Riina Kikase käsitsi meisterdatud gigantlilled on saanud pidude hitiks

Silja Paavle, 10. juuni 2020

«Kui minu kätetöö kutsub vaatajates esile vaimustuse, olen suutnud maailma luua midagi täiesti teistsugust ja erilist,» lausub hobi korras kauneid gigantlilli loov Riina Kikas. Lilled, nagu nimigi ütleb, on inimestest tunduvalt suuremad.

Enamasti vaimustutakse neid lilli nähes nii nende suurusest kui ka ilust, sest kõik tunnevad end ühtäkki nagu Alice Imedemaalt. Kuigi, nagu ütleb Riina, ei ole gigantlilled kõigi jaoks, sest ükski asi maailmas ei saa kunagi kõigile meeldida.

Soovib eristuda
Kogu elu midagi kaunist luua armastanud ja seejuures alati midagi uut otsinud Riina on enda sõnul ikka püüdnud eristuda. Olgu siis ise endale riideid õmmeldes, kaupluses floristina töötades või pulgakooke tehes. «Teistest eristumine on kingitus, mida ei pea häbenema,» kinnitab ta. Veelgi enam, naine ütleb, et teda motiveeribki tegutsema just see, mis tundub uus ja huvitav.
Nii jõudis ta juhuslikult internetis surfates akvarellpaberist valmistatud suure roosini. See kõnetas Riinat kohe, kuigi lille valmistamise õpituba ei olnud sugugi odav. Seejärel jõudis ta krepp-paberist valmistatud suurte lilledeni. See tundus omasem, sest krepp-paberil on naise sõnul rohkem elu sees.
YouTube’ist leitud videote põhjal tegi Riina esimesed lilled valmis ja nii tööprotsess kui ka tulemus meeldisid talle väga. Veelgi enam – kohe hakkas peas vilkuma tuluke, et see võib olla asi, millega edaspidi tegeleda.

NAGU MUINASJUTUST: Nääpsuke Riina on enda valmistatud gigantlillede vahel nagu Pöial-Liisi.

Paber ei pea vastu
Et Riinale on omane asjadesse süvitsi minna, jõudis ta tänu abikaasa toetusele gigantlillede valmistamise kolmepäevasesse meistriklassi Peterburis. Ja kaotas oma südame jäädavalt.
Kui meistriklassis õppis Riina lilli tegema krepp-paberist, siis nüüd on ta neid hakanud tegema kunstlikust materjalist nimega foamiran. Esiotsa tundus viimane talle lihtsalt veidi raskevõitu. Siis leidis nobenäpp aga üsna kiirelt, et paber pole nii töömahukate lillede jaoks piisavalt vastupidav – kipub valguse käes pleekima ja niiskust ei kannata üldse. Foamiran’ist lilli võib aga isegi niiske lapiga pesta ja välised mõjud neid väga ei ohusta.
Kui Riina mõne lille valmis sai ja neid suhtlusportaalis Facebook oma «Gigantlillede maagia» lehel ja Instagrami kontol jagas, kutsuti teda kunstikuul Valga kultuurikeskusesse näitust ja töötuba korraldama. Riina tunnistab takkajärele, et see oli tema jaoks väga vajalik ja oluline hetk, mis tõmbas naksti mugavustsoonist välja. «Seni kummitas ikka hirm, et mis teised arvavad ja kas mu looming on piisavalt hea. Tänu sealsetele inimestele hakkasin mõtlema, et saangi kõigest sellest arendada midagi, mida olen kogu aeg teha tahtnud.»

TÕELISED PILGUPÜÜDJAD: Üks on kindel – Riina valmistatud gigantsed lilled ei jää tähelepanuta ja kutsuvad esile vaimustushüüdeid. Alati. Nende valmistaja rõõmuks.

Kätele kurnav hobi
Naine on kogu elu uskunud, et ilu päästab maailma. Ja sellest hetkest hakkas seda ilu veelgi rohkem juurde looma. Nii ise gigantlilli valmistades kui ka nende tegemist õpetades.
Riina tunnistab, et ühe sellise hiigelmõõtudes lille valmistamine pole teps mitte lihtne. Tuleb ju iga väiksemgi kroonleht ükshaaval välja lõigata, lillele omasesse vormi sättida ja õielehthaaval kokku kleepida. «Kätele on see kohati päris kurnav, sest vormimine nõuab ka jõudu,» lisab nääpsuke naine. Lisaks jõule läheb vaja ka aega – ühe õie valmimisele kulub tal keskmiselt päev. «Sa pead olema fanaatik, et sellise asjaga tegeleda,» võtab ta asja kokku. Esialgu ongi gigantlillede valmistamine Riinale hobi, milleks tuleb aega leida põhitöö kõrvalt.
Fanatismi nõuab ka lillede hingeellu tungimine. Kui naisel tuli pähe idee valmistada gigantnõges, prepareeris ta aia tagant leitud piimanõgese õied ükshaaval, saamaks aimu nende täpsest ülesehitusest. Tulemus on looduslikule taimele üsna lähedane. Väljakutset pakkusid ka ühte pulma tellitud seitse hiiglaslikku inglisulge.

Lemmikud on liiliad
Roosid ja pojengid on soovituimad gigantlilled ning mullu tuli neid koolilõpetamisteks ja pulmadeks omajagu valmistada. Enda lemmikuks peab Riina hoopis liiliaid ja gladioole, mille õied ta ükshaaval pärast kokku kleepimist ka sedaviisi toonib, nagu need looduseski on. Riina rõhutab, et olgu gigantlill mis sorti tahes, üks on kindel: see on ainulaadne ja ainuke. Nagu käsitööna valminud asjad ikka.
Kus Riina kätetööd näeb? Peale kodude on neid ostetud kaunistama näiteks ilustuudioid, kaupluseid või muid üldkasutatavaid ruume. Üks viimati valminud kirsipuuõitega oks kaunistab nüüdsest näiteks Vastseliina hooldekodu fuajeed. Ei pea ilmselt mainimagi, et Riina enda kodu on gigantlilli täis.
Sest igas tema käe all valminud pilkupüüdvas õies on südamest tulnud head soovid, mille Riina neisse valmistamisprotsessis paneb. Ja hiljem jagavad sellised gigantselt õilmitsevad igavesed lilled head energiat kogu ümbritsevale.


Riina kätetöö Stockmanni vaateaknal
«Oska suurelt unistada,» on olnud Riina elu üks põhimõtteid. Nii mõlgutas ta ka paari aasta eest Tallinna kesklinnas jalutades mõtteid, et tema gigantlilled võiksid jõuda mõne suure kaubamaja vaateakendele.
Ja siis tuligi telefonikõne. Stockmanni kaubamajast. Sealsed töötajad olid kuulnud Riina pilkupüüdvatest õitest. «Kas sa tulpe ka teed?» küsiti temalt. «Ma pole kunagi teinud, aga mõtlen välja ja teen ära,» tuli vastus üsna kiirelt. Sest äraütlemine pole edasipüüdliku naise loomuses. Ta teab, et iga väljakutse arendab.
Ei pea vist lisamagi, et tulbid tulid uhked. Ja pärast seda korda on Riina gigantlilled jõudnud selle kaubanduskeskuse vaateakendele ja sisemiljöösse veel mitu korda.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?