Martti Hallik: arvasin, et ma ei leia psoriaasi tõttu endale kunagi pruuti

Jaane Tomps, 10. aprill 2019

Sageli räägitakse, et psoriaas on vanainimeste haigus. Kuid Eesti ühel menukamal juutuuberil Martti Hallikul lõi see välja juba lapsepõlves.

«Olin umbes nelja-viieaastane, kui mu kehale tekkisid punased laigukesed. Meie Vana-Vigala perearst hakkas kohe igasugu imelikke põhjuseid välja pakkuma. Näiteks: olin hiljuti tiiki kukkunud ja arvati, et sain sealt mingisuguse lööbe. Õnneks võttis mu ema ühel hetkel kätte ja tõi mu Tallinnasse nahaarsti juurde. Mäletan, et meil polnud isegi vist saatekirja ega midagi, aga ta läks nagu emalõvi ja käskis arstidel mind üle vaadata. Võin ka valesti mäletada, aga mul endal on tunne, et nii see oli,» sõnab Martti (28).

Siis diagnoositigi tal psoriaas. «Mulle kirjutati välja erinevaid ravimeid, lisaks pidin hakkama kasutama tõrvašampooni, sest selleks ajaks oli psoriaas mulle ka pähe tekkinud,» meenutab noormees.

Koolis tögati

Martti ise sai oma haigusest teadlikuks eelkooli ajal.

«Kuna mu vanemad olid õpetajad, polnud me just kõige rikkam pere. Koolis oli üks esinemine, kus mina kandsin lühikeste pükstega rahvarõivad, samal ajal kui teistel olid ilusad ülikonnad. Kuna talv oli just läbi saanud, olin igalt poolt psoriaasiga kaetud. Siis märkasingi, et inimesed hakkasid mind äkki uurima ja omavahel sosistama. Alguses ei saanud ma aru, mis toimub, ja laulsin edasi. Üks hetk aga hakkasin taipama, milles asi,» meenutab juutuuber. «Üks mu paremaid sõpru oli isegi mu ema käest küsinud, kas Martti hallitab?» naerab ta praegu sellele mõeldes. Toona ei teinud see tõik Marttile mõistagi grammigi nalja.

Kuni viienda klassini tegeles tubli spordipoiss maadlusega. Ent võistlustel pidi tal alati kaasas olema tõend, et tegemist ei ole nakkava haigusega. «Kuna maadluses on hästi suur kehakontakt, oli mul haiguse pärast kogu aeg probleeme. Alguses, kui mul veel seda tõendit polnud, püüti mind isegi võistlustelt eemal hoida.»

Mees tõdeb, et ilmselt just selle nii-öelda puuduse tõttu on ta alati üritanud kõike väga hästi teha. Et tema tööd ja tegevused säraksid üle ebameeldivast haigusest. «Tahtsin näidata ja olla midagi enamat kui see poiss psoriaasiga,» lausub Martti. Vahest just seetõttu maadleski ta end noorena mitmekordseks maakonna meistriks.

Õnneks ei pidanud poiss oma haiguse tõttu taluma koolikiusamist. «Eks tögati ikka, aga õnneks midagi hullu ei olnud.»

Praegu on paremad ajad

Nooremana püüdis Martti oma haigust igati varjata. «Kasvatasin isegi pikad juuksed, sest mu otsaesine oli täiesti punane. Kandsin alati pikkade käistega riideid. Ma ei käinud isegi palava ilmaga lühikeste pükstega … See oli ikka väga rets,» mõtiskleb ta vaiksel toonil. Mees tõdeb, et praegu on lood tervisega palju paremad kui lapsepõlves. Ta on käinud hästi paljude nahaarstide juures ja võtab rohte, mis aitavad tõbe kontrolli all hoida. «Ja ma ei varja enam oma haigust. Pigem just ütlengi kohe välja, et mul on psoriaas.»

