HETKEHITT | Heleri All: mulle meeldib, kui teater on omal moel irooniline ja peegeldab kõike seda, mis ühiskonnas päriselt toimub

Naisteleht, 10. aprill 2019

APLAUS

Ühiskonnakriitiline Kinoteater

Heleri All, «Ringvaate» reporter

«Mulle meeldib, kui teater on ühiskonnakriitiline. Mulle meeldib, kui teater on omal moel irooniline ja peegeldab kõike seda, mis ühiskonnas päriselt toimub. Mulle meeldib, kui saalist välja tulles mõtlen mõnest asjast teistmoodi ja näen pärast ühiskonnaelu jälgides paralleele vaadatud lavastusega.

Kinoteatri «Titaanide heitlus» on täpselt selline lavastus. Neli noort meest teevad laval jõu- ja ilunumbreid ning toovad publiku ette meie poliitikaelu igapäeva omalaadses kõverpeeglis. Trupi ühistöös sündinud tekst on vaimukas ja terav. Näitlejad on energilised ja elavad ning nende omavaheline klapp muljet avaldav. Loomulikult – laval on ju Viljandi kultuuriakadeemia ühe lennu poisid Kristjan Lüüs, Kaarel Targo ja Sander Rebane, kes niigi neli aastat ühes rütmis hinganud, ning Henrik Kalmet, kes teiste meestega väga hästi kokku sulandub. Lavastaja Birgit Landberg on aga noorte meeste energia suurepäraselt just õigesse kohta suunanud.

Lavastuses on nii selliseid kohti, mis panevad hinge kinni hoides küüsi närima, kui ka selliseid kohti, mis pisarad silmi toovad. Naerust muidugi.

Võin julgelt väita, et veedan teatris vähemalt 150 õhtut aastas ja selle aasta üks toredamaid teatrielamusi on olnud just «Titaanide heitlus». Tükk, mida võib ka pärast rasket tööpäeva väsinud peaga vaadata, aga elamuse saab kätte ikka.»

Michael McIntyre - Showtime Michael McIntyre (Photographer)
Michael McIntyre - Showtime Michael McIntyre (Photographer)

TELEMAGNET

«Michael McIntyre – «Showtime»»

Naerda meeldib kõigile. Koomik Michael McIntyre on põhimõtteliselt eratreener, sest tema sõud vaadates on kõkutamisest kõhulihased kindlasti valusad. «Showtime» salvestati seitse aastat tagasi, mil mees oli enim teeniv koomik maailmas. Seetõttu on kava paras nostalgialaks. Osa sellest on näiteks pühendatud 2012. aasta suvel toimunud olümpiamängudele Londonis. Osa vaatajate jaoks on McIntyre juba tuttav. Jaanuaris näitas ETV2 tema sõud «Õnnelik ja uhke», kus ta pööras naljaks halli argipäeva. Uuesti näeb teda laval laupäeval kell 22.30 samal kanalil.

LINALUGU

«Shazam!»

Superkangelasi tuleb juurde nagu seeni pärast vihma. Ka Shazami sünnilugu on seotud koomiksiga ja esimest korda ilmus see 1939. aastal. Nüüd on tehtud sellest suurejooneline film, kus peaosas Zachary Levi. Heasüdamliku Billy Batsoni kutsub enda juurde kuri võlur Shazam. Kui 14aastane poiss lausub võluri nime, saab ta tema võimed endale. Nii ongi poiss hetkega täiskasvanud superkangelane. Uute supervõimetega ainult lõbutseda ei saa, sest maailm vajab päästmist. Kurja võlurit kehastab filmist «Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk» tuntud näitleja Mark Strong.

MUUSEUMIROTT

«Gustav Klucis. Vene 1920.–1930. aastate avangard»

Homme avatakse Kumus Vene avangardismi ja konstruktivismi ühe tuntuma kunstniku Gustav Klucise (1895–1938) näitus. See on tema esimene isikunäitus Eestis, mis kajastab loomingulist arengut, töövõtteid ja teoreetilisi seisukohti.

Lätis sündinud Klucis sattus Venemaale 1915. aastal tsaariarmee koosseisus ja otsustas Läti küttide liikmena pärast Oktoobrirevolutsiooni sinna jäädagi. Kodumaale ei naasnud kunstnik enam kunagi ja tema Läti päritolu on siiani üsna vähetuntud fakt. Klucis õppis aastatel 1918–1921 mõjukas Vhutemase kunstikoolis Kazimir Malevitši ja Antoine Pevsneri juhendamisel.

SULESEPP

«Kirjanik kübaraga. Lilli Prometi lugu»

Kirjastus Eesti Raamat

Kirjanik Lilli Promet kasvas esimeses vabariigis, tegi läbi teise maailmasõja, rajas oma elu keerulisel nõukogude ajal, koges kirjanduslikku menu, kuid tema elu viimased aastad möödusid suhtelises vaikuses ja unustuses. Siiski on Prometi looming oluline osa Eesti kultuuriloost.

Autor toob avalikkuse ette seni teadmata faktid kirjaniku ja tema perekonna elust, mis aitavad paremini mõista nii kirjaniku loomingut kui ka ajastut, mida ta loomeisikuna esindas.

Samas on see teos Eesti ajaloost – alustatakse tsaariajast Peterburis, kus elas kirjaniku isa, ning jõutakse Eesti iseseisvuse taastamiseni.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?