LIHTNE JA VAJALIK HEATEGU! „Rinnapiimadoonor on äge olla.“
Nelja lapse ema Kristiina Randla on tuline rinnapiimadoonorluse toetaja. Miks?
Kristiina (25) sai emaks 2015. aastal, mil nägid ilmavalgust kaksikud Jaan Aleksander ja Aleksandra Elisabeth. «Ootasin neid kokku seitse kuud, millest kolm ja pool kuud elasin põhimõtteliselt haiglas,» meenutab naine keerulist rasedust.
Kaksikute sünniga läks erakordselt kiireks, kuna Kristiinal lõi välja äge preeklampsia ehk raseduskramp. Tema vererõhk oli koguni üle 200. Seega tehti erakorraline keisrilõige ja kaksikud sündisid 33. rasedusnädalal. Seejärel tuli uutel ilmakodanikel veel kuu aega haiglas kosuda, enne kui nad koju lubati. Et pisikeste sünnikaal oli väga väike, tuli neil esiti kasvada kuvöösis ja nad vajasid toitmisel sondiga abi. Kuna Kristiinal endal kohe piima ei olnud, aitas kaksikutel kosuda emapiimapangast saadud doonorpiim.
«Kui mulle endale piim tekkis, siis seda oli nii suur kogus, et kaksikud said söönuks ja jäi veel meeletult ülegi. Rinnapiimapangast pakutigi siis välja, et kas sa ei tahaks doonoriks hakata,» meenutab naine. Ta oli sellega kohe nõus ja nõnda pumpaski ta haiglas elades kaksikutest üle jäänud rinnapiima välja ning viis emapiimapanka. Midagi rohkemat tal toona teha ei tulnudki – üks lihtne ja äärmiselt vajalik heategu sai tehtud justkui möödaminnes.
Preeklampsia oht järgmistel rasedustel
Kui Kristiina mõni aasta hiljem taas lapseootele jäi, hoiatati teda, et preeklampsia võib taas välja lüüa. Seetõttu oli rasedus tavapärasest hoolsama jälgimise all. Õnneks halb stsenaarium ei kordunud ja kolmas laps õnnestus Kristiinal ilma komplikatsioonideta rahulikult 39. nädalani ära kanda. Plaanilise keisrilõikuse abil nägi 2018. aastal ilmavalgust pere kolmas laps Amanda Victoria.
Paraku ei läinud nii õnnelikult neljanda rasedusega. Äge preeklampsia lõi taas välja.
Selle aasta 14. aprilli hommikul helistas ämmaemand Kristiinale ja palus igaks juhuks minna analüüse andma. Kell 12 saidki analüüsid antud. Juba kell üks helistas ämmaemand uuesti, soovitas igaks juhuks haiglakoti pakkida ja sõita lisaanalüüse andma.
Kell neli oligi naine taas haiglas ja andis uued analüüsid. Paari tunniga olid analüüsitulemused märkimisväärselt halvenenud ja talle öeldi, et ilma beebita ta haiglast ei lahku. Juba sama päeva õhtul kell 11 tehtigi Kristiinale erakorraline keisrilõige ja 35. rasedusnädalal nägi ilmavalgust pisike Jete Amii.
Pesamuna ootamatu komplikatsioon
Pisikese Jetega tuli emal üheksaks päevaks raske komplikatsiooniga haiglasse jääda. «Tal langesid pärast sünnitust kopsud kokku ehk tal oli õhkrind – kohe pärast sündi juhtus see vasaku kopsuga ja järgmise päeva õhtul parema kopsuga,» meenutab nelja lapse ema. See tähendas, et esimesed kuus päeva oli Jete hapnikumaski all ja Kristiina ei saanud pisikest kuidagi aidata.
«Seekord sain teada, mis tunne see on, kui su laps sünnib raske komplikatsiooniga. Ma ei saanud kuus päeva isegi mitte oma lapse kätt või jalga inkubaatoris liigutada – seda kõike tegid arstid ja õed. See oleks kohe ta kopsudele mõjunud. See oli väga õudne!» räägib naine.
Uhkusega rinnapiimadoonor
«Kui sa vaatad neid väikeseid abituid inimesi seal inkubaatorites, tekib paratamatult tohutu soov neid aidata. Ja kui üldse kuidagi on võimalik neid pisikesi inimesi aidata, siis rinnapiimaga – nende jaoks on rinnapiim ju kõige olulisem,» mõtiskleb Kristiina.