Tänu elukaaslase Liina (20) utsitamisele on Martti teinud suuri muutusi oma toitumises. «Psoriaasihaiged saavad end ise aidata sellega, et jälgivad, mida söövad ja joovad,» teab ta. «Varem olin ma paras peopoisike ja käisin igal nädalavahetusel kuskil pummeldamas. Nüüd ma enam alkoholi ei tarbi. Hoidun ka piimatoodetest ja töödeldud lihast. Samas söön palju kala, et saada vajalikke toitaineid. Tomatit ja maasikaid ma samuti süüa ei saa, kuid õnneks olengi pigem vaarikasõber olnud,» muigab Martti.

Enda sõnul üritas ta vahepeal ka gluteenist hoiduda, ent ebaõnnestunult. «Kui läheksin liiga sügavalt sellesse söögiteemasse sisse, siis ei kujutagi ette, mis toitlane ma olema peaksin,» tõdeb juutuuber ja ütleb, et üritab lihtsalt võimalikult vähe süüa kraami, mis pole soovitatav.

Psoriaasi põdevail inimestel on paremaid ja hullemaid päevi. Kõige raskem on psoriaasi taltsutada talvel. «Lapsepõlves olin üleni psoriaasi täis. Ühel aastal aga võtsin vanaema juures terve suve päikest ja sealt edasi läks olukord paremaks. Nii avastasingi enda jaoks päikese. Kuna toona polnud nii häid ravimeid nagu praegu, ootasin kogu aeg suve. Ootan praegugi.»

Psoriaas pole maailmalõpp

Martti julgustab oma kogemusest rääkides kõiki psoriaasihaigeid – see haigus ei ole maailmalõpp. «Kuigi ma väikese poisina reaalselt mõtlesingi, et jään eluks ajaks süütuks. Arvasin, et ei leia mitte kunagi endale pruuti, sest kes see tahab olla sellise inimesega koos? Kartsin siis, et olen nii eemaletõukav …» Ta ütleb, et kui saaks ajas tagasi väikese Martti juurde minna, oleks talle üht-teist julgustavat öelda. «Ütleksin, et võtku rahulikumalt – pole vaja selle pärast nii palju põdeda.» 

TÄTOVEERINGUID OLLA EI TOHIKSKI: «Kunagi öeldi mulle, et tätoveeringuid ma teha ei tohi. Olin siis laps ja mõtlesin, et ega ma tahagi neid. Siis aga kasvasin suuremaks ja hakkasin muusikat tegema. Teised muusikud olid tätoveeritud ja hakkasin mõtlema, et mulgi võiksid need olla … Kartsin esimest tätoveeringut tehes, et äkki lööb psoriaas välja ja lõhub selle ära. Tegelikult väike kolle tekkiski, aga midagi hullu ei juhtunud. Pikapeale on see päikeseravimitega üldse ära kadunud.» (Erakogu)

Elukaaslane on toeks

Marttile on palju toeks olnud elukaaslane Liina Ariadne Pedanik, kes hoolitseb vahel mehe naha eest rohkemgi kui ta ise. «Niisutan ta näonahka pidevalt, kuna need psoriaasikohad on nii kuivad. Marttil on küll olemas ka spetsiaalne näokreem, aga ta ei taha seda tugevat ravimit kogu aeg kasutada,» seletab naine.

Liina ütleb, et psoriaasi puhul on väga oluline võtta käsile toitumine. Tema ise näiteks tegi külmkapile lausa tabeli, kuhu olid kirja pandud asjad, mida Martti tohib ja mida ei või süüa. Mehega kohtudes Liinat psoriaas ei häirinud. «Kuigi see teda ennast väga häiris, pole see minu arvates midagi nii suurt, et takistaks mind temaga koos olemast. Tahtsin teda pigem aidata ja välja mõelda, kuidas olukorda parandada annaks,» ütleb ta.

Paar on arutanud ka seda, et kui nende tulevasel lapsel peaks olema psoriaas, saab Martti teda oma kogemuste põhjal aidata. «Räägime lastest iga päev. Nad tulevad küll kauges tulevikus, aga oleme mõlemad sellest teemast suures elevuses.»

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?