Thembulandi kuningas juba nalja ei mõista

Tõlkinud Allan Espenberg, 10. juuni 2020

Lõuna-Aafrika Vabariigi legendaarse presidendi Nelson Mandela vennapoeg Buyelekhaya Dalindyebo ei käi sugugi hea onu jälgedes. Thembu hõimu kuningas tormas kirvega kallale isegi pojale.

2016. aastat pidi kuningas Buyelekhaya Dalindyebo vastu võtma vanglas, sest meest süüdistati mitmes kuriteos. Kuigi valitseja püüdis saavutada kohtuotsuse ümbervaatamist ja kasvõi kautsjoni eest vabadusse jäämist, ei saatnud katseid edu.
Türmi mineku põhjustas mitukümmend aastat tagasi alamatega puhkenud tüli.
Ühe versiooni põhjal röövis kuningas koos palgatud isikutega kaitsetu naise ja tema kuus last ning andis käsu nende majale tuli otsa panna. Pealekauba peksis Buyelekhaya nelja noorukit ja üks neist suri saadud vigastustesse. Vahejuhtumi põhjustas asjaolu, et «süüaluste» vaated erinesid monarhi seisukohtadest ja üks ohvrite sugulastest keeldus tunnistuste andmisest kogukonnakohtus.
Kuningas pääses kautsjoni vastu vabadusse ajaks, mil kõrgem apellatsioonikohus tema protesti arutas. Võib-olla veidi oli edasikaebamisest kasu, sest apellatsioonikohus vähendas 2015. aasta oktoobris monarhile määratud karistusaega 15 aastalt 12 aastale.
«Meid kurvastas kuninga käitumine väga. Ohvrid olid kaitsetud ja vaesed külaelanikud, kes temast sõltusid. Meie põhiseadus ei kiida taolist käitumist heaks,» öeldi apellatsioonikohtu määruses. «Meil valitseb konstitutsiooniline demokraatia, kus igaüks vastutab oma tegude eest ja kus kõige haavatavamad ühiskonnakihid omavad samuti õigust kaitsele.»

Püüdis karistusest pääseda
Buyelekhaya tegi meeleheitlikke katseid türmist pääsemiseks ja esitas mitmeid avaldusi nõudega kohtuotsuse ümbervaatamiseks. Mees nõustus vabaduse nimel maksma ka ülisuurt kautsjonit. Ent kasu polnud ka petitsioonist riigi justiits- ja karistusasutuste ministrile ning palvest konstitutsioonikohtule, et too asja uuesti arutama hakkaks. Ees terendas vanglaelu Ida-Kapimaa provintsis asuvas Mthatha linna Wellingtoni vanglas.
Kui BBCi ajakirjanik käis Buyelekhaya alamatega vestlemas, tunnistasid paljud, et valitseja häbistas oma tegudega kogu kuninglikku perekonda ja talle on raske kaasa tunda. Monarhile ei avaldanud poolehoidu ka tema lahutatud naine, endine kuninganna Noluntu.
Praegune kuninganna Nokwanda on aga alati mehele truudust vandunud ja toetab valitsejat kõigis tema sammudes.

Soovis oma riiki
Thembu hõimu kuningas ehk Thembulandi valitseja Buyelekhaya Dalindyebo tõusis troonile 1989. aastal 25aastasena. Ajakirjanduse teatel kuulub mehele üüratu varandus, kuid täpsemalt sellest ei räägita. Igatahes on ta esimene mustanahaline monarh, kes pandi Lõuna-Aafrikas vangi pärast 1994. aastat, mil lõppes valge vähemuse võim riigis ja LAV asus demokraatlikule arenguteele.
Thembud on sarnaselt koosadega suguluses Lõuna-Aafrika Vabariigi suurima rahva – suuludega. Nagu sugulaste vahel ikka juhtub, ei saa need rahvad alati sõbralikult läbi ja aeg-ajalt puhkeb veriseid tülisid.
Buyelekhaya on viimastel aastatel end mässinud mitmesse suurde skandaali. 2010. aastal teatas ta kavatsusest eraldada oma riik Lõuna-Aafrika Vabariigist. Seejuures kuulutas kuningas, et traditsiooniliselt Ida-Kapimaa provintsis elanud thembud pretendeerivad ka teistele olulistele provintsidele. Selle sammuga soovisid thembud saada oma kontrolli alla umbes 60% Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist. Monarh ähvardas välja kuulutada oma iseseisva riigi ja kutsus sel eesmärgil alamaid ja kaasmaalasi massipalverännakule pühale mäele, et paluda abi esivanemate hingedelt.

