Tatarstani rahvuskangelane Söyembikät: kaks aastat võimul, viis sajandit rahva südames

Tõlkinud Allan Espenberg, 22. jaanuar 2020

Kaasani khaaniriigi esimest ja viimast naisvalitsejat ning Tatarstani rahvuskangelast Söyembikät armastatakse endiselt, kuigi kaunitari sünnist on möödunud juba 500 aastat.

Ajaloolaste arvates sündis Söyembikä 1500ndate esimeses pooles nogai khaani Jussufi järeltulijana. Kui tüdruk sai 12, toodi ta steppidest Kaasanisse ja pandi mehele khaaniriigi valitsejale, äsja täisealiseks saanud Žan-Alile. Võimalik, et paari nooruse tõttu, aga võib-olla ka muudel põhjustel ei hakanud abielu toimima. Khaan ei hoolinud abikaasast ja isegi põlgas teda. Samas pajatavad legendid Söyembikä erakordsest ilust. Kui hurmav kaunitar öösel rõdule astus, olevat isegi Kuu erakordsest ilust pimestatuna oma näo häbenedes pilvedesse peitnud. Ja päeval kahvatus isegi Päike naise kauniduse ees.
Ent noor khaanitar jäi üsna varsti pärast pulmi leseks, sest Žan-Ali tapeti 1535. aastal paleepöörde ajal.

Teist korda leseks
Uueks valitsejaks krooniti Safagäräy ja vastne khaan abiellus Žan-Ali lese Söyembikäga. Kuigi naisest sai mehe viies abikaasa, olevat nende abielu olnud õnnelik. Teda armastas khaan mõningatel andmetel kõigist oma naistest enim ja Söyembikä olevat vastanud samaga. Naine sünnitas khaanile üsna pea ka järglase, poja Ütämesgäräy.
Abielu kestis 14 aastat ja lõppes khaani surmaga 1549. aastal. Surmapõhjuste kohta liigub erinevaid oletusi, kuid tõenäoliselt hukkus 40ndates mees lahinguväljal. Teisalt vestetakse selliseidki jutte, et khaan leidis otsa isiklikus palees purjuspäi kakerdades. Ühe versiooni põhjal hukkus Safagäräy saunas, sest lõi suplemise ajal pea vastu seina ära.

Armastatud valitsejanna
Imeilus Söyembikä valas abikaasa surma tõttu kibedaid pisaraid, kuid pikaks leinaperioodiks polnud aega. Tänu kaardiväelaste juhi toetusele sai naisest regent, sest tema kolmeaastane poeg Ütämesgäräy ei saanud ise troonile tõusta. Nii saigi faktiliselt Söyembikäst Kaasani khaaniriigi valitsejanna, keda kroonikud hakkasid kutsuma rahva lemmikuks ja talurahvavalitsejaks. Näiteks viis naine läbi mitmeid reforme, mis vabastas talupojad, käsitöölised ja väikekaupmehed suurtest maksudest. Teisalt annetas valitsejanna isikliku raamatukogu mošee medresele ehk muhamediusuliste kesk- ja kõrgkoolile, et teoseid saaks koos kasutada õpetajad ja õpilased.

Sa oled minu!
Söyembikä valitses veidi üle kahe aasta, 1549. aasta kevadest kuni 1551. aasta keskpaigani ning selle aja sisse kuulus tohutult intriige ja võitlust võimu säilitamise nimel. Kui Söyembikä sai teate venelaste lähenemisest Kaasani khaaniriigile, olevat ta raevuhoos andnud käsu sõja alustamiseks. Tema alluvad pidasid vastuhakku venelastele omaendi surmaotsuseks ja keeldusid sõdimast. Sõja põhjus peitus Söyembikä ebamaises ilus, sest jutud kaunitarist jõudsid Moskvasse sealse tsaari Ivan Julma (Ivan IV) kõrvu. Seepeale saatis verine tsaar käskjalad kosjaviinadega Kaasanisse. Uhke naine lükkas ettepaneku põlglikult tagasi ja loomulikult ei leppinud Ivan Julm asjade sellise käiguga.
Söyembikä elu pärast khaaniriigi valitseja kohalt kukutamist on vähem uuritud, kuid teatud kindlate faktide põhjal saab väita, et tema edasised aastad osutusid väga traagiliseks.