Sestap on ta kindlameelselt otsustanud, et tahab selgi korral rinnapiimadoonoriks hakata. Hetkel veel kestab tal vererõhuravi, kuid niipea, kui see lõppeb, võtab naine piimapangaga ühendust. Sel korral tähendab doonoriks hakkamine Kristiina jaoks seda, et haiglast saab ta rinnapumba ja teised vajalikud vahendid. Väljapumbatud piim tuleb tal endal iga päev külmutatud kujul Saku kandist kesklinna piimapanka sõidutada.
«Rinnapiimadoonor on äge olla,» on Kristiina veendunud.
Ühe positiivse noodina toob ta välja, et doonorite piima testitakse. Seega saab doonor kohe hingerahu, et tema piim on piisavalt kvaliteetne ja rammus esiteks iseenda lapse jaoks, aga ka suureks abiks nendele pisikestele, kelle emadel veel endal rinnapiima ei ole. Ja ega tegelikult ühtegi negatiivset külge doonoriks olemise juures olegi – see on tänuväärne heategu, millega aitad kõige väiksematel alustada elu.
Eesti ainus emapiimapank
Kümme aastat tagasi juunikuus oma tegevust alustanud Ida-Tallinna keskhaigla emapiimapank kogub ainsana Eestis doonoritelt rinnapiima ja vahendab seda vastsündinutele, kes seda vajavad.
Emapiimapank kogub heade annetajate abiga aastas ligikaudu 250 liitrit doonorrinnapiima – see on ligikaudu 35 ema tubli töö, kes peale enda lapse aitavad kosuda ka teistel beebidel.
Kui vereülekande korral on olulised lapse veregrupp ja reesus, siis rinnapiimaga on lood pisut lihtsamad. Põhimõtteliselt sobib iga rinnapiim igale lapsele. Mida väiksem on enneaegne, seda kõrgema valgu- ja kalorisisaldusega rinnapiima ta vajab.
Allikas: dr Annika Tiit-Vesingi, Ida-Tallinna keskhaigla emapiimapanga juht
Kes sobib doonoriks?
Rinnapiimadoonoriks võib olla terve imetav naine, kelle laps on noorem kui kuus kuud. Rinnapiimadoonorid läbivad sarnase kontrolli nagu veredoonorid, näiteks tehakse neile alati enne doonoriks hakkamist vereanalüüs. Lisaks tehakse rinnapiimale hulk teisi analüüse, mis määravad ära selle ohutuse pisikese patsiendi jaoks.
Rinnapiima loovutamine on vabatahtlik ja tasustamata. Soov annetada rinnapiima – aidata kedagi teist – peab tulema südamest.
Doonorpiima loovutajaks sobib naine, kes …
ei suitseta ega kasuta nikotiinpreparaate (-nätsud, -plaastrid, põsktubakas);
ei tarbi sageli alkoholi;
ei ole praegu ega ka kunagi varem tarbinud uimasteid ega narkootilisi aineid;
ei ole saanud viimase 12 kuu jooksul vereülekandeid;
ei ole läbi teinud kudede või organite siirdamist viimase 12. kuu jooksul;
ei ole tätoveerinud või augustanud oma keha viimase 12. kuu jooksul;
ei ole taimetoitlane (vajalik konsulteerimine emapiimapanga vastutava arstiga);
ei ole viimase 12 kuu jooksul olnud vahekorras seksuaalpartneriga, kellel võib esineda HIV, HTLV või hepatiidi viiruskandlus või kes on kasutanud süstlanõela illegaalsete narkootiliste ainete süstimiseks;
ei ole kroonilise infektsiooni kandja: HIV, HTLV, hepatiit B ja/või C, malaaria, tuberkuloos;
ei ole saanud vähiravi viimase viie aasta jooksul.
Allikas: emapiimapank
Kuidas piima annetatakse?
Rinnapiima kogumiseks ja säilitamiseks vajalikud vahendid saab doonor emapiimapangast. Kõige olulisem vahend selleks on rinnapiimapump, mida saab kliinikust vajadusel laenutada. Piima saab koguda kodus endale sobival ajal, aga kindlasti peab see olema kogutud nõuetekohaselt. Välja pumbatud piim tuleb emal kohe külmutada ja külmutatud kujul, vahepeal üles sulamata, ise piimapanka toimetada. Seejärel läbib piim hoolikad uuringud, erinevad protseduurid ja pastöriseerimise.