SOOME-UGRI KULTUURIPEALINN 2021! Põnevad faktid soomeugrilaste ja mulkide kohta

Kerti Tamm, 3. märts 2021

Soome-ugri kultuuripealinna tiitel jõudis taas Eestimaale – sel aastal pööra pilgud ajaloolise Mulgimaa pealinna Abja-Paluoja poole.

Mulgimaa on Eesti üks tugevama identiteedi ja kultuuriga piirkondi. Ometi on see paljudele veel avastamata paradiis. Kultuuripealinna tiitlist kantuna toimub terve aasta vältel soome-ugri rahvaste ja ennekõike mulkide traditsioonidega seotud üritusi. Unikaalsete mulgi mustrite abil tutvustatakse kõike seda, miks Mulgimaal on hea elada.

Kes on aga soomeugrilased ja miks me neist räägime? Siin on olulisemad ja põnevamad faktid soomeugrilaste ning mulkide kohta.

Maailmas on laiali kuni 25 miljonit soomeugrilast

Soome-ugri ehk uurali rahvaid on kokku üle kahekümne. Uurali keeli kõneleb tänapäeval maailmas kokku umbkaudu 24–25 miljonit inimest. Kõige suuremad kõnelejaskonnad on ungari, eesti ja soome keelel – need on ka riigikeeled. Teistel soome-ugri rahvastel oma riike ei ole ja nende põlised asukohad asuvad teiste riikide koosseisus.

Soomeugrilasi seob keeleline sugulus

Teooria kohaselt kõneldi tuhandeid aastaid tagasi kõikide tänapäevaste uurali keelte esivanemkeelt, niinimetatud alguurali keelt võib-olla kusagil Uurali mäestiku läänejalamil. Aegamisi liikusid rahvad üksteisest eemale ja nii muutus järjest erinevamaks ka nende keel. Erinevusele andsid hoogu kontaktid teiste keeltega. Näiteks on eesti keelel väga palju mõjutusi balti ja germaani keeltest.

Keelte erinevuste kõrval on soomeugrilastel ka üsna palju sellist, mis on meie keeltes ühiselt alles jäänud. Keeleteadlased on kõigist soome-ugri keeltest kokku leidnud 200–300 ühise päritoluga sõna. Sellised sõnad osutavad näiteks loodusnähtustele, numbritele ja kehaosadele, nendeks on ka olulisemad tegusõnad. Uurali keelte ühised tunnused on ka näiteks grammatilise soo puudumine ja käänete rohkus.

TSIRK ON PÄRAL: Soome-ugri kultuuripealinna sümbollinnu Tsirgu ema ja isa, mulgi keele ja kultuuri hoidja Alli Laande ning rahvamuusik Ants Taul. Mõlemad on pälvinud ka Mulgi Kultuuri Instituudi välja antava Mulgimaa Uhkuse auhinna. (TaaVID Meedia)

Rahumeelsed rahvad

Uurali keelte sugulus on mõjutanud uurali rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist. See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest erinevustest hoolimata hõlpsaks.

Näiteks erinevalt indoeurooplasest pole üheski uurali keeles mõtlevale inimesele teda ümbritsev elus ja eluta loodus mitte materjal, vaid partner. Samuti pole enamikule meie hõimurahvaste kultuuridest omane agressiivsus: ajaloo käigus on püütud arvestada aina uute ja uute naabritega, kuni nende eest tuli taanduda, säilitamaks enese iseolemist. Võiks olla tähenduslik, et NSV Liidu lagunemisprotsessis, mis vallandas mitmeid veriseid rahvuskonflikte, ei ole soome-ugri rahvaste asualadel valatud tilkagi verd.

Kes on ühine sümbol tsirk?

Soomeugrilased valivad igal aastal omade seast aastaks välja soome-ugri kultuuripealinna tiitli kandja, mis esindab tähelepanuväärselt soome-ugri kultuuripärandit. Kultuuripealinnade liikumisega tõstetakse teadlikkust uurali rahvastest ja keeltest, tugevdatakse soome-ugri ühtsust ning hoogustatakse kohalikku arengut soome-ugri maailmas.

Kultuuripealinna tiitliga käib kaasas kultuuripealinna sümbollind Tsirk. Selle tiibadel on 26 sulge, üks iga soome-ugri rahva kohta. Praeguseks on lind külastanud paljusid soome-ugri piirkondi ja rahvaid: setosid, isureid, vadjalasi ja marilasi ning nüüd on taas Eestis, mulkide juures.

PÄRANDIKANDJAD: Vasakult mulgi vallavanem Imre Jugomäe, «Soome-ugri kultuuripealinn 2021» eestvedaja ja Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenberg, Mulgimaa patroon ja president Toomas Hendrik Ilves, mulgi keele ja kultuuri hoidja Alli Laande, mulkide vanem ja Mulgi valla volikogu esimees Arvo Maling ning «Soome-ugri kultuuripealinn 2021» eestvedaja ja Mulgi valla turismikoordinaator Kerstin Rei. (TaaVID Meedia)

Mulgi kuue musta värvi saamiseks tuli kangast leotada

Tuntuimaks rahvariideks Eestis on kindlasti mulgi villane pikk-kuub. Mulgimaal on pikk-kuube kandnud nii naised kui ka mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks enamasti jakk. Mulgi pikk-kuub oli musta värvi. Õige tooni saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees.

Halliste kandis oli naiste pikk-kuuel hall või pruun krae, sest meeste pikk-kuue krae oli sinine. Jõukamatel mulkidel olid pikk-kuue varrukate ja hõlma siseküljed punasest ning kallist poeriidest. Kuued kaunistati punase paelaga – kaaruspaelaga, mis moodustas selle pinnal huvitavaid silmusmustreid.

Mulgid pidasid esimestena oluliseks ka tütarde haridust

Mulkide üks oluline sissetulekuallikaks oli juba 18. sajandi lõpust linakasvatus. Põhja-Ameerika kodusõja tõttu tekkinud puuvillapuudus kergitas maailmaturul lina hinda ja müügist saadav tulu kiirendas nii talude päriseksostmist kui ka jõukuse kasvu. Mulgid investeerisid kogutud rikkuse võimalikult paljude laste harimisse ja nii said tarkust omandada ka mulkide peretütred. Mujal oli kombeks, et hariduse saavad ainult pere vanimad pojad.

Valik soome-ugri kultuuripealinnale pühendatud sündmustest

Millal?: 29. mai
Asukoht: Karksi mõisa park
Mis?: Kogu pere laulu-, tantsu- ja traditsioonilise toidu pidu «Sia ja mia ütenkuun»

Millal?: 22.–25. juuli
Asukoht: Tõrva
Mis?: Tõrva Tule-Päevad

Millal?: 28. august
Asukoht: Abja-Paluoja
Mis?: Toidutänav ja käsitöölaat

Millal?: 1.–31. oktoober
Asukoht: Mulgimaa kihelkonnad
Mis?: Hõimupäevade nädal

Lisainfo: www.mulgimaa.ee
Soome-ugri kultuuripealinna programmi viiakse läbi LEADER-meetme toel.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?