Esimene legend
Ühe legendi põhjal tahtis Kaasanit piiranud ja selle 1552. aastal vallutanud Ivan Julm imekauni ning targa Söyembikäga ühte heita. Keeldumise korral tõotas tsaar Kaasani maatasa teha. Naisel ei jäänud muud üle kui alistuda, ent ometi esitas piinatud hing ühe tingimuse – seitsme päeva jooksul peab tsaar talle ehitama seitsmekorruselise torni. Kui rajatis õigel ajal valmis sai, palus Söyembikä tsaarilt luba torni tippu tõusta, et heita oma linnale pilk kõrgustest. Nii süütut soovi ei saanud ju ometi keelata. Iludus tõusis viimasele platvormile, hüüdis teise abikaasa Safagäräy nime, heitis viimast korda kodumaa avarustele pilgu ja viskus alla.

Teine legend
Teist legendi usutakse rohkem. Selle põhjal olevat naine Kaasani piiramise ajal venelastele välja andnud kohalikud sõjapealikud, kes ei tahtnud venelastega tülli minna. Tänutäheks anti vangistatud tsaarinnale asjade kokkupanekuks kümme päeva, mille jooksul käis naine abikaasa haual ning jättis hüvasti oma rahvaga. Seejärel saadeti naine koos poja ja Kaasani riigikassaga Ivan Julma käsutusse.
Moskvas pandi Söyembikä kiiresti ja sunniviisiliselt mehele – tema kolmandaks abikaasaks sai Ivan IV väepealik ja Kassimovi khaan Šig-Alei. Venemeelsuse tõttu varasematel aastatel kolm korda Kaasani khaani ametikohalt kukutatud Šig-Alei oli muide otseselt Eestiga seotud. Julm sõdalane käis Vene-Liivi sõja ajal 1550ndate lõpus mitu korda Liivimaad laastamas-rüüstamas.
Söyembikä poeg Ütämes võeti emalt ära, et kasvatada teda vastavuses Moskva valitsejate nõudmiste ja reeglitega. Poiss ristiti Moskvas Kremlis asuvas mungakloostris ja talle anti uus nimi – Aleksandr Safagirejevitš. Seejärel jäi poiss tsaari õukonda.

Värdvalitseja meelevallas
Söyembikä ise saadeti sisuliselt pagendusse Kassimovi linna praeguses Rjazani oblastis, kus tema abikaasa khaanina valitses. Seal lõpetas naine elupäevad suurtes piinades, sest abielu osutus mehe vägivaldsuse ja türanluse tõttu erakordselt õudseks. Mõni ajaloolane on nimetanud Šig-Aleid koguni värdvalitsejaks ja -inimeseks.
Tütre kannatustest annab aimu tema meeleheitele viidud isa Jussuf. Nogai khaan kirjutas mitu korda Ivan Julmale palvega tema tütar vabaks lasta. Nendes läkitustes on kirjas, et Šig-Alei piinas naise surnuks. Teisalt räägiti aga, et väidetavad rasked kehavigastused polnud muud kui tühipaljas libauudis, mida levitasid Moskva ja nogaide liidu vastased.
Söyembikä suri arvatavasti 1557. aastal umbes 40aastasena. Ütämes elas emast üheksa aastat kauem ja suri 1566. aastal 20aastasena tuberkuloosi. Poeg maeti Moskva Kremli Arhangelski katedraali.
Söyembikä täpne matmispaik pole teada, kuid viimastel aastatel on ajaloolased hakanud toetama mõtet, et kuulus naine maeti võib olla Kassimovi, Šig-Alei jaoks ehitatud mausoleumi. Khaani matmispaiga juurest avastati üks nimetu hauakivi ja pole sugugi võimatu, et see ongi Kaasani khaanitari viimane puhkepaik.


POOLT VÕI VASTU
Peale Söyembikä nime kandva viltuse torni kavatsetakse sel aastal naise mälestuseks püstitada Kaasanisse mälestussammas. See plaan on linlased omavahel tülli ajanud. Nii on khaanitari kohta öeldud, et temaga pole seotud Kaasani kuulsus, vaid lüüasaamine. Valitsejanna polevat oma kohta ajaloos välja teeninud, sest ühelt khaanilt teisele antud naine pages lõpuks üldse Moskvasse.
Teine osa väidab aga, et Söyembikä on kangelanna, kes isiklikku vabadust ohverdades päästis oma rahva vabaduse.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?