Mida teha, kui hallitus rüüstab keldrit?

Helen Perk, 22. jaanuar 2020

Maa- või majaalune kelder on juur- ja köögiviljade hoiustamiseks tänuväärne paik. Keldrinurka ründav hallitus teeb aga meele mõruks. Kas hallitus mõjub saagile laastavalt ja kuidas tüütusest vabaneda? Vastuseid annab mükoloog ja biokahjustuste ekspert Jane Oja.

Kelder asub tavaliselt hoone maa-aluses osas ja pinnasest tulev liigniiskus võib selle muuta hallitusele väga heaks paljunemiskohaks. Täpsemalt öeldes meeldib hallitusele õhuniiskus vahemikus 75–100%. Sellistes tingimustes võib näiteks paber väga kiiresti, lausa tundidega, niiskuse endasse imada ja on väga hea toiduallikas hallitusseente kasvamiseks. Üldiselt eelistabki enamik hallitusseeni kasvada tselluloosi sisaldavatel materjalidel, kuigi mõnele liigile piisab ka tolmus leiduvast vähesest orgaanilisest materjalist.
Palja silmaga nähtavaks muutuvad hallitusseened siis, kui neid on üheskoos hästi palju. Tavaliselt märkame neid mustade, kollaste või rohekate täppidena või täpikeste kogumina. Lisaks võib hallitusseente poolt saastunud ruumides tunda spetsiifilist, niinimetatud kopituslõhna.
Kui kelder hallitab, pole see aga vaid «kosmeetiline probleem». Kui keldris on seintel, riiulitel, põrandal massilises koguses hallitusseente kahjustusi, mille läheduses on hoiustatud puu- ja köögivilju, on suure tõenäosusega saastunud ka need. Hallitanud puu- ja köögiviljade söömine võib aga põhjustada mürgistusi.
Kui saastus on vaid pindmine, saab puu- ja köögiviljad puhastada hoolika pesemisega. Suurtes kogustes saastunud aiasaadusi on kahjuks lihtsam minema visata, kui üksikult puhastada ja veenduda, et viljadel endil pole hallitusseened kasvama hakanud. Meeles tuleb pidada, et toksiinid ei hävi ka kuumuse käes.

Kuidas hallitusest jagu saada?
Hallitusseente, aga ka igasuguste teiste seente kasvamist on lihtsam ennetada, luues selleks ebasobivad kasvutingimused. See eeldab ruumides õhuniiskust alla 75% ja kuivi keldrikonstruktsioone.
Hallituse vältimiseks tuleks rajada korralik drenaaž ja hüdroisolatsioon. Juba tekkinud seenkahjustuse korral tuleb välja selgitada selle ulatus ja põhjused, ehk kust niiskus ruumi pääseb.
Hallitusseente poolt juba saastunud materjalid on soovitatav teisaldada, võimalusel vahetada. Alles jäävad pinnad tuleb puhastada desinfitseeriva vahendiga. Selleks sobivad kodumajapidamises kasutatavad keemiatooted, mis sisaldavad naatriumhüpokloriti. Näiteks Domestos.
Kindlasti ei tohi desinfitseerivat vahendit puhastatavale pinnale piserdada. Nõnda paiskuvad hallitusseente osad ruumiõhku ja võivad ladestuda kahjustamata pindadele. Selle asemel kanna vahendit ohtralt lapile ja töötle pinnad puhtamalt mustema ning ülevalt alla suunas. Puhastamisel ei tohi unustada ka kummikindaid ega respiraatorit. Nii väldid puhastusvahendi liigset sissehingamist ja nahale sattumist.


Millal pöörduda spetsialisti poole?
Kui keldris on massiliselt hallitusseente kahjustusi ja need on põhjustatud mõne toksilisema hallitusseene poolt, tuleks appi kutsuda spetsialist. Tõsi, palja silmaga hallitusseente liike ja nende võimalikku mürgisust määrata ei saa. Seepärast tuleks selguse saamiseks teha laborianalüüsid. Selliste analüüside jaoks võib ise keldrist proovid koguda ja need laborisse saata. Täpsemat infot leiab näiteks www.majaseen.ee kodulehelt.
Keldris vohama asunud majavammi tõrjumine on samuti spetsialistide töö. Majavamm ja teised puitu lagundavad seened tunneb ära kas seeneniidistiku või moodustunud nähtavate viljakehade järgi. Majavammi puhul võivad kahjustuste ulatused olla palju ulatuslikumad, kui esmalt tundub, seetõttu tuleks seenkahjustused likvideerida terves ulatuses, vajadusel ka keemiliselt töödelda.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?