Koolis õena töötav Kersti Tamm: „Ega see sügis vist tavapärane tule.“

Liis Ilves, 26. august 2020

Kevadel koroonaproovide mobiilses testpunktis abiks käinud kooliõde Kersti Tamm näeb, et kui igaüks kaitseb iseennast ja teisi, saab rahuliku südamega uut õppeaastat alustada küll.

Mõni aasta tagasi jäi Kerstile (51) silma sotsiaalministeeriumi projekt «Õed tagasi tervishoidu». Tragi naine haaras võimalusest kohe kinni ja taastas kunagi õpitud õeameti kutse. Seejärel otsustas omandada rakendusliku kõrghariduse. Õpingutega paralleelselt sai temast neli aastat tagasi ka kooliõde Kadrioru Saksa gümnaasiumis. «Mulle meeldib mu amet väga – rõõmuga tulen tööle ja rõõmuga lähen koju,» on põhjus eluvalikuga üdini rahul olla.

Laia ampluaaga kooliõed

Kooliõdesid ühendab küll ühine koolitervishoiu organisatsioon, aga igapäevaselt töötab iga õde ikkagi oma koolis üksinda. See tähendab väga suurt ampluaad – tuleb anda meditsiinilist esmaabi, osata suhelda ja organiseerida iseseisvalt oma tööd.

«Me pole ainult tableti- ja plaastrijagajad, nagu tihti arvatakse. Seetõttu püüame pidevalt nii lastevanematele kui ka kolleegidele oma tegemisi tutvustada,» sõnab Kersti. Peale esmaabi on kooliõdede tööks ka laste tervise edendamine-jälgimine. See hõlmab vaktsineerimist, tervisekontrolle, kuid ka pidevalt krooniliste haigustega laste jälgimist. Erinevat tööd on tegelikult väga palju.»

Muidugi on kogu koolipere tervise hoidmiseks äärmiselt oluline ennetustöö. Nii jälgivad õed, et koolikeskkond oleks turvaline, tuletavad ikka ja jälle meelde elementaarset kätepesu ning rühi hoidmise vajadust ja korraldavad aeg-ajalt ennetavaid üritusi, mis paneksid lapsi mõtlema oma tervise hoidmise peale.
Töö üks osa on ka vanematega suhtlemine, kuid sageli on lastevanematega keeruline kontakti saada. Seda põhjusel, et praegu ei soovi veel paljud vanemad, et kooliõed neid tülitaks. Kersti näeb aga, et see paraneb iga aastaga. «Eks selle nimel tööd teemegi, et end nähtavamaks teha. Seega tulebki ise ennast pidevalt näidata ja mitte ainult kabinetis istuda.»

Teistmoodi kevad: Kui koolid koroonaviiruse tõttu uksed sulgesid, käisid mitmed kooliõed abiks drive-in-testpunktides. Nii ka Kersti. (Erakogu)

Koroonakevad

«Lõppev ilus suvi on meid tegelikult pannud juba peaaegu kevadet unustama. Ainult poodides olevad desovahendid tuletavad meelde, et oleme jälle liiga mugavaks muutunud, mis nüüd võib-olla meile jälle kätte maksab,» mõtiskleb kooliõde.

Kersti tõdeb, et kevadine koroonalaine tabas tõesti väga ootamatult ja erakordselt. Kool reageeris sellele aga väga hästi, isegi veidi kriitilisemalt kui meditsiiniline personal. Riiklike soovitustega mindi kohe kaasa ja märtsis suleti õppeasutuste uksed. See jättis kooliõedki esialgu koduseks.

«Meil on ääretult hooliv organisatsioon, kes väga hoiab oma töötajaid. Esialgu oli olukord muidugi kõigile uus ja keegi ei teadnud, kuidas töökorraldus toimuma hakkab. Õige pea hakkasime vaatama, kuidas saame end rakendada, ja andsime ennast õena reservi,» meenutab ta kevade algust.

Niisiis kutsutigi Kersti õige pea appi lauluväljaku koroonaproovide mobiilsesse testpunkti. «Loomulikult võtsin rõõmuga selle koha vastu,» sõnab naine. See tähendas, et ümber tuli organiseerida päevaplaan, et ka kaugtööna antud kooliõe tööülesanded täidetud saaks. Kooliõena tuli näiteks telefoni või video vahendusel uurida distantsõppel laste vaimse tervise kohta – see oli osa plaanilisest tervisekontrollist. Sügisel tuleb nüüd need lapsed vaid kaaluda-mõõta ja tervisekontroll ongi tehtud.

Ebaharilikud töötingimused: Kaitseülikonna all ei saanud töötajad korralikult hingata, mistõttu oli ka ajutegevus pärsitud. Sellega harjus üsna kiiresti ja kokkuvõttes töös midagi kontimurdvat ei olnud. Vajadusel on Kersti valmis taas testpunkti appi minema. (Erakogu)

Abiks testpunktis

Testpunktis käis kooliõde abis kaks-kolm korda nädalas neli tundi korraga. Midagi hullu seal küll ei olnud.

«Alguses oli muidugi harjumatult raske – kaitseülikonna all ei saa korralikult hingata, mistõttu on ajutegevus pärsitud. Esiti võis selle maski taga olla ka väike paanikahoog, aga hiljem harjus sellega täitsa ära – inimene harjub ikka kõigega. Muidugi oli vahepeal külm või palav, loomulikult väsitas väga, aga kuna tööd suudeti kenasti optimeerida, polnud kokkuvõttes midagi hullu.»
Testpunktis jagati ära, kes võtab proove ja kes tegeleb tehnilise poole ehk andmete sisestamisega. Et töö liiga üksluiseks ei kisuks, vahetati testpunktis aeg-ajalt ametikohti. «Iga asi läheb muidugi lõpuks ikkagi rutiiniks kätte ära, kui seda mitu kuud järjest teha,» tõdeb Kersti.

Enda tervise pärast naine hetkekski hirmu ei tundnud – korralikus kaitsevarustuses kõiki reegleid täites oli ta tööpostil rohkem kaitstud kui näiteks toidupoes käies. Kuna Kersti lapsed on juba täisealised, ei tulnud pead vaevata ka koduse elukorralduse pärast.

«Kevadine kogemus kinnitas seda, mida juba ammu oma vanusest ja elukogemusest tean: kunagi ei tea, mis võib juhtuda. Kõige olulisem on alati säilitada rahu, olla ikka positiivne ja hoida iseennast.»

Sügiseks valmis

«Ega see sügis vist tavapärane tule,» sõnab Kersti koolialguse eel. Eks näis, kuidas läheb – oleneb, kuidas olukord kujuneb ja mida terviseamet ette näeb. Kersti loodab igatahes, et nii hull see enam ei tule. Aga seda tõesti ei tea, võib ainult oletada. «Eks siis targemad arutavad viimase minutini ja siis selle järgi juhindume. Püüame enda poolt täita ja ka märgata, mida võiks haiguspuhangu ära hoidmiseks veel paremini teha,» võtab ta asja rahulikult.

Loomulikult on kõik kooliõed valmis sellekski, kui koroonalaine peaks taas pead tõstma. Õed on korralikult varustatud kaitsemaskide ja desovahenditega. Õppeasutusse on muretsetud ka portatiivne õhupuhasti, mida saab ruumist ruumi viia.

«Peame rohkem ka lastele õpetama, kuidas kaitsevahendeid kasutada ja iseennast hoida – paneme sellele rohkem rõhku kui kunagi varem. Selge on seegi, et praeguses olukorras tuleb ka kergemate haigusnähtudega koju jääda,» sõnab Kersti. «Kui anda endast kõik olenev, saame sellest üle. Me ei taha ju enam nii isoleerituks jääda nagu kevadel ja selles valguses peaks meil nüüd küll natukene rohkem oidu olema.»

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?