Perearst soovitab kõigile: talisuplemine toob tervise ja energia

Liis Ilves, 16. detsember 2020

Talisuplemisest on saanud uus rahvussport: üle Eesti on taliujumisklubidega liitunud tuhandeid. Miks, oh miks ometi?

Talisuplejad Pikakari rannas. (Tiina Kõrtsini)


Kärekülm vesi annab energiat
Heli Temper (31) jõudis talisupluseni 2018. aasta sügisel kolleegi õhutusel. Ettepanek minna keset sügist kargesse merre ujuma ajas naise esialgu südamest naerma, sest tal ei olnud kombeks suvelgi ujumas käia. Soov ennast proovile panna jäi aga hinge kripeldama. Nii ta läkski kokkulepitud ajal mere äärde kohale. «Selline eksami tunne oli peal. Ja see kõik oli päris hirmus,» ei salga ta. «Aga millegipärast läksin teinegi kord tagasi. Siis hakkasin juba tundma, et olen külmas vees ja ma ei suregi ära.»

Paradigma nihe
«Alates kolmandast korrast tundsin, et minus on toimumas tõsine paradigma nihe,» tunnistab Heli. «Varem ei käinud ma ujumas, sest ütlesin kõva häälega välja, et kardan külma vett ja kardan üleüldse vett. Ennast selle hirmuallika sisse tuua ja õppida seda aktsepteerima ning lõpuks ka seda armastama – see oli midagi täiesti uut. Minu universum muutus tänu sellele.»
Nüüd käib naine ujumas aasta ringi pea iga päev ja tunneb sellest tohutut rõõmu. Eriti just pimedal ja kargel ajal. Seejuures on Heli täheldanud, et kui varasemalt oli iga talv hinges rusuv tunne ja negatiivsus oli tugevalt esil, siis nüüd näeb ta selles külmas ja pimeduses hoopis teist valgust. «See klaar, käre, külm vesi on midagi, mis annab tohutult hea energia,» kirjeldab naine elavalt. «Ka kaassuplejatega rääkides näen, et igaühel on mingi oma sügav-sügav nurk, millega ta käib seal tegelemas. Kellel on keeruline minevik, kes on võidelnud mõne raske haigusega, kes lihtsalt vajab ellu muutust.» Ta lisab muiates: «Olen kuulnud ka, et mõnel soovitas perearst seda proovida.»

Ületa mõttebarjäär

Uurides Helilt, kuidas siis ikkagi talisuplusega alustada, on tema vastus ootamatult lihtne: «Esmalt tee mõttetasandil selgeks, millega ennast seod. See on külm vesi ja sellele tuleb teadlikult läheneda, et kogemus oleks maksimaalselt meeldiv. Valmisolek on kõige nael.»

Esimestel kordadel soovitab ta minna suplema koos mõne teadjamaga, kes tuletab meelde hingamist. Just hingamisele tulebki fookus seada – tee rahulikult läbi nina pikad hingetõmbed. Kui hakata õhku ahmima, tekib kehal paanikaefekt ja ta tahab põgeneda. Kui sunnid ennast rahulikult hingama, suudab keha lõdvestuda ja külma vastu võtta. «See vesi ongi külm, see ei muutu. Hingamisega saad aga selle endale mugavaks teha,» lubab kogenud supleja.

Jonnakalt tekib tahtmine küsida, aga mida ikkagi selle tohutu hirmuga peale hakata. «Mis on kõige hullem asi, mis saab juhtuda?» küsib talisupleja provokatiivselt. «Jah, esimesel korral on see kehale suur ehmatus. Aga see on mõtteviisi küsimus – kas mõtled kogemuse endale piinatooliks või mõtled sellest kui millestki, mis annab sulle energiat ja positiivset tunnet. Lisaks olen viimased talved täiesti terve olnud ja energiat on tuhat korda rohkem kui kunagi varem. Selle nimel võiks juba tekkida tahe see ära proovida.»


Perearst soovitab!
Kaheksa aastat tagasi oli Eesti perearstide seltsi esinaisel dr Le Vallikivil (43) väga pingelise sisekliimaga töökoht ja stressitase ääretult kõrge. Kolleegi soovitusel otsustas arst proovida talisuplust – see pidavat olema maailma parim asi. Ja kolleeg ei valetanud. «Leidsin, et talisuplus on kõige parem asi, mis aitab sisemise põlemise vastu. Kui jooksedki iga päev peaga vastu seina, siis jahedas vees saab kogunenud stress sinust välja,» kinnitab tohter.
Nüüd käibki ta aasta ringi pea iga päev meres ujumas. «Kui mõni päev jääb vahele, siis on kohe tunne, et midagi on valesti, midagi on puudu.»

