Viimase aja kultuurilemmikutest kõneleb saatejuht Katrin Viirpalu
Köitvad näitusedLuba endal veeta üks talvine pärastlõuna Kumus naiskunstnike suurnäitusel «Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis». Saja aasta vältel nii Eestis kui ka Soomes loodud tööd on köitvad ja kõnekad. Ega neil kunstnikel kerge ole olnud.Alustame algusest: kopeerimine, natüürmordid, portreed, sekka ka mõni Sally von Kügelgeni tormakalt jõuline, ent siivas aktimaal, meesmodellide kriitilised kohad kenasti kostümeeritud. Karin Lutsu teoste juures läheb aega. Tema maalid meeldivad mulle. Pisut värviuttu uppunud tegelased, kel kõigil sarnasus Karini endaga. Olgu kujutatud naisi või mehi, Vana-Kreeka nina ja kergelt pilukil silmad on peaaegu kõigil maalidel kujutatud persoonidel. Imeliselt lahke värviküllus veel lisaks.Minu ühe lemmiku, Helene Schjerfbecki mõni maal on ka seinal. Olen tema töid Helsingis Ateneumis imetlenud kordi, ikka ei saa küllalt. Melanhoolne, vaikne, peaaegu värvitu olemine jätab mullegi ruumi. Lummavalt ausad näod suudab Schjerfbeck lõuendile manada.Ateneumis saab tema töid vaadata suuremal hulgal veel 26. jaanuarini. Sealsel näitusel keskendutakse maalidele, mis valmisid Soomest ära olles: Pariisis, Põhja-Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias 19. sajandi lõpul.
LugemiselamusedHelene Schjerfbeckiga seoses tahan soovitada ka Soome kirjaniku Rakel Liehu raamatut «Helene», mille Tiiu Kokla tõlkis 2013. aastal eesti keelde. Teos, mis on nagu Edward Munchi «Karje». Poeetiline ja hingekriipiv. Trotslik ka. Kirjeldus loojast, kes teisiti ei saanudki, kui üksnes maalida, maalida ...Naiskunstnikest veel. Siri Hustvedti raamat «Lõõmav maailm» on jätkuks Kumu näitusele. 21. sajandi naiskunstnik peab selleks, et teda märgataks, ette panema meeskunstniku maski. Raamatu esimene lause annab võtme: «Kõik intellektuaalsed ja kunstipärased püüdlused, isegi anekdoodid, pilked ja paroodiad, on rahvale rohkem meelt mööda, kui rahvas teab, et kuskilt selle suure töö või suure kelmustüki tagant võib leida riista ja paari mune.» Üks tarkus veel samast raamatust: «Mis on see habras asi, mis isegi mainimisel puruneb? Vaikus.»