Liis Lemsalu: sisemiselt olen ikka see tüdruk, kes tuli Norrast Eestisse ja oli tulevikule mõeldes väga ärevil

Helina Piip, 3. märts 2021

«Praegu, kui kõik pidevalt muutub, on hea olla paindlik ja teha, mis antud hetkel parim,» ütleb laulja Liis Lemsalu. Ka muusika võib maailma paremaks muuta, liita ja unustama panna. Sel nädalal esitlevad Liis ja Stefan uut pala «Doomino».

Paar päeva enne meie kohtumist on Liis (28) kimanud 17 tundi järjest Tallinnas kolme võttepaiga vahet, sest filmiti tema ja Stefani uut muusikavideot «Doomino». Hullumeelse, ent unenäolise päeva järel tabas Liisi säärane pingelangus, et kaks järgmist päeva veetis kodus pikaliasendis. «Kõik kohad valutasid... Eks võtetel tuli ette ka füüsilist pingutust, pidi väljuma turvatsoonist ja tegema asju, mida varem pole teinud, seigelda ja lennelda unenägude ilmas,» viskab laulja õhku salapära ja kinnitab, et on nüüdseks taastunud.

Idee Tarantinolt

Liisi sõnul hakkavad tal tihti juba laulusõnu kirjutades pildid ja stseenid silme ees jooksma. «Doomino» video sai ideetõuke vanameister Quentin Tarantino loomingust. «Üks minu lemmikfilme on Tarantino «Neli tuba». Sealt tekkis mõttevälgatus, et ka meie videos võiksid olla erinevad olustikud ja muutuvad ruumid.» Nii et märtsi lõpus esitletava video algne idee on suuresti Liisi fantaasiavili, mille tiim hea mõttena vastu võttis ja edasi arendas. Raadiojaamad mängivad laulu juba eilsest.

Siiski ei maksa arvata, et Liis ja Stefan stuudios koos doominot mängisid. «Lapsena sai seda ikka mängitud. Kõige rohkem olen hoopis backgammon’it ehk triktrakki mänginud – saime perega selle pisiku Küproselt, kus mu isa oli kunagi Eesti koondise jalgpalli treeninglaagris.» 

Stuudios võtsid oma aja hoopiski väikesed hääldusharjutused Stefani eesti keele lihvimiseks. «See on ju Stefani esimene eestikeelne lugu ja tema jaoks suur samm,» räägib Liis, kes mäletab hästi, kuidas ta ka ise Norrast tagasi Eestisse kolides oma hääldusega vaeva nägi. «Mul oli päris kaua norra aktsent ja seda ikka kommenteeriti, kui mul läksid lauselõpud üles nagu rootslastel-norrakatel. Vahel juhtub seda siiani.»

(Krõõt Tarkmeel)

Norra keel pole ununenud

Kui palju hoiab ta end kursis Norra eluga? «Sellega hoiab meid kursis mu isa, kes saadab meie pere chat’i Norra artikleid ja uudisnupukesi,» tõdeb Liis. «Mina ise vaatan vloge ja juutuubereid, kes räägivad rootsi ja norra keeles. Tahan end proovile panna, kas saan ikka veel kõigest aru. Ja saan!»

Vahel teeb Liis ema ja isaga telefonis rääkides neile ettepaneku jätkata juttu hoopis norra keeles. «Kui mõni sõna meelde ei tule, siis teine aitab. See on tore ajutreening.» Liisi isa Marek Lemsalu on tööalaselt praegugi Norraga seotud ja tegeleb seal tõstukite-kraanade valdkonnas.

Unes ja ilmsi

Liisil on juba lapsepõlvest saati üks veega seotud korduv unenägu. See ilmutab end siis, kui «olen ärevas keskkonnas või pingelises situatsioonis, mil paljugi on kaalu ...»

Oma uues laulus «Doomino» laulab Liis samuti: «Ma ei tea, on see unes või on ilmsi.» Millal ta viimati imestas, kas toimuv on unes või ilmsi? «Terve eelmine aasta oli see tunne. Kogu aeg tahtsin küsida: kui kaua see kestab ja millal kõik normaalseks saab,» ohkab laulja. «Eks normaalseks saavad asjad nii ehk naa, kuid see on teistsugune normaalsus kui see, mida me varem tundsime,» mõtiskleb ta. «Maailm on pidevas muutumises, miski ei jää samaks. Minu jaoks oli see õpetlik aasta, sai palju enda sisse vaadata. Ja eks ma vajasin puhkust ka.»