Talisuplejad Pikakari rannas. (Tiina Kõrtsini)


Talisupluse proovis järele ka Naistelehe toimetaja Liis
««Teeksin sulle ettepaneku, millest on raske ära öelda – tule minuga ujuma, proovi ise ära!» Just nii algas minu vestlus Heliga. Eks ma tegelikult seda lugu tegema hakates kartsin, et selline ettepanek mu lauale potsatab. Heli ja Le rääkisid mõlemad talisuplusest nii suure innuga, et ma juba põlesin uudishimust ning mind ei olnud vaja üleliia palju veenda. Niisiis andsingi lubaduse pühapäeval rannas olla. Ja olin ka. Isegi üllatavalt rahulikuna, hinges vaid põnev ootusärevus.
Natuke jabur küll tundus miinuskraadidega rannas riided seljast visata, aga edasine oli juba oodatust lihtsam. Meenutasin endale muudkui, et lihtsalt mine samm sammu haaval ja hinga. Ka Heli tuletas mulle kõrvalt hingamist meelde ja julgustas üha edasi tulema. Kastsin ennast sulpsti korraks vette, proovisin hingata ja sammusin rahulikult kaldale. Heli koos sõbrannaga jäid minust sinna veel mõnulema.
Kokkuvõttes oli külm. Kordagi soe ei hakanud, ei vees ega veest välja tulles. Aga enesetunne oli tohutult hea. Ja vägisi kiskus totter naeratus näole. Ma sain kohe aru, miks inimesed seda teevad.
Veest välja tulles oli pea igasugu mõtetest täiesti tühi ja hästi hea oli olla. Umbes tunni pärast, kui keha oli täiesti üles soojenenud, tuli tohutu energiapuhang. Lihtsalt ülimegahea enesetunne oli. Väga äge kogemus. Proovi ka ise järele. Päriselt ka!»


Hea teada!
Palju kasutegureid
Selle mõju vaimsele tervisele ja stressitaluvusele on väga positiivne. Lisaks tõstab talisuplus üldist vastupanu ehk tugevdab immuunsust. See põletab ka suurepäraselt kaloreid. Lisaks on teaduslikult leitud, et talisuplus aitab ennetada ka Alzheimeri tõbe ja dementsust.
Sobib kõigile
Talisuplus sobib nii noortele kui ka eakamatele. Selget diagnoosipõhist vastunäidustust kellelegi ei ole – lähtuda tuleb iseenda enesetundest. Kui tervislik seisund on hea ja meel valmis, võid kasvõi täna proovida külma vette kalpsata. Lihtsalt siis on esimene šokk suurem ja külma veega harjumine keerulisem. Aga see iseenesest ei tee inimesele midagi halba.
Kui tervisega on probleeme, sul on näiteks mõni südame- ja veresoonkonna haigus, süsteemne sidekoehaigus, lihas- või kopsuhaigus, tasuks talisupluseni jõuda pigem järk-järgult. Ei taha ju ometi, et ootamatu šokk tekitaks saatusliku südamerütmihäire või põhjustaks hingamispuudulikkust. Testi esialgu näiteks jahedama dušiga, kas külm vesi sobib sulle või ei. Ja alusta järgmisel hooajal – hakka suvel ujumas käima ja ära enam lõpetagi.
Kuula enda keha
Kuula alati väga täpselt, mis sinu enda keha sulle kõige selle kohta ütleb. Organism peab ütlema, kas täna on see päev, kui kastan ennast vaid korraks vette või 30 sekundiks või suplen mõne minuti. Lähtu alati iseenda heast enesetundest ja ära muutu võistlushimuliseks.
Suple turvaliselt
Talisuplusega on kõige turvalisem alustada kellegagi koos, kes vajadusel saab abistada. Jälgi, et ujumiskoht oleks turvaline ja mõnus, kus saab kiiresti riidest lahti ja riidesse. Äärmiselt oluline on jälgida, et alajahtumine ei algaks enne vette jõudmist. Pärast suplust tuleb kärmelt sooja tagasi saada, et alajahtumise mõju neutraliseerida. Pärast karastust käed-jalad kirendavad ja alguses on see hästi ebameeldiv, aga ajaga suudad seda järjest paremini taluda.
Allikas: Eesti perearstide seltsi esinaine dr Le Vallikivi


Algaja stardipakett
Jahedal ajal suplemisega alustades võiksid ennast varustada neopreenmaterjalist ujumisjalatsite ja -kinnastega. Need aitavad vältida varvaste ja sõrmede krampi tõmbumist. Kindlasti pane pähe ka soe müts. Ja siis lihtsalt astu samm sammu haaval sulpsti vette ning välja tulles pane taas kohe soojalt riidesse.


Ujumiskindad
Hind Prismas 11.95


Ujumisjalatsid
Hind SportsDirectis 1.20


Üle Eesti asuvate taliujumisklubide info leiad veebist Taliujumine.ee.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?