüüri ei määriks.

Naist kohates ei saa mööda vaadata ka tätoveeringutest. Need on nagu nakkus – 2001. aastal tehtud esimene tätoveering on aastatega lisa saanud. Nagu muus elus, toimetab naine ka nendega targalt ehk esimese uitmõtte peale salongi ei jookse. Nii on tema kehal vaid tema enda jaoks olulise tähendusega pildid. Kuna käsivartele ja otsaette pole Tiiu lasknud midagi tätoveerida, pole ta läbi lõiganud võimalust töötada taas õpetajana või mõnel teisel esinduslikku välimust nõudval ametikohal.

Uusaastalubadus

Niipea Tiiu raadiotööd millegi muu vastu välja vahetada ei plaani. Vaatamata sellele, et praeguses töös on kindel vaid hommikune kella kuuest kümneni eetris olek. Ülejäänud ajal tuleb teha ettevalmistusi, vastata kirjadele, kutsuda uusi inimesi eetrisse, pidada koosolekuid, salvestada intervjuusid. Töö on intensiivne ja nõuab kohalolekut.

Et mõtteid kinni keerata ei saa, keerlevad need töö ümber teinekord ööpäev läbi. Ka siis, kui naine igal varajasel suvehommikul Annelinna teisest otsast jala või rattaga Tartu kesklinna poole tööle suundus. Nimelt andis Tiiu endale uusaastalubaduse, et valgel ajal liigub tööle kondimootori abil. Ja kuidas siis läks? «Nii ja naa, eks hommikune uni on magus,» lagistab ta naerda. Aga kuna raadiohääl alustas rattaga tööl käimist juba aprillis, õnnestub tal omadega ses suhtes siiski plussis olla.

Näputöö ja hoidistamine

Kuigi töö võtab suurema osa päevast, leiab ta selle kõrvalt aega hoidistamiseks ja näputööks. «Raadiotööst ei jää märki, see kaob õhku. Seepärast on väga tervendav teha midagi, mis jääb,» kostab Tiiu, kelle eriline lemmik on heegeldamine.

Pimedatel õhtutel lisab näputöö naisele ka sisemist rahu. See ja võimalus elada koos lähedastega on Tiiu jaoks praegu kõige olulisem. «Ma ei kavatse keskeakriisiga kaasa minna ja muretseda, et mul pole maja ega koera. Mulle meeldib mu elu, nagu see on. Ja kui tekib muutus, käitun vastavalt ja võtan igast hetkest viimast,» lausub ta.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?