2021. aasta võiks kohelda meid hästi, loodab Liis, sest tema lemmiknumber on just 21. Üks tilluke 21 on tätoveeritud isegi ta parema käe siseküljele – mälestus ilusatest Norra aegadest isa jalgpallisärgi numbri järgi, mille all ta Norras alati mängis.

Liis loodab väga, et saab sel aastal taas esineda ja palju kontserte anda. «Pean silmas live-esinemisi koos publikuga. See energiavahetus on nii nauditav. Õnneks saame Stefaniga juba sel laupäeval esitada Eesti Laulu telepublikule meie uut lugu. Loodan väga, et suvel pääseb ka päriselt festivalilavale.»

Millisena kujutab ta ennast 21 aasta pärast? Liis mõtleb pisut. «Tahaks loota, et olen siis ikka tegus, kraps ja inspireeriv. Hea tervise juures ja õnnelik. Elame ju oma kehas 24/7, nii et keha eest tuleb hoolt kanda, et saaks kauem maamunal viibida ja tablettideta elu nautida.»

ÄREVUS HINGES: Eesti Lauluga oli Liis sel aastal seotud nii, et andis lauludele eelhääletuses punkte. 6. märtsi finaalis on neil Stefaniga aga võimalus laulda ka telepubliku ees oma uut pala «Doomino». (Krõõt Tarkmeel)

Suusad ja rabavabadus

Tema ise hoolitseb enda keha eest teadlikult – ikka palju liikudes. «Ostsin murdmaasuusad. Ma poleks kunagi uskunud, et seda teen! Aga talv oli fantastiline ja mõtlesin, et oleks ju tore. Käisingi suusatamas Nõmme ja Pirita metsades.»

Lisaks armastab Liis jalgsi liikuda. «Kodus teen harjutusi hantlitega. Või venitan – jooga ja pilates on selleks ideaalsed.» Laulja tunnistab, et just oma privaatsuse huvides eelistab ta jõusaalis rassimisele pigem kodus higistada. «Juba lapsepõlves tegime koos ema-isaga trenni. Olime väga aktiivsed, käisime palju looduses ja Norras mägedes matkamas.»

Veel mäletab ta, kuidas nad vanaemaga rabas müttasid. «Seal sain loa end vabaks lasta, laulda ja karjuda. Kui mujal pidin jälgima, mida teen, siis seal oli terve raba meile valla.»

Kokkab rõõmuga

Kui Stefan hiljuti Liisilt uuris, kas too ikka sööb Armeenia köögi hõrgutisi šašlõkki ja kebabi, pidi lauljanna nentima, et liha tema menüüsse ei kuulu.
Kõige tihedamini tõstab naine taldrikule hoopis bataate ja teisi ahjuköögivilju koos granaatõuna-rukola-fetasalatiga. Või katsetab uusi retsepte – pastasid, risotosid. Kokkamine ongi üks Liisi lemmiktegevusi. «Aga ainult siis, kui mul on selleks aega, saan keskenduda. Viimasel ajal olen paraku liiga palju kulleriteenust kasutanud...»

Dieedi pidamiseks pole ta vajadust tundnud. «Ennekõike maitsebki mulle tervislik toit. Kui aga peaksin valima, kas bataadifriikad või tort, eelistaksin esimest,» räägib soolase sõber Liis.

ÖÖINIMENE: Liisi lemmikaeg on õhtu. Ja öö. «Kui teised magama lähevad, meeldib mulle veel üles jääda. Kunagi ma isegi tantsisin öösiti.»

«Lihtsalt sõitsin.»

Üks eelmise aasta õnnepäevi oli lauljannale see, kui sai kätte autojuhiload. «Tänu eelmise aasta pausile oli mul sõidutundideks aega, muidu oleks ilmselt venima jäänud. Kõik käiski kiiresti – märtsi lõpust novembrini.» Selgub, et Liis on kiiruse ja autode fänn – need lihtsalt meeldivad talle. Mul on ammune unistus osta endale uunikumauto. Ja kui sellega ei saagi aasta läbi sõita, jääb see mu väikeseks hobiks.»