Solvas ka presidenti
Keevaline monarh tülitses ka Lõuna-Aafrika Vabariigi endise presidendi Jacob Zumaga, kes kuulub suulude kuninglikku suguvõssa. Hiljem kahe poole lahkarvamused siiski lahendati.
Konflikt puhkes 2014. aastal, kui thembu rahva liidrid pöördusid presidendi poole palvega tagandada ametist kuningas Buyelekhaya. President nõudis valitsevate lahkhelide kohta selgitust, kuid kuningas kukkus räuskama ja solvas riigipead avalikult.
Hiljem leidis Buyelekhaya, et läks siiski üle piiri ja palus presidendilt vabandust. Lisaks kinkis monarh leppimise märgiks presidendile lehma, sest just lehmi peetakse Lõuna-Aafrikas üheks väärtuslikumaks kingituseks.
Presidendi pressiesindaja teatas sel puhul avalikult: «Kuningas tuli väljendama leppimist, nagu poeg tuleb isa juurde. Ta tõi riigipeale vabandamise märgiks lehma ja president andis vabanduste vastuvõtmise märgiks kuningale samuti lehma.»
Buyelekhaya kontol on ka üks liiklusõnnetus. Kui LAVi valitsus ostis 2006. aastal oma kuningatele kuus uhket maasturit, läks üks neist Buyelekhaya käsutusse. Kahjuks ei saanud monarh auto juhtimisega hakkama ja põrutas kaks päeva hiljem otsa suunaviidale. Auto muutus kasutuskõlbmatuks, kuid inimohvreid ei olnud.

Kirvega pere kallale
Pärast LAVi praeguse presidendi Cyril Ramaphosa lepituspäeva kõnet 23. detsembril 2019 vabastati kuningas ennetähtaegselt ja tingimisi, sest oli ära kandnud kolmandiku oma karistusest. Otsust pooldasid tulihingeliselt ka erinevad hõimujuhid ja parteiliikmed.
Paraku ei möödunud kuigi palju aega, kui monarh uuesti trellide taha sattus. Seekord vahistati 56aastane valitseja süüdistatuna perevägivallas, eraomandi lõhkumises ja tapmiskatses. Põhjuseks sai fakt, et vanglas oleku ajal tagandati Buyelekhaya tagaselja ametist ning tema asemel tõusis troonile vanim poeg Azenathi. Kohaliku meedia teatel tormas valitseja selle aasta 13. märtsi südaöösel kuninglikku residentsi (Great Palace) ja ründas kirvega oma poega ning tema naist. Põgenedes hüppas Azenathi väidetavalt palee aknast alla, kuid jäi jalga lonkama. Kurja monarhi minia viibis mõnda aega isegi haiglaravil.

Sa polegi mu poeg
Prints Azenathil on isaga alati keerulised suhted olnud. Lahkhelid süvenesid veelgi, kui pojast sai kuninga kohusetäitja. Vanale monarhile ei meeldinud teps mitte poja valitsemismeetodid ja otsused ega see, et korraldusi andes tegutses Azenathi oma isa nimel. Lisaks olevat poeg isa mustanud ja laimanud ning kujutanud teda inimesena, keda pereasjad üldse ei huvita.
Järgmiseks sammuks peretülis sai kuningas Buyelekhaya avalik teadaanne, et Azenathi pole üldse tema lihane poeg, ja nõudis isaduse tõestamiseks DNA-testi. Lisaks käskis ta pojal presidendipaleest kaduda ja ruumid tema jaoks vabastada. Tänavu mais teatatigi LAVi ajakirjanduses, et prints Azenathi pole kuninga bioloogiline järeltulija, mistõttu puudub tal õigus olla kuningas ja elada kuningalossis. Samas on esitatud ka vastupidiseid väiteid, mille väljaütlejad kinnitavad, et Azenathi on siiski kuninga lihane laps. Teisalt on keevaline monarh nõudnud DNA-testide tegemist ka kõigile teistele oma järeltulijatele, et olla kindel, kes on kes. Nii polegi välistatud, et korra kehtestamiseks kuningakojas vajatakse taas kohtu abi.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?