Peatoimetaja veerg

Minu ema ei kandnud peaaegu kunagi ehteid. Kõrvaauke tal ei olnud, sõrmes kandis vaid abielusõrmust. Tõsi, tal olevat olnud kunagi veel üks sõrmus. Aga selle oli mustlane ennustamise käigus salaja ära varastanud. Nii ta vähemalt armastas rääkida. Ega siis olegi midagi imestada, et sellise ehtimispõlguri tütar võis endale kõrvaauke lunima jäädagi …Õnneks oli mul vanem õde. Kui olin kolmteist, ootasime ühel õhtul nii kaua, kuni magamistoast kostus ema norinat. Õde võttis haaknõela, pani kustutuskummi kõrva taha … Ja raksti! Lõi haaknõela läbi kõrva. Ja raksti! Läbi teise kõrva ka. Laenas mulle enda vanu hõbedast rõngaid ja nii ma saingi uhkeks kõrvaauguomanikuks. Pärast käisin pool aastat kodus ringi, juuksed kõrvadele sätitud. Ikka selleks, et vanemad midagi ei märkaks.Aga mis ma sellest õppisin? Ei midagi! Praegu võitlen pea iga nädal oma vanema tütrega kõikvõimalikel augustamise teemadel. Algas kõik sellest, et ta soovis teha endale kolmandat auku kõrva. Esimesed kaks, muide, sai ta nii, et rääkis issile augu pähe. No kolmandat ma ei lubanud. Ähvardas küll, et teeb ise, aga õnneks läks see tuhin üle.Siis hakkas pihta ninaaugu jutt. Korraks läks üle, aga nüüd on ringiga jälle tagasi. Nagu ka uste paugutamised ja ähvardused, et kui ma ei luba, teeb ise … Tuletab mind ennast samas vanuses meelde, aga loodan ikkagi, et äkki ei julge.Aga kui lugesin tänasest ilurubriigist, mida kõike noored endal augustada lasevad … siis see kolmas kõrvaauk on rinnaesise neetimisega võrreldes ikka köömes. Või mis sina arvad?