Kui Liis load kätte sai, sõitis ta, kuhu aga teed viisid. «Ütlesin, et pean kuskile minema, ehkki ei pidanud ja lihtsalt sõitsin ringi. Kõige eredamalt on meeles esimene autopesulas käik. Tegin sellest isegi video,» naerab lauljanna.

NUNNU: Liisi kassist Webbist on saanud instastaar, kelle tegemistega on kursis tuhanded. (Erakogu)

Eriline lemmik

«Su kass on niiiiiiiiii nunnu,» õhkavad fännid, kui laulja postitab Instagrami kontole fotosid oma kiisust nimega Webbi, armsast lontis kõrvadega Scottish Foldi tõugu karvapallist. Liis: «Olin varem koerainimene, meie perel oli väga sportlik valge chihuahua. Aga teadsin, et ma ei saa endale koera lubada, see tundus liiga suure kohustusena. Webbi puhul sai otsustavaks, kui öeldi, et Scottish Foldi tõugu kassid käituvad koera moodi. Ta on tõesti äge kuju.»

Webbist on saanud instastaar, kelle tegemistega on kursis tuhanded: näiteks sellega, kuidas miisu näris jõulupuul elektrijuhtmed läbi või kuidas käis loomaarsti juures vereproovi andmas või kui väga armastab kraanist vett limpsida. Fännide nõudmisel toodeti lausa limiteeritud koguses Webbi pildiga kotte.

KAHE JALAGA MAAS: «Unistamine, et asjad ise juhtuksid, on tore, aga mitte realistlik. Kaugele jõuavad ikkagi need, kes mõtlevad ja teevad. Olen palju tööd teinud, et olla siin, kus olen. Ja olen õnnelik, et mu ümber on inimesed, kes mind tagant suruvad, et Liis, tee veel!»

Muusika viis kokku

Liis tõdeb imestusega, et poleks iial arvanud, et laulmisest saabki tema töö. Teda liigutab väga, kui saab tänusõnu, et tema laulud on viinud paare kokku. Enim on Liisi hinnangul saatuseid liitnud tema lood «Sinuga koos» ja «Püüab meid». «Hämmastav! Kui mina laule kirjutan, siis mõtlen ju omaenda siseelule...» tunnistab ta.

Tänu organisatsioonile Minu Unistuste Päev on Liis saanud rõõmu tuua vähihaigete laste, oma väikeste fännide ellu. «See muudab härdaks, kui näed, milline võim on loomingul. Et muusika võib raskel hetkel aidata. Need lapsed on nii vaprad ja inspireerivad. Pärast selliseid kohtumisi loksuvad prioriteedid jälle paika.»

Üks Liisi enda unistuste kohtumisi toimus 2016. aasta oktoobripäeval, kui ta sai laval soojendada oma lemmikartisti Joss Stone’i. «Olin teda aastaid iga päev kuulanud. Ja siis sain teada, et ta tuleb Tallinna. Ja esineb Nordea kontserdimajas ning mina soojendan teda!» Millest nad omavahel rääkisid, Liis enam ei mäleta, sest oli nii ärevil.

SPORTLIK HOBI: Ka lumelauasõit pakub häid võimalusi talve aktiivselt värskes õhus nautida. (Erakogu)

Keskendub heale

Kas kuulsust on raske kanda? «Eks inimene harjub paljuga. Pidev meediapildis olemine on väsitav, eriti siis, kui soovid privaatsust ja loodad, et sind ära ei tunta... aga ikka tuntakse. Üritan oma elu tavapäraselt edasi elada ja olen hakkama saanud. Halvad asjad blokeerib mu aju ära, sest kipun asju väga läbi elama. Kui seda kogu aeg teeksin, oleks ju keeruline. Toredat ja siirast tähelepanu on siiski palju ja see läheb mulle korda.»

Ootamatult ütleb Liis, et tal on siiani tunne, et ta on ikka «see tüdruk, kes tuli Norrast Eestisse ja oli oma tulevikule mõeldes väga ärevil. Sisemiselt olen ikka see tütarlaps.»

Millega tahaks ta inspireerida oma kuulajaid? «Teadlikkusega,» vastab laulja. «Et inimesed saaksid aru, kui suur vägi peitub meis endas.»

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?