SUVI HAAGISSUVILAS! „Proovisime korra haagissuvilaga reisida ja teistmoodi enam ei taha.“

Liina Metsküla, 10. juuni 2020

«Olin kaugsõiduautojuht ning käisin Itaalia ja Norra vahet. Mul ei olnud vabal ajal mitte mingisugust reisihuvi ja eelistasin pigem kodus olla. Kui aga keegi külla kutsus, arvestasime majutuse osas alati nendega. Praegu läheme igal juhul oma haagisega. See on palju mugavam kui magada kellegi diivanil,» tunnistab Gennet Kruusement, kirglik haagissuvilaga reisija.

Gennet ja tema abikaasa Kaidi avastasid haagissuvilaga reisimise umbes kuus aastat tagasi. Nende sõpradel oli haagis seisma jäänud ning Kaidi ja Gennet läksid sellega sõitma. Sümpaatia sai alguse esimesest hetkest. «Proovisime ühe korra ära ja pärast seda enam teistmoodi ei tahagi,» muigab mees.

KÜLLA HAAGISEGA: Kui minnakse mõnda sõpra või tuttavat külastama, võetakse oma magamiskoht alati kaasa.

Täna metsas, homme linnas, ülehomme äkki Lätis …
Kaidi ja Genneti peres kasvab kolm last: kaheaastane Kevin, kolmene Marten ja üheksa-aastane Genry. Pereemana nendib, et haagissuvila teeb nende puhul reisimise lihtsaks. «Kui sul on väikesed lapsed, ei taha ju külla minnes kedagi segada. Teised inimesed ei pea kell kuus hommikul ärkama, sest sinu põnn tahab esimest korda süüa,» leiab ta.
Haagissuvilaga reisimine kingib ka teatava vabaduse – kui ilmateade lubab nädalavahetuseks ilusat ilma, otsustatakse spontaanselt kuhugi sõita. Või siis vahetatakse puhkuse ajal korduvalt oma ööbimiskohta. «Kui inimene tahab rohkem ringi liikuda, on keerulisem otsida iga kord uut majutuskohta – need on erineva hinna, kvaliteedi ja erinevate tingimustega. Kui eelistatakse seiklusreisi, on haagissuvila täpselt õige. Täna tahan äkki ööbida metsas, homme parkida kusagil keset linna ja ülehomme sõita hoopis Lätti … Kõik on võimalik,» selgitab Kaidi. Tema hinnangul võib planeeritud reisi puhul hotellitoa hind kujuneda samaväärseks haagissuvila rendiga – teisalt jääb saamata imeline kogemus looduses.

MILLINE RÕÕM! Kaidi ja Gennet kinnitavad, et lapsed on haagisega sõitma minnes alati väga elevil.

Pere peab olema hea tiim
Kaidi ja Genneti lapsed fännavad haagissuvilaga ringi sõitmist sama palju nagu nende ema ja isa. «Vanem poiss on kõige rohkem saanud haagissuvilaga sõita – ta oli umbes kolmene, kui alustasime. Ta ootab seda alati ja tahab minna. Laste jaoks on mujal magamine ju lahe kogemus,» sõnab Kaidi.
Arvamuse, et väikeses haagissuvilas olles kipuvad põnnide vahel tülid tekkima, lükkavad Kaidi ja Gennet kindlameelselt ümber. «Näiteks väiksematel lastel on hoopis toredam, sest nende kodused igapäevased mänguasjad tunduvad haagises põnevamad kui enne,» naerab naine.
Samuti on pere nii-öelda sundolukorras, et veeta rohkem aega koos. «Me ei lähe kuhugi üksinda – kui on järvele või kalale minek, siis ikka koos. Kui aga väljas sajab vihma, siis istume toas ja mängime lauamänge. Teemegi tavaliselt haagissuvilas tegevusi, mida muidu naljalt kodus ette ei võtaks. Lapsed saavad sellevõrra topelttähelepanu,» toob pereisa näiteid.
Ta lisab sedagi, et nemad Kaidiga on aastate jooksul tänu haagissuvila elustiilile lihvinud omavahelist suhtlust. «Me ei saa kodust keskkonda võrrelda sealsega – viimane on ju ekstreemsem. Peab mõtlema asjad läbi nii, et lastele kõik sobiks ning keegi ei jääks tähelepanu või tegevuseta. Pere peab olema hea tiim,» räägib Gennet.
Kaidi ja Gennet on kindad, et selline elustiil arendab lapsi. «Muidugi avardab see silmaringi ja paneb teistega arvestama. Laps on kodust väljas ja teises keskkonnas. Mõni laps pole näiteks looduses kunagi pissil käinud, kuid siin ta õpib seda,» lausub Kaidi.

Lastega on kõige toredam järve ääres
Kaidi ja Genneti sõnul on parim haagissuvilaga ööbida järve või mere ääres. «Järve ääres on võib-olla isegi parem, sest sul on mets ümber. Meri on ju selline, et võib kiiresti täielikult muutuda,» mõtiskleb Gennet. «Samas on merekohina taustal magama jääda imeline,» paneb kaasa vastu.
Küll aga on mõlemad ühel meelel, et lastega on järve ääres mugavam. «Kui me tulime tagasi Läti-Leedu reisilt, peatusime ühe öö kusagil järve ääres. Ilmad olid nii soojad, et panime kohe pärast hommikusööki lastele ujumisriided selga. Väiksemad lapsed sulistasid kaasa võetud vannis ja suuremad olid madalas järvevees. Nad said terve päeva lustida!» meenutab Kaidi ja lisab: «Kihvt oli vaadata, kuidas lastel on lapsepõlv – kui kodus ikka ütled, et ära tee ennast mustaks, siis seal lased neil vabalt võtta, sest me ju puhkame! Lastele on metsas olemine korralik elamus, eriti linnalastele.»
Üheks kõige lahedamaks ööbimispaigaks nimetavad nad Mereoja kämpingut Lääne-Virumaal. «See jääb pankranniku äärde. Karavanipark on tehtud täpselt nii, et paned oma haagise ära ja saad sealtsamast päikeseloojangut vaadata. All on ka väike saunake,» kirjeldab Gennet. Kaasa osutab lisaks: «Seal on väikeste hekikestega eraldatud alad, nii et kõik on privaatselt oma pesakeses või aiakeses. Mänguplats on hästi suur ja lapsed saavad mängida. Eraldi on ka grillimise ala, kus söögitegemiseks leiab koha igaüks.»
Neid on väga võlunud ka üks järvesopp Võrumaal. «Hommikul ärkad RMK platsil ja astud põhimõtteliselt järve sisse. Nii fantastiline oli,» tunnustab Gennet. Korduvalt on perekond Kruusement käinud ka Nõva RMK alal Haapsalu külje all ja Peipsi järve ääres. Kuigi nende hinnangul pole Eestis nüüdisajal nii palju karavaniparke, kui võiks, paraneb olukord iga aastaga.

KORD METSAS JA KORD LINNAS: Tänu haagissuvilale võid puhkusepaiga luua väga paljudesse paikadesse.

Suurepärane valik seiklejahingedele
Kõige kaugemale on Kaidi ja Gennet haagissuvilaga sõitnud Lätti ja Leetu, kuid tulevikus plaanitakse ka Baltimaadest välja kiigata. «Olime päris pikalt Palangal ja nautisime sealset ilma. Kusjuures käisime sel reisil kuuajase imikuga. Minu jaoks polnud see mingi katsumus või ime, sest haagissuvilaga reisimine oli tuttav teema – kuid meiega kaasas olnud teine pere ei jõudnud kuni lõpuni ära imestada, kas ma tõesti teen seda,» seletab pereema muiates.
Naine kehitab aga õlgu ja nendib, et haagissuvila on ju nagu kodu. «Privaatsus on olemas ja saab imetada – nagu oleksidki kodus oma toas. Lihtsalt see oma tuba on täna siin ja homme seal,» teatab ta.
Kaidi ja Gennet leiavad, et haagissuvilaga reisimine ei pruugi sobida igaühele – kõik oleneb inimesest ja tema soovidest. Kindlasti passib see aga seiklejahingedele. «Mind näiteks võlub haagissuvila spontaansus. Sa oled täiesti vaba ja võid minna, kuhu tahad. Sa ei pea seal väikeses haagises nii palju koristama, muru niitma, pesu pesema. Sa oled pisikeses keskkonnas ja tunned, et see on puhkus!» õhkab Kaidi.


Haagissuvila rentija meelespea

  • Reisile kodu kaasa võtmiseks on kaks peamist varianti: haagissuvila ja matkaauto. Kuigi matkaauto tundub olevat mugavam variant, siis haagissuvila pluss on tõik, et vajadusel saab selle maha jätta. Kui on tarvis minna näiteks poodi, saab haagise mugavalt auto küljest eemaldada, ilma et peaks kõiki välja tõstetud asju seniks kokku pakkima. Loomulikult on haagissuvila ka soodsam kui matkaauto.
  • Paljud haagissuvila entusiastid veeretavad kohe mõtet haagis osta. Kui sa just ei plaani vähemalt kord kuus haagissuvilaga sõita, ei ole sel mõtet. Paljude kasutatud haagiste kvaliteet on kehv, sest neile on liiga teinud niiskus. Kui haagist pole õigesti hooldatud ja korrapäraselt köetud, on ilmselt mööbli sisse imbunud niiskus ja hallitus.
    Pea meeles sedagi, et kui ostad haagissuvila, võib hiljem problemaatiliseks osutuda vajalike varuosade hankimine ja talvise sobiva majutuskoha leidmine (pole hea, kui soe ja külm vahetuvad). Kui siiski eelistad haagissuvila soetada, võta ostma minnes kaasa mõni spetsialist, kes aitaks leida varjatud puudusi.
  • Haagissuvila mugavus on see, et sul on oma voodi. Siiski ei ole rentimisel tavaliselt hinna sees tekid, padjad ega voodipesu – need tuleb ise kaasa võtta.
  • Haagissuvilas on köök ja seadmed töötavad gaasiga. Elementaarsed kööginõud ja muud esemed tuleb ise kaasa võtta.
  • Rentimisel tasuks valida haagissuvila, millel on olemas pimenduskardinad ja sääsevõrgud.
  • Enne rentimist kontrolli oma auto tehnilisest passist, kui suur on lubatud suurim mass piduritega haagisel. (tähis o.1)
  • B-kategooria juhilubadega võib sõita haagissuvilaga juhul, kui auto ja renditava haagise registrimass ei ületa kokku 3500 kilogrammi.
  • Ära unusta kontrollida pistiku ja konksu korrasolekut.
  • Nutikas idee: ära tule rendikohta kokku pakitud asjadega. Vii haagis pigem rendikohast koju ja tõsta asjad otse haagissuvilasse. See vähendab segadust ja pole vaja mitu korda kolida.

Allikas: Haagisepere.ee

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?