MITTE AINULT MEESTE PÄRUSMAA! Raiesportlane Kertu unistab maailmameistri tiitlist

Kerti Tamm, 26. august 2020

Raiesporditreeningute algusest vähem kui aastaga esimese võiduni jõudnud Kertu Evert ei pea seda spordiala ainult meeste pärusmaaks ja soovib tulevikus tippu välja jõuda.

Ida-Virumaa väikekülast Varjast pärit Kertul (24) oli lapsepõlves julgust omajagu ja talle meeldis igale poole joosta-ronida. Toona ei osanud piiga sellest muidugi mõeldagi, et tulevikus hakkavad teda huvitama metsandus või mootorsaed. Turnimist ja võimlemist nautinud nõtke tüdruk arvas hoopis, et võib-olla saab temast tsirkuseartist.

Tallinnasse kolis neiu pärast Lüganuse põhikooli lõpetamist kõigest 16aastaselt, et õppida ametikoolis tekstiilikäsitööd. Kuigi suuremat äratundmist eriala temas ei tekitanud, saadab see hobina teda siiani. Ka praegu meeldib Kertule aeg-ajalt heegeldada ja kududa. Pärast tekstiiliõpinguid läks naine tööle Eesti Vabaõhumuuseumisse ja töötab seal osalise koormusega ka praegu. Just niipalju, kui õpingud ja spordiga tegelemine võimaldavad.

Huvi tärkas juhuslikult

Kertu mälestustes tekitas esimese huvi metsanduse vastu juhuslik vestlus tuttavaga, kes jagas eriala kohta palju põnevat infot. «Esialgu ei saanud midagi aru, kuid just see vestlus jättis mulle kustumatu mulje.» Pärast põhjalikku kaalumist esitaski ta avalduse Luua metsanduskooli metsuri erialale.

Nüüd on Kertu juba kaks aastat õppinud õiget metsamajandamist ja praegu on käsil neljanda taseme õpe. Seega tundub otsus metsuriks õppida siiani õige. «Luua metsanduskool on tõesti tasemel, õpetajad head ja põhjalikud ning oma töös väga süsteemsed,» kiidab ta õppeasutuse head taset.

Naine lisab, et metsuri erialaga kaasneb vajadus õppida selgeks ka see, kuidas õigesti saagi käsitseda ja sellega raietöid teha. «Saega töötamine hakkas mulle kohe meeldima. Olin varem küll raiespordist kuulnud, aga esimese pisiku saingi koolitundidest, kui õppisime raietöid tegema,» jagab ta varaseid meenutusi.

Reeglid selgeks

Eelmise õppeaasta alguseks oli Kertus välja kujunenud selge soov raiespordiga tegelema hakata. Luua metsanduskoolis õpetab seda kõike väga arusaadavalt Tõnu Reinsalu. Raiespordis kogenud mees esindas omal ajal Eestit spordiala maailmameistrivõistlustel ja hiljem on Tõnu osalenud rahvusvahelistel võistlustel ka kohtunikuna. «Paljud raiesporditähed on tulnud just Luua metsanduskoolist ja tema käe alt. Tõnul on ka väga palju raiespordiõpilasi, keda ta oma vabast ajast treenib,» räägib Kertu. Nii läkski, et septembris rääkis naine oma soovist ja juba oktoobris alustati treeningutega.

Kertu sõnul kujutab raiesport endast igapäevase metsanduse raietöid. Võistlustel pannakse end proovile viiel alal: aja peale saeketi vahetamine; kombineeritud järkamine ning täpsussaagimine, kus on vaja palgilt teatud viisil ketas maha saagida; okste laasimine ehk võimalikult täpselt okste eemaldamine tüvelt ning puu langetamine täpsuse peale.

Treeningud algasid võistlusreeglite selgeks õppimisest. «Kõige keerulisem oligi just reeglitest aru saada, siis neid meeles hoida ja nende täitmist pidevalt jälgida, et need õigesti lihasmällu jääksid,» selgitab Kertu. Noor raietäht ei mäleta, et esimesed trennid oleksid füüsiliselt üle jõu käinud, kuigi tavalisest mootorsaest on võistlussaag raskem. Alguses võib pelgalt selle käivitamine suuremat jõupingutust nõuda.

Iseloomu treening

Kertu sõnul on sarnaselt iga spordialaga ka raiespordis oluline keskendumisvõime, oskus olla hetkes ja mitte lasta end heidutada sellest, kui midagi valesti läheb. Endast tuleb lõpuni maksimum anda. Sama oluline on leida endale sobivaim tehnika, mis aitab piisavalt võistlusnõudeid jälgida, aga samas piisavalt head tulemust teha.

Juunis toimusid Sallas Eesti paremaid raiesportlaseid koondavad võistlused ja need osutusid esimeseks tõsisemaks proovilepanekuks. Ent juba esimesel võistlusel tuli Kertule naiste arvestuses esikoht! «Arvan, et suur küsimus oligi selles, kuidas end vaimselt hoida nii võistluste ajal kui ka nendeks valmistudes. Kuidas püsida igas olukorras rahulik, mitte endast välja minna. Kui midagi valesti läheb, pead suutma end sekundiga sellest välja lülitada, et edasisele võistlusele keskenduda. Kui hakkad valesti läinud asjade üle juurdlema võistluse ajal, läheb selle tõttu juba järgmine asi halvasti,» avaldab Kertu, kuidas parimat tulemust teha.

Õppida on veel palju

«Olin valmis, et on võistlus – ja võistlesin! Lihtsalt andsin endast parima. Eks oluline on ka ettevalmistus ja see, kui tõsiselt oma treeninguid võtad. Kui piisavalt ette valmistud ja suudad võistlustules mis tahes olukorrale keskenduda, lähebki hästi,» räägib naine ja lisab, et ka raiespordi puhul on oluline füüsiline vorm. Sae käsitsemine nõuab kiirust ja jõudu end pikemalt ka pingelises asendis hoida.

Raiesportlastele soovitatakse aeg-ajalt treeningutest paus teha, kuid Kertu on proovinud hoida treenimistempot sagedusega vähemalt korra nädalas. «Õpitud oskused kinnistuvad treeningpausi ajal. Kuna mina alustasin spordialaga alles mullu sügisel, on mul veel palju õppida-harjutada,» ei ole naine pärast esimest võitu loorberitele puhkama jäänud.

Ei pea ohtlikuks

Spordiala võimalike ohtude ja vigastuste üle Kertu ei juurdle. «Ma ei karda väga midagi. Õppisin ju kooliski juba saagi käsitsema. Tean ohutusreegleid ja kui neid alati järgin, siis miks peaksin kartma? Eks iga tööriista kasutamisel peab teadma, kuidas ja mis otstarbeks see mõeldud on. Kui kasutan võistlussaagi õigesti, pole vaja muretseda.»

Ja kuigi naine ohte ei pelga, on iga raietöö puhul, ka spordis, väga oluline kasutada turvavarustust. «Iga raietöö puhul tuleb kanda turvavarustust. See on sama elementaarne kui autos turvavöö kinnitamine,» selgitab ta.

Kertu meelest on raiespordis liiga vähe naisi. «Kindlasti soovitan naistele raiesporti! See on üks aladest, mis tõestab, et naised saavad kõigega hakkama. Hoopis teine maailm ja aitab hästi mõtteid eemale viia. Kui võistlustel rohkem naisi osaleks, oleks ka endal huvitavam treenida ja edasi areneda. Siis on rohkem kaasvõistlejaid, kellega end ühise joone taha paigutada,» kutsub Kertu õrnemat sugu osalema.

Teiste tugi on oluline

Kertu kirjeldab raiesportlasi kui kokkuhoidvat kogukonda. «Raiespordis on kõik üksteise treenerid. Loomulikult on mind aidanud palju treener Tõnu Reinsalu, kuid nõu ja soovitustega abistab ka minu tiimi ehk Husqvarna tiimi liige Helvis Koort. Helvis tuli eelmisel aastal raiespordi Eesti meistriks. Husqvarna tiimi liikmetest on üldse väga palju abi, kuid ka konkureerivate meeskondadega ollakse abivalmid ja üksteisel aidatakse areneda. Ei ole sellist suhtumist, et «sa oled konkurent – sind ma ei aita!»,» avaldab raietäht.

Kertu sõnul toimuvad treeningud vahel nii, et ta harjutab üksi, kuid enamasti eelistab koos treenimist. See aitab rohkem edasi, sest teine näeb kõrvalt asju, mida ise ei märka, ning oskab anda soovitusi, kui midagi võiks teisiti proovida. Ka teisi jälgides saab rohkem õppida.

Plaanid tulevikuks

Järgmisteks aastateks on naisel siht selge. «Sel sügisel Luual toimuvatel Eesti meistrivõistlustel soovin meistriks tulla. Loomulikult annavad kõik endast parima, aga seda teen ka mina. Edasi tahaksin siinse raiespordi naismeistrina võimalust esindada Eestit ka maailmameistrivõistlustel – see on minu unistus!» ei ole noore naise plaanid väikesed.

Maailmameistrivõistlustele pääsemine ei ole aga siht omaette – plaan on Eestit ikka hästi esindada, mitte minna mütsiga lööma. «Mulle meeldiks korda saata midagi erilist.»

Ka metsandusega soovib ta edasi tegeleda. «Pärast lõpetamist tahan edasi õppida metsanduse spetsialistiks ja sel alal tööle asuda. Näen, et metsa õige majandamine on metsale kasulik. Selles valdkonnas töötab palju neid, kes näevad suurt vaeva, et kõik toimiks hästi ning õpetavad ka teisi metsa eest hoolitsema,» on tal tulevikuplaanid paigas.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?