42 aastat tagasi läks Guyana džunglis vabasurma enam kui 900 inimest korraga

Tõlkinud Allan Espenberg, 18. november 2020

Täna 42 aastat tagasi läks Guyana džunglis vabasurma enam kui 900 inimest korraga. Ajaloos palju kõneainet pakkunud juhtumi tagamaad pole siiani päris selged ja pakuvad ainest vandenõuteooriatele.

Ladina-Ameerikas Jonestowni asulas toimunud sündmus raputas 1978. aasta lõpus kõiki infoagentuure. Surmaväravatest läbi läinud inimmass kuulus eranditult usulis-ühiskondlikku organisatsiooni Rahva Tempel, mille asutas 1955. aastal USA aktivist ja jutlustaja, tollal 24aastane James Warren Jones ehk Jim Jones.

Lapsepõlves kasvas väike Jim peamiselt ema hoole all. Ema põlgas kirikut, ent kummardas seevastu vaime ja süstis nendega seotud uskumusi ka pisipojasse. Joneside naabrid olid samas äärmiselt religioossed ja avaldasid väikesele Jimile sellelaadset mõju.

ISEHAKANUD APOSTEL: Jim Jones oskas oma õpetuses veenvalt ühte patta panna nii kristluse, sotsialismi kui ka ärimajanduse.

Mõte oma kirikust

Nooruses peeti poissi religioosseks veidrikuks, kellega eakaaslased ei seltsinud. Üsna eraklik Jim hakkas lohutust otsima kirikust ja juba varases eas Indianapolise tänavatel nelipühilaste ideid kuulutama. Kuigi need jutlused kogusid suurt populaarsust, oli nelipühilaste kiriku juhtkond rahulolematu. No kuidas ometi saab keegi valjul häälel rääkida mustade ja valgete võrdsusest? Nii otsustaski Jones ühel hetkel moodustada omaenda kiriku, kus ei tehta vahet rassilise ega sotsiaalse tunnuse alusel.

Jimi loodud Rahva Templi põhimõtted sarnanesid esialgu vägagi baptistide traditsiooniliste seisukohtadega, kuid hiljem kaldusid üha rohkem kommunistlike vaadete suunas. Meest lähemalt tundnute hinnangul oli Jones nooruses veendunud ateist ja organisatsiooni religioossed vormid olevat olnud üksnes heaks katteks, millega varjata marksistlike mõtete levitamist.

Me ei saa siia jääda

Parimatel aegadel kuulus Rahva Templisse väidetavalt kuni 20 000 liiget, kuid seda arvu peetakse siiski ebatõenäoliseks. Pigem võis klassikalist sekti meenutava liikmeskonna suurus olla maksimaalselt 5000 hinge. Uued templiga liitunud loovutasid sektile kogu oma maise vara ja veetsid päevi töötades ning erilistes rituaalides.

1970ndate alguses muutus Jonesile ja tema kõige lojaalsematele jüngritele USAsse jäämine ohtlikuks: sekti haardesse langenute omaksed pommitasid võimuesindajaid nõudmistega uurida kahtlase jutlustaja tegevust ja paljastada tema libakirik. Ettenägelik apostel hakkas kogudusele otsima ohutumat kohta ja pöördus Guyana valitsuse poole palvega rentida maad.

Soov langes viljakasse pinda ja 1974. aastal sai Jimist 15ruutkilomeetrise krundi ainuomanik Guyana džunglis. Kui USAs hakati mehe tegevuse vastu üha suuremat huvi tundma, sõitis isehakanud prohvet koos tuhande poolehoidjaga uutesse valdustesse.

KARM TÕDE: FBI agendid uurivad Rahva Templist leitud materjale. Kuna Jimi revolutsioonilisest enesetapuaktsioonist pajatav kõne salvestati, sai sellest hiljem peamine asitõend. Lisaks avastati psühhotroopseid aineid, mille abil veendi väidetavalt ümber neid, kes soovisid sektist lahkuda. (Everett Collection/Shutterstock)

Rajame oma maailma

Kogudusse kuulusid erinevate rasside esindajad ja omamoodi huvitav oli jüngrite sotsiaalne koosseis. Ligikaudu neljasaja relvastatud tööstustöölise ja põllumajandustöötaja kõrval kuulusid kommuuni arstid, autojuhid, mehaanikud, juristid, kunstnikud, muusikud ja arvutigeeniused. Umbes neljandiku kõigist templiinimestest moodustasid lapsed.

Kolonistide moodustatud Rahva Templi põllumajanduskooperatiiv asus kohe võsast ja puudest puhastama hiiglasuurt territooriumi, et sellele ehitada sektijuhi nime järgi saanud Jonestowni asula. Sinna kerkisid elumajad, kool, klubi, lasteaed, haigla, saeveski, mööblivabrik, linnu- ja loomafarmid ning isegi trükikoda kohaliku ajalehe trükkimiseks. Rajati ka raadiojaam, mille abil propageeris Jim koos abilistega oma ideid ja hoidis sidet USAsse jäänud sektiliikmetega. Mees korrutas pidevalt, et on Jeesuse, Buddha ja Lenini reinkarnatsioon ning kuulutas end teisest galaktikast pärit kehatute olendite oraakliks ja meediumiks.

Koonduslaager või õnnis paik?

Elu- ja töötingimustest Jonestownis on avalikkuseni jõudnud väga vastuolulisi andmeid. USA ajakirjanduse väitel tegutses sektilinn koonduslaagrina, kus töötati 11–12 tundi järjest ning õhtuti sunniti liikmeid osalema spetsiaalsetel rituaalidel-loengutel. Töö eest palka ei makstud, kuid kõike sai kauplusest ja sööklast tasuta. Territooriumi ümbritses okastraat ja elanike eraldatust kontrollisid relvastatud erikaitseüksused.

Samas leidsid mitmed erinevad kontrollkomisjonid, et asulas valitses normaalne kord ja õnnis vaikus. Koolis õpetasid kogenud pedagoogid, beebid kasvasid hästi varustatud lastesõimes ja üksnes haiglat peeti parimaks terves Guyanas.

Toonaste sündmuste tunnistajad jagunesid samuti kahte leeri: ühed kiitsid meest taevani, kuid teiste sõnul polnud ta kaugeltki liidri vääriline. Kahepalgeline Jim ei harrastanud sugugi askeetlikku elustiili ja narkolembest jutlustajat pidid igal ööl lohutama-rahuldama kaks naist. Sageli ei suutnud apostel kõnehäirete ja maaniate tõttu üldse tööd teha.

Jumalik Nõukogude Liit

Mingil hetkel muutus Jim kommunistlike ideede tõsiusklikuks toetajaks. Mees tahtis sektis saavutada sotsiaalset õiglust ja üles ehitada marksistlik-leninliku ühiskonna. Üsna pea asus ta seisukohale, et koos jüngritega tuleb alaliselt kolida NSV Liitu, oma mõttekaaslaste juurde.

Ideest innustatuna hakkas Jonestowni peatänav kandma Lenini nime, raadiost lasti Nõukogude hümni, kolonistid asusid usinasti vene keelt õppima, lugesid Puškini, Tolstoi ja Lenini teoseid ning tudeerisid Nõukogude konstitutsiooni. Jim ise saatis vastavasisulisi palvekirju isegi NSVLi saatkonda Guyanas.

Märtsis 1978 kogunes kommuuni üldkoosolek ja peaaegu sajaprotsendiliselt hääletati sotsialismi hälli kolimise poolt. Seejärel läks NSVLi saatkonda teele ametlik palve. Pool aastat hiljem saadeti Nõukogude diplomaatidele teine kiri soovist elanike kolimist kiirendada, sest USA reaktsionäärid ähvardavat templiinimesi ja püüdvat neid hävitada. «Nõukogude Liidus oleksime väljaspool hädaohtu. Meie lastele oleks seal kindlustatud helge tulevik. Soovime töötada entusiastlikult sotsialismi huvide eest,» seisis kirjas.

Pöördeline sündmus

Väidetavalt häiris USA võime väga teave, et suur osa ameeriklastest soovib uueks elupaigaks valida Nõukogude Liidu – toona nende põhilise vaenlase. Kardeti suurt skandaali ja tugevat lööki USA vankumatu imidži pihta. Nii saadeti Jonestowni inspekteerima mitmeid delegatsioone, kuid need ei suutnud koguda piisavalt kompromiteerivat infot.

Novembris 1978 saabus Jonestowni kõrgetasemeline USA delegatsioon, mida juhtis Kongressi liige Leo Ryan. Rahvakogunemisel püüdis kongresmen veenda liikmeid naasma kodumaale, ent soovijaid saadi kokku vaid 16. Koos väikese arvu kolonistidega sõitis Ryan seejärel Kaituma lennuväljale, kuid pardale minemise hetkel saabus veoauto relvastatud isikutega. Tapeti viis lihtkodanikku, hukkus ka parlamendiliige Ryan. FBI andmetel organiseeris tulistamise Jim Jones, kuid teistel andmetel oli tegu USAst saabunud palgamõrvaritega. See traagiline juhtum Kaituma lennujaamas vajutas omamoodi päästikule ja vallandas hiljem koletu sündmuse.

Kellelegi ei halastatud

18. novembri hilisõhtul pidas Jones nõu kõigi kommuuni täiskasvanud liikmetega. Kuna vestlus salvestati, sai sellest hiljem peamine traagilise sündmuse asitõend. «Alates nüüdsest ei jäta USA meie kommuuni enam rahule ja põgenemiseks pole aega – seetõttu on ainus reaalne väljapääs revolutsiooniline enesetapuaktsioon. Meile ei jäetud teist valikut,» teatas liider. Keegi ei julgenud vastu vaielda.

Esimestena surmati lapsed ja võigas ülesanne jäi lihaste vanemate kanda. Seejärel jõudis kord täiskasvanuteni ja ohvrid olevat oma mürgidoosi saamiseks lausa järjekorras seisnud. On alust oletada, et sugugi kõik ei nõustunud elust lahkuma ja selliste «nõrgukeste» puhul kasutati jõudu. Õnneks oli ka imekombel pääsenuid.

Hukkunuid oli kokku 918, sealhulgas 276 last. Jim ise avastati samuti surnuna – kuulihaav peas. Tema abikaasa Marceline tegi samuti enesetapu.

SÜDA TÕMBUB KRAMPI: Jonestowni tragöödias elu kaotanute pildid on välja pandud järjekordsel mälestusteenistusel. Isegi aastakümneid hiljem peetakse neid igal aastal meeles.

Enesetapp või massimõrv?

Kuigi ametliku versiooni järgi on tegu ajaloo suurima kollektiivse enesetapuga (nii kinnitab ka Guinnessi rekordiraamat), räägitakse mitteametlikult USA võimude organiseeritud tapmisest, millega püüti ära hoida ameeriklaste massilist kolimist NSV Liitu. Näiteks hiljem avastasid Guyana kohtuarstid mitmelt surnult süstlajälgi kehaosadelt, kuhu ise kuidagi ei küüni. Tegelik asjade käik pole tänaseni üheselt selge.

1979. aasta jaanuaris keelustas San Francisco kohus Rahva Templi. Jonestown jäi tühjaks ja on tänaseks peaaegu hävinenud.

18. november maailma ajaloos

  • 1626 – Paavst Urbanus VIII pühitses Rooma Peetri kiriku praeguse hoone
    1873 – Peterburis avati mälestussammas Eestis sündinud meresõitjale Adam Johann von Krusensternile
    1905 – Taani prints Carl valiti Norra kuningaks Haakon VII nime all
    1918 – Läti kuulutas end iseseisvaks riigiks
    1920 – Nõukogude Venemaal legaliseeriti esimesena maailmas abordid
    1928 – Esilinastus helindatud joonisfilm «Aurulaev Willie», kus jõudis esimest korda publiku ette Miki-Hiir
    1962 – Ajakirjas Новый мир ilmus Aleksandr Solženitsõni jutustus «Üks päev Ivan Denissovitši elus»

18. novembril on sündinud

  • 1906 – Saksa kirjanik Klaus Mann
    1927 – Vene filmilavastaja Eldar Rjazanov
    1939 – Kanada kirjanik Margaret Atwood
    1940 – Omaani sultan Qābūs bin Sa‘īd
    1960 – Inglise laulja ja telesaatejuht Kim Wilde
    1962 – USA kitarrist Kirk Hammett (Metallica)
    1964 – Norra suusataja Hilde Pedersen